Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
16. aprill 2015.a. Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
K-L T ja A-M T hagi T T vastu igakuise elatise suurendamise nõudes 630 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja1 K-L T, isikukood: *, elukoht: * Hageja2 A-M T isikukood *, elukoht: * Hagejate seaduslik esindaja M V, isikukood *, elukoht *; tel *, Kostja T T isikukood *, elukoht * tel *, e-post *
Kohtuistung
09.02.2015.a., 13.03.2015.a. määratud kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista T T K-L T kasuks välja elatis ajavahemiku 15.01.2015.a. kuni 01.04.2015.a. eest 44,28 (nelikümmend neli eurot ja 28 senti) eurot ning alates 01.04.2015.a. 195 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni K-L T täisealiseks saamiseni 08.05.2020.a.
3.Jätta rahuldamata K-L T tagasiulatuv elatise nõue T T vastu 2015.a. jaanuarikuu eest summas 17,50 eurot.
4.Mõista T T A-M T kasuks välja elatis ajavahemiku 15.01.2015.a. kuni 01.04.2015.a. eest 44,28 (nelikümmend neli eurot ja 28 senti) eurot ning alates 01.04.2015.a. 195 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus, kuni K-L T täisealiseks saamiseni 07.09.2023.a.
5.Jätta rahuldamata A-M T tagasiulatuv elatise nõue T T vastu 2015.a. jaanuarikuu eest summas 17,50 eurot.
6.Hagejatele K-L T ja A-M T makstav elatis tuleb kostjal T T kanda hagejate seadusliku esindaja M V arveldusarvele iga kuu 25. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
7.Käesoleva kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel kulude jaotuse kohta tehtud lahendi
2-15-630
jõustumisest Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.15.01.2015.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hagejate seaduslik esindaja M V kostjalt T T välja mõista elatis miinimummääras, so 195 eurot igakuiselt nii KL T kui ka A-M T kasuks, kuid mitte vähem kui 1/2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärust kuni hagejate täisealiseks saamiseni 21.03.2020 a. ja 07.09.2023.a. /tl 1-5/.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sündis Hageja 1 hageja seadusliku esindaja (ema) ja kostja kooselust 08.05.2002.a., elab koos emaga ja õpib * kooli VI klassis. Hageja 2 sündis hageja seadusliku esindajate (ema) ja kostja abielust *a., elab koos emaga ja õpib *kooli *klassis. 08.08.2003.a. hageja seaduslik esindaja (ema) ja kostja sõlmisid abielu, mille lahutasid 18.06.2008.a. (tõend lisas 3) ja milles kooselu lõpetasid aastal 2009.a. Kostja on teist korda abielus ja kasvatab koos abikaasaga 2013.a. lõpus perre sündinud last, töötab alates 01.12.2010.a. * OÜ, reg.kood *. Hagejate seaduslik esindaja (ema) elab koos hagejatega, on lahutatud ja töötab alates 01.11.2014.a. * olles *.
1.2.Hagejate seaduslike esindajate suusõnalisel kokkuleppel aprillis 2013.a., pärast seda, kui hagejate ema oli kostja kohustuste nõuetekohase mittetäitmise tõttu esitanud avalduse maksekäsu korras Pärnu maakohtusse ja kostja sellele vastu vaielnud, soostus kostja hagejatele tasuma igakuiselt elatist mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas, mida täitis kuni 31.12.2014.a. tasudes kummalegi lapsele aastal 2014.a. 177.50 eurot kuus. 2015.aastal keeldus kostja hagejatele tasumast elatist mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas ja tasus kummalegi lapsele jaanuaris 2015.a. elatist kuus 177.50 eurot kuus (tõend lisas 4).
1.3.Hagejad on seisukohal, et kostja varanduslik seis võimaldab hagejatele tasuda igakuiselt elatist mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses summas. Märgitu ei riiva kostja kolmanda lapse õigusi, kuna kostja töötasu, milline ületab hagejatele teadaolevalt Vabariigi keskmise kuutöötasu, võimaldab kostjal anda elatist oma ülalpidamiskohustuste täitmisel kolmele alaealisele lapsele mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses, mis ei kahjusta ka kostja isiklikke huvisid. Hagejad elavad koos emaga üürikorteris, kus lisaks kommunaalmaksetele tuleb tasuda ka üüri. Hagejate ema teenib kuus miinimumtöötasu (tõend lisas 5), millest napib hagejate kasuks eraldada vahendeid kostja eest selleks, et tagada hagejate miinimumelatisnõuete rahuldamine, milline summa on ette nähtud PKS §-is 101 lg 1. Kohtu poolt elatise väljamõistmine kostjalt hagejate kasuks tagab hagejatele elatise saamise kindluse nii elatisesumma suuruses kui ka selle tähtaegsuse osas ning väldib kostja poolt edasise kokkulepete rikkumise ning edasise kohtusse pöördumise.
