Hageja V. P., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja V. Õ., isikukood 48108146024, elukoht *,e-post * Hageja lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl, advokaadibüroo Concordia, asukoht Lennuki 22 Tallinn 10145, menetluspost * Vandeadvokaat Liis Tedder Kostja K. P., isikukood *, elukoht *, e-post * 16. märts 2015
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt K. P. (isikukood *) hageja V. P. (isikukood *) kasuks elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 08.01.2015 kuni hageja V. P.
täisealiseks saamiseni, s.o kuni *, igakuiselt 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Välja mõista kostjalt K. P. elatis tagasiulatuvalt perioodi 08.01.2014 kuni 07.01.2015 eest summas 1 818,8 eurot hageja V. P. kasuks. Elatis ja tagasiulatuva perioodi eest väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja V. Õ. arveldusarvele nr *. Elatis kuulub tasumisele iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja kostjale.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2.Välja mõista kostjalt K. P. hageja V. P. kasuks menetluskulud summas 1 170 eurot.
3.Menetluskulud kanda V. Õ. arveldusarvele nr *. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.08.01.2015. a esitas V. P. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse K. P. vastu igakuise elatise nõudes. 12.01.2015 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 27.01.2015 esitas kostja kirjaliku vastuse. 16.02.2015 ja 16.03.2015 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud, hageja seisukoht kohtuistungil
2.08.01.2015 esitatud hagis nõuab hageja elatist seaduses sätestatud elatise alammääras so 195 eurot kuus. Hageja palub elatise välja mõista nii, et see ei oleks väiksem kui 1⁄2 Vabariigi Valituse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Lisaks palub hageja välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2014 summas 1 814,9 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas 16.03.2015 toimunud kohtuistungil menetluskulude nimekirja. 04.03.2015 täpsustas hageja oma nõuet ning palus välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 08.01.2014 kuni 07.01.2015 eest summas 1818,8 eurot. Hageja esitas tõendina sünnitunnistuse /tl 6/, sotsiaalkindlustusameti otsuse puude raskusastme ja lisakulude tuvastamine kohta /tl 7-8/, isikliku rehabilitatsiooniplaani /tl 9-24/, konto väljavõtted, kust nähtuvad kostja poolt elatise tasumine /tl 25-27/, kinnistusraamatu väljavõtted kostjale kuuluvate kinnistute kohta /tl 53-57/, foto kostja elukohast /tl 58/, väljavõte kostja Facebook’i konto avalehelt /tl 59/. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde ning palus hagi rahuldada täies ulatuses.
Kostja vastuväited ja seisukoht kohtuistungil 3.Kostja tunnistab esitatud hagi osaliselt. Kostja on nõus hagejale tasuma elatist igakuiselt summas 80 eurot. Tagasiulatuva elatise osas on kostja seisukohal, et kuna hageja viibis tema juures 2014 suvel, siis ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine hageja poolt nimetatud määras. Lisaks hageja vahetule ülalpidamisele on kostja ning tema ema andnud sularaha hageja ülalpidamiseks. Kostja väidetel on sularaha antud kokku 300 eurot. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kui kostja tasuks hagejale elatist 1⁄2 miinimumpalgast, siis teised lapsed jääksid halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja on töötu, tal puudub püsiv sissetulek. Kostja elatub juhutöödest ning kokku ei ületa sissetulek miinimumpalka. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole puuet, tegemist on vaid lapsega, kes ei jõua koolis hästi edasi. Kostjale kuuluvad korteriomandid ei too rahaliselt midagi sisse, pigem toodavad kahjumit. Seoses korteriomanditega tuleb kostjal kanda laenukohustusi. Kostja esitas tõendina Eesti Töötukassa otsuse töötuna arvelevõtmise kohta /tl 44/, laste sünnitunnistused /tl 51 pöördel/, laenulepingu /tl 75/, maksegraafik /tl 76/, äriregistri väljavõtted /tl 78-85/, saldokinnitus /tl 86/, konto väljavõte /tl 87-114/. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. 4.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
5.Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12).
Kuna hageja on esitanud nõude elatise alammääras, siis ei analüüsi kohus hageja vajadusi. 6.PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on seisukohal, et kui hagejale maksta elatist 195 eurot kuu, siis teised lapsed jäävad varaliselt vähem kindlustatuks. Vaidlust ei ole, et kostjal on kokku kolm alaealist last – hageja ning K. P. ja K. P. 7.Kostja poolt esitatud Eesti Töötukassa otsus kinnitab, et alates 07.01.2015 on kostja võetud arvele töötuna. Kohtu eelistungil kinnitas kostja, et ta ei ole 2,5 aastat ametlikult töötanud ning töötuna võttis ta arvele seetõttu, et saada tervisekindlustust seoses tervise halvenemisega /tl 62/. Kostja on kohtule esitanud oma konto väljavõtte, kust nähtuvad talle laekuvad rahalised vahendid. Seega tuleb kostja varalise seisundi arvesse võtmisel lähtuda tema tegelikest sissetulekutest ning tähtsust ei oma asjaolu, et kostja on arvel töötuna. Kostja konto väljavõte on esitatud perioodi 01.01.2014 kuni 18.02.2015 kohta. 2014 aastal laekusid kostjale alljärgnevad summad: jaanuaris 2014 1019,61 eurot, veebruaris 787,51 eurot, märtsis 2 329,51, aprillis 4 375,51 eurot, mais 889,51 eurot, juunis 1 204,03 eurot, juulis 894,51 eurot, augustis 1 082,51 eurot, septembris 2 032,54 eurot, oktoobris 2 125,95 eurot, novembris 914,31 eurot, detsembris 652,32 eurot. 2015 aastal on kostja kontole laekunud jaanuaris 709,90 eurot ja veebruaris 275.93 eurot. Maksete selgitused kinnitavad, et kostjale laekub raha üürituluna, samuti on ta saanud tasu töö tegemisest, tehtud on väljamaksed kogumishoiuselt ning tulud on hasartmängudelt. Seega on kontole laekuvate summade näol tegemist sissetulekutega, mida kostja saab kasutada enda ning oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja keskmine kuusissetulek on 2014 aastal 1 525,65 eurot ja 2015 aastal 615 eurot. Väärib märkimist, et kostja kontole laekuvad rahalised vahendid vähenesid kordades pärast seda, kui kostja sai teada kohtumenetlusest elatise nõudes. 25.11.2014 ülekanne summas 0,10 eurot, selgitusega „ tütrele elatisraha, ahneks läksid“, kinnitab kostja vastutustundetut suhtumist hageja ülalpidamisse.
8.Kui kostja tasub iga lapse ülalpidamiseks elatisraha miinimumi, siis teeb see käesoleval ajal 585 eurot kuus. Kohtu hinnangul on kostjal piisavalt sissetulekuid, et katta kõigi kolme lapse ülalpidamiskulud igakuiselt vähemalt elatise alammääras. Samas jääb ka kostjale piisavalt rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks. Kostjale kuulub Valga linnas viis korteriomandit. Konto väljavõte kinnitab, et kostja saab pidevalt üüritulu. Arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid on kohus seisukohal, et kostja kohustused AS SEB Pank ees laenulepingu nr * järgi on täidetavad ka pärast kolmele lapsele ülalpidamise andmist. Kostja poolt esitatud laenulepingu lisa nr 3 /tl 75/ kinnitab, et kostja igakuise annuiteetmakse suurus on 123,13 eurot peale maksepuhkuse lõppemist. Seega on kostjal jätkuvalt võimalik omada viit korteriomandit, mida ta üürib välja ning täita laenukohustusi AS SEB Pank ees, mis kostja väidetel on võetud just korteriomandite soetamiseks.
Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et ei esine PKS § 102 lg 2 nimetatud asjaolu – elatise väljamõistmisel hageja kasuks jääksid kostja teised lapsed varaliselt vähemkindlustatuks. Kohus mõistab kostjalt välja elatise hageja kasuks alates 08.01.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse elatise väljamõistmiseks muutuva suurusena PKS § 101 lg 2 alusel nii, et väljamõistetav elatis vastab 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Arvestades, et PKS § 101 lg 1 järgi on tegemist elatise alammääraga, siis ei riku see kostja õigusi ja huve, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
9.Kostja väide, et hageja seadusliku esindaja V. Õ. abikaasa omab mitut äriühingut, ei ole asjassepuutuv. PKS § 96 järgi ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Seega ei ole T. Õ. kohustatud osa võtma hageja ülalpidamisest ning tema osalused äriühingutes ei oma vaidlusega puutumust.