1.4.PKS § 108 näeb ette tagasiulatuva ülalpidamise, mille kohaselt õigustatud isikud võivad nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on hagejatele jaanuaris 2015.a. tasunud elatist vähem kui hagejate seaduslikud esindajad aprillis 2013.a. kokku leppisid ning vähem kui selleks kohustab kostjalt PKS § 101 lg 1, mille tõttu hagejad peavad vajalikus ja võimalikuks oma õigust realiseerida ja esitavad kumbki elatisenõude kostjale tagasiulatuvalt 2015.aasta jaanuarikuu eest 17.50 eurot.
2-15-630
1.5.Hagejad on 06.02.2015.a. varasemaid seisukohti täiendanud, mille kohaselt ei nõustuta kostja vastuväidetega /tl 41-45/. hagejate seaduslik esindaja leiab, et hagejate pere sissetulekute hindamisel ei saa võtta arvesse laste ema meestuttava J K töötasu, sest ta ei ole perekonnaseaduse tähenduses isikuks, kel lasuks hagejate ees ülalpidamise kohustus. Samuti leitakse vastuses, et kostja töötasu 1000 eurot on piisav, et tagada kahe hageja ja kostjaga koos elava lapse igapäevane toimetulek, seetõttu ei ole hagejate esindaja nõus elatis vähendama.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja T T on kohtule 04.02.2014.a. edastatud vastuses hagile vastu vaielnud /tl 31-32/. Kostja ei ole nõus igakuise elatise suurendamise kohta kuna esineb palju asjaolusid ja vastuväiteid. Kostja alati tasunud lastele piisavalt elatisraha. Hagejate ema poolt 2013.a. aprillis esitatud avaldus maksekäsu korras Pärnu maakohtule oli õigustühine kuna nõuti põhjendamatult suurt summat. Kostja netosissetulek ühes kuus on ca1000 eurot.
2.1.Hagejate seaduslik esindaja (ema) töötab * OÜ-s pidevalt juba aastast 2009.a. Vähemalt kuu aega tagasi töötas ta lisaks ka * kaupluses. Umbes pool aastat tagasi töötas ta ka *. Kui kostjal on kohustus oma kahele lapsele tagada kummalegi 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusest, siis oma kolmandale lapsele on samuti kohustus tagada üks Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär kuna kolmas laps on alla 3 aastane. Samas on võrdselt ka hagejate emal kohustus oma laste ülalpidamiseks võimaldama 2 x 1⁄2 kuupalga alammäära, lisaks temale endale vajaminev. Kui kostja peab oma sissetulekust igakuiselt loovutama 390 eurot kuus hagejate kasuks siis see riivab kostja kolmanda lapse õigusi kuna laps on alla kolme aastane ja ema on töötu. Kostja peab normaalseks et tema sissetulek jagatakse võrdselt kolmeks – üks osa kostjale, teine osa kostja alla 3 aastasele lapsele ja kolmas osa hagejatele. Eeldab, et sama suure osa kohustub panustama hagejate ülalpidamiseks ka hagejate ema.
2.2.Kostja elab samuti üürikorteris, kus lisaks kommunaalmaksetele tuleb tasuda ka üüri. Samas kostja abikaasa mõne kuu pärast enam ei saa emapalka ja on töötu päris kindlasti kuni lapse 3 aastaseks saamiseni või kuni lapse lasteaeda vastuvõtmiseni. Seega on kostja palk ainus pere sissetulek ja me saame hakkama. Lisaks on Hagejate ema saanud päranduseks 2-toalise korteri, mida võiks realiseerida, vahetada või selles elada. Peale abielu lahutamist sai kogu vara võrdselt pooleks jagatud ja enamus mööblit ja majapidamistarbed jäid hagejatele. Kostjale jäi lisaks kohustusena pangalaen, mida tasub siiani, mis sai kulutatud abielu kestel elamiseks. Kohustus on ka hagejate emal, s.t. ka hagejate ema peab realiseerima hakkama oma vara (tahvelarvutid, sülearvutid, kodumasinad jne). Praeguses töökohas käib hagejate seaduslik esindaja ainult mõned päevad nädalas ja lihtsalt istub kodus. Kui ta kasutaks oma aega ära ja käiks tööl 40 tundi nädalas, ei teeniks ta alla miinimumpalga. Hagejad ei ela ainult oma ema juures. Peaaegu kõik nädalavahetused ja puhkepäevad elavad nad kostja vanemate (E T ja L T, elukoht *, tel. *) juures või siis kostja õe (I S) juures. Üks kostjatest (A-M) ei taha peaaegu üldse oma ema juures elada. Sealt saavad nad samuti elatusvahendeid toidu ja riiete näol. Seega kostja ei ole nõus hagiavalduses esitatud taotluse suhtes ja on nõus tasuma hagejatele igakuiselt summat 333 eurot.