10.Hageja on palunud välja mõista elatis tagasiulatuvalt 08.01.2014 kuni 07.01.2015 summas 1 818,8 eurot. Kuna kohus on rahuldanud igakuise elatise nõude alates hagi esitamisest elatise alammääras, siis ei ole põhjendatud muuta elatise määra ka tagasiulatuva elatise nõude puhul. Kohus nõustub hagejaga, et tagasiulatuvast elatisest tuleb maha arvestada kostja poolt tasutud elatis 315,1 eurot, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kostja on keskmiselt igakuiselt maksnud elatist 26,25 eurot kuus perioodil 08.01.2014 kuni 07.01.2015. Kohus on seisukohal, et tegemist on ebapiisava elatisega ning kostjalt tuleb mõista välja tagasiulatuv elatis summas 1818,8 eurot. Kostja väide, et hageja oli tema ülalpidamisel 2014 aasta juuli algusest kuni augusti keskpaigani, ei ole tõendamist leidnud. Hageja seadusliku esindaja väidetel viibis hageja 2014 aasta suvel kaks nädalat kostja ema st isapoolse vanaema juures. Tegemist on hariliku lapse ja vanema vahelise suhtlusega. Tuleb arvestada, et pika vahemaa tõttu ei suhtle kostja hagejaga eriti tihti. Seega ei ole hageja seadusliku esindaja hinnangul põhjendatud tagasiulatuvast elatisest midagi maha arvata. Laps viibis vanaema juures. Kohus on seisukohal, et kostja väited lapse viibimise kohta tema ülalpidamisel 1,5 kuud 2014 aasta suvel juuli algusest kuni augusti keskpaigani on vastuolus kostja enda poolt esitatud kirjaliku tõendi – konto väljavõttega. 17.07.2014 on kostja teinud hageja seaduslikule esindaja tavapärase ülekande summas 20 eurot elatisrahana /tl 25/. Arvestades kostja poolt antud elatist keskmiselt igakuiselt 26,25 eurot, ei ole kohtul alust arvata, et kostja pidas hagejat üleval ning lisaks tasus elatist. Nimetatud tõend kinnitab hageja seadusliku esindaja väiteid, et laps ei viibinud pikemat aega kostja ülalpidamisel vaid külastas suvevaheajal vanaema. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud hageja poolt 04.03.2015 esitatud nõude täpsustuses toodud võlgnevuse arvutuskäigule. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude summas 1 818,8 eurot.
11.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1 597,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätetel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna 2 610 eurot. Tegemist on hageja lepingulise esindaja kuludega, mis vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 144 p 1 on menetluskuludeks. Menetluskulude nimekirja ja esitatud arvete kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud käesolevas menetluses kokku 14 tundi ja 30 minutit. Kostja on täies ulatuses vaidlustanud menetluskulud. Kostja väidetel tuleb hagejal ise tasuda esindajale, sest tegemist on lihtsa vaidlusega, kus advokaati ei olnuks vaja palgata. Kohus on seisukohal, et menetlusosalisel on õigus valida, kas kasutada menetluses esindaja abi või mitte. Kohus mõistab välja vaid põhjendatud ja vajalikud kulud. Põhjendatud on hageja esindaja kulud, mis on märgitud menetluskulude nimekirja /tl 127-128/ positsioonides 1-4, kokku kestvusega 2 tundi ja 40 minutit ning positsioonides 6-9 nimetatud kulud kokku kestvusega 1 tund ja 50 minutit. Välja tuleb mõista ka esinduskulu aja eest, mil esindaja viibis kohtuistungil 16.02.2015 45 minuti ulatuses ja 16.03.2015 1 tunni ja 15 minuti ulatuses, kokku kohtuistungid 2 tundi. Riigikohus lahendis 3-2-1-65-13 punktis 17 on seisukohal, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole TsMS §-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodu alusel ei rahulda kohus taotlust positsioonides nr 5 ja 10 aja osas, mis on seotud istungile sõiduga ning samuti ei rahulda kohus taotlust osas, mis on seotud ettevalmistusega kaheks kohtuistungiks. Arvestades esindaja kõrget tunnitasu määra 150 eurot, millele lisandub käibemaks ning et kohus on juba rahuldanud kostja vastusega tutvumise kui muude kostja taotlustega tutvumise ja hageja nõude täpsustuse ning materjalidega esmase tutvuse ja analüüsi, ei ole põhjendatud veel täiendavalt kohtuistungi ettevalmistamiseks kuuluva aja eest
esindajatasu väljamõistmine. Kui esindaja on väikeste ajavahemikega korduvalt tsiviilasja materjalidega tutvunud, siis ei ole põhjendatud täiendavad kulud veelkordsele ettevalmistusele. Kokku rahuldab kohus menetluskulude taotluse 6 tunni ja 30 minuti ulatuses. Summaliselt teeb see 975 (6,5x150) eurot, millele lisandub käibemaks summas 195 eurot, kokku 1 170 eurot. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 170 eurot.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.