MENETLUSE KÄIK
3.16.01.2015.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse /tl 21-23/. 09.02.2015.a. määras kohus eelistungi /tl 30/. 23.02.2015.a. toimunud eelistungil jäi hagejate esindaja hagiavalduses nimetatu juurde ja palus hagi rahuldada. Kohus andis tähtaja kuni 04.03.2015.a., et esitada pooled esitaksid oma isiklikud pangakontode väljavõtted, hageja esitaks tõendid enda sissetulekute kohta ja kostja põhistaks temaga koos elava lapsega seotud kulutuste suurust /tl 74-75/.
2-15-630
03.03.2015.a. esitas kostja kohtule pangakontode väljavõtted ja T T sünni tõendi. Kostja on esitanud põhistatud seisukohad endaga kooselava lapsega seotud kulude kohta, mille järgi on lapsele ülalpidamise kuud ühes kuus kokku 369 eurot /tl 79/. 11.03.2015.a. on kostja seisukohti täiendanud, mille järgi hagejate seadusliku esindaja seisukohad igakuiste kulutuse kohta on ebaõiged, sest kajastavad ebareaalseid kulutusi /tl 169/. 04.03.2015.a. esitas hagejate seaduslik esindaja seisukoha, mille järgi on kulutused ühe hageja kohta kuus 401 eurot. samuti esitas pangakonto väljavõtte /tl 130-133/. 11.03.2015.a. esitas hagejate esindaja täiendavad seisukohad, mille järgi kostja pangakontodes sisalduvate arvandmete ja kulude järgi on kostjal olemas võimalus tasuda igakuiselt hagejatele elatis miinimummääras, mis ei pane kostjaga koos elavat last halvemasse olukorda /tl 163-166/. 13.03.2015.a. määras kohus kirjaliku menetluse võimaldades menetlusosalistel esitada Pärnu Maakohtule a seisukohti kuni 31.10.2014.a. /tl 179/. Kostja esitas 27.03.2015.a. seisukoha, mille järgi hagejate elamiskulude põhistus summas 401 eurot kuus ühe lapse kohta ei pea paika kuna terve pere peale kokku on kulutatud igakuiselt keskmiselt 559.78 eurot. Samas võimalus oli kulutada igakuiselt keskmiselt 878.54 eurot. hagejate seaduslik esindaja ei esitanud kohtule määratud tähtajaks täiendavaid seisukohti.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on osaliselt põhjendatud ja tuleb ka osaliselt rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
5.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hagejate seadusliku esindaja M V ja kostja T T kooselust on sündinud hagejad K-L T ja A-M T; - hagejate vanemate kooselu on lõppenud enne 2015. aastat; - Pärnu Maakohtu 30.04.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-14565 on kostjalt välja mõistetud K-L T ja A-M T kasuks elatis kokku 320 eurot kuus /tl 20/. - Hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel on 2014.a. alates kokkulepe elatise tasumiseks hagejatele igakuiselt 355 eurot kuus. - kostja on tasunud 2015.a. jaanuari kuni märtsikuu eest igakuiselt 355 eurot elatist /tl 136/.
6.1.PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2015.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 195 eurot kuus ühe lapse kohta. Hageja esindaja on põhjendanud hagi suuremas ulatuses väljamõistmist kui Pärnu Maakohtu 30.04.2013.a. määrusega asjaoluga, et lapse kasvamisega on kaasnenud suuremad kulutused. Kohus leiab, et vanemate kokkulepet lapse ülalpidamise kohustuse täitmise kohta tuleb lapse elatisenõude lahendamisel arvestada ka juhul, kui selline kokkulepe on sõlmitud kohtumenetluses ja kinnitatud kohtumäärusega. Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Vaatamata eeltoodule sätestab seadus võimaluse esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmise hagi, seda TsMS §-s 459 ja §-s 497 sätestatud tingimustel. TsMS § 459 lg 2 järgi võib jõustunud otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt (RKTKo nr 3-2-1-120-04, p 13). Seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist
2-15-630
tagasiulatuvalt (vt RKTKo nr 3-2-1-2-09, p 12, nr 3-2-1-33-11, p 26). Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hagejate nõuded elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt 2015.a jaanuarikuu eest.
6.2.Kohus nõustub hagejatega leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida PKS § 102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejad on taotlenud elatise nõude rahuldamist suuremas ulatuses, so miinimummääras alates 15.01.2015.a. hagiavalduse esitamisest Pärnu Maakohtule ja tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2015.a. kui 14.01.2015.a. eest. Kostja leiab, et temal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest kostjal on teine ülalpeetav laps ja kostja ainsaks sissetulekuks on palk ca 1000 eurot kuus (neto). PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on leidnud, et esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks allapoole miinimummäära, sest 1000 euro suurusest sissetulekust ei piisa kolme alaealise lapse ülalpidamiseks, arvestades seejuures kostja jooksvaid kohustusi. Kostja hinnangul tuleks hagejate seaduslikul esindajal panustada võrdväärselt hagejate ülalpidamiseks, leidma endale tasuvama töö, mis võimaldaks vajalike kulutuste eest tasuda. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Seega kohus leiab, et kostjal puudub mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, st lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. Kostja käib tööl, tal on püsiv sissetulek, seega ei ole takistusi sissetulekute leidmisel. Asjaolu, et elatise andmine hagejatele kahjustaks kostja enese või temaga koos elava isiku ülalpidamist ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud. Kostja T. T on 03.03.2015.a. esitatud seisukohtades nimetanud temaga koos elava lapse T T igakuiseks kuluks 369 eurot. Tulenevalt PKS § 116 lg 1 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Tuleb arvestada, et T T seotud kulud kannab pooles ulatuses lapse ema M T. Kohus leiab, et kostja sissetulekust piisab nii hagejate, kui ka temaga koos elava lapse ülalpidamiseks.
6.3.PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 109 alusel kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal oli 2014.a. kokkulepe tasuda elatist 355 eurot kuus. Kostja ei nõustunud 2015.a. tasuma elatist miinimummääras. Kohus leiab, et kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (vt RKTKo nr 3-2-1-120-04, p 13). Kostja on hagejate seadusliku esindaja pangakontole tasunud elatis igakuiselt 355 eurot, sh 2015.a. jaanuar kuni märts, mis tuleb välja mõistetavast elatise nõudest maha arvata (hageja kohta 2015.a. jaanuar 9,28€, veebruar
2-15-630
17,5€, märts 17,5€). Hagejate seaduslik esindaja on usutavalt põhistanud kulutusi, mis on seotud hagejate kasvatamisega, so 401 eurot kuus /tl 133/. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Hagejad on kohtule esitanud kulusid tõendavad dokumendid – kulutused riietele, üüri- ja kommunaalmaksed ja pangakonto väljavõtte, milles nähtuvad jooksvad kulutused /tl 136-159/. Kohtule esitatud tõenditest ja hageja seadusliku esindaja põhjendustest nähtub, et kostja vastuväide, mille järgi on hagejate seaduslik esindaja teinud ebareaalseid kulutusi, on ilmselgelt põhjendamatu. Elatise nõue alates hagi esitamisest 15.01.2015.a. tuleb rahuldada. Kohus mõistab hagejate K-L T ja A-M T kasuks mõlemale välja elatise mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, so 2015.a. aastal 195 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Hagihind
7.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Miinimumelatise suurenemise korral tuleb tsiviilasja hind määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Tuleb arvestada, et Pärnu Maakohtu 30.04.2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-14565 on hagejate kasuks välja mõistetud elatis 320 eurot kuus, seega tuleb nõude suurust arvestada ulatuses, mille võrra on elatis kasvanud, so 70 eurot. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 315 eurot (35x9) hageja kohta, so kokku 630 eurot. Menetluskulud
8.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Et hagi on praktiliselt rahuldatud ulatuses, nagu see esitati (etteulatuvalt esitatud elatisehagi on rahuldatud täielikult; võttes arvesse, et hagejate hagi rahuldamata jäetud osa on marginaalne), aga samuti, et tegemist on alaealiste laste elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Käesolevas kohtumenetluses ei ole pooled esitanud kohtule taotlusi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tegemiseks. TsMS § 174 lg 4 Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177
2-15-630
lõikes 2 sätestatud korras. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.