lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
27. märts 2015 Kuressaare kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-60276
Hagi ese
M pja X Yhagi H P vastu elatise nõudes.
Menetlusosalised
Hageja 1: M p(ik***) Hageja 2: X Y(*** Hagejate seaduslik esindaja: K H (ik: ***) Kostja: H P (ik: ***)
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
lk 2
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Kostja vaidles hagile vastu kuna leiab, et tema sissetulek ei võimalda tal maksta elatist sellises summas. Kostja väitel on ta seotud laenudega, milles hageja on kaasosaline ja mida ta ise ei maksa. Teiseks on tekitatud kahju kostjale ja tema perele ja kolmandaks puudub usaldus, et raha otstarbekalt kasutatakse. Kostja leiab, et on toetanud lapsi võimaluste piirides nii rahaliselt kui saates pakke. Kostja leiab, et võiks ka edaspidi laste toetamist jätkata kuid elatise väljamõistmine kohtu poolt hakkaks tekitama uusi võlgasid ja probleeme ja kokkuvõttes kannatavad ikka lapsed. Kostja tegi hagejale ettepaneku võtta hagi tagasi ja leppida sellega mida ta hetkel suudab laste heaks teha. Kui võimalused paranevad saab ka rohkem toetust. Kostja leiab, et eeldades, et hageja peres on kaks sissetulekuga inimest, siis ei tohiks probleemid laste kasvatamisega nii suured olla aga kui on, siis peaks riik leidma võimaluse toetada. Kostja aga võitleb võlgade ja mittepiisava palgaga enda pinnalpüsimise nimel.
lk 3
Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja tutvunud esitatud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Hageja K H ja kostja H P kooselust on sündinud *** tütar M p/t.l. 6/ ja *** tütar X Y/t.l. 5/. Vanemate kooselu on lõppenud. Ema K H elab koos lastega. Isa H P lastega koos ei ole. Vanemad on kokku leppinud, et isa maksab lastele elatist 150 eurot kuus lapse kohta. Esitatud dokumentidest ilmneb, et laste isa eest on elatise kohustust täitnud *** /t.l. 4/ ja mitte kokku lepitud ulatuses. Hageja esitas kohtule nõude elatise saamiseks kostjalt laste M pja X Yülalpidamiseks elatise minimaalmääras. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PkS §
kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; PkS § 100 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PkS § 101 lg. 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vaidlust ei saa olla selle üle, et vanem, kes ei ela lapsega koos on kohustatud osa võtma lapse ülalpidamisest. Kostja on küll esitanud vastuväite elatise nõudele, kuid kohtu hinnangul ei anna see alust elatise vähendamiseks alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest 01. 11. 2014.a. elatise minimaalmääras. Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi. Kohus peab vajalikuks märkida, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Elatis minimaalmääras tagab lapse vajaduste rahuldamise optimaalses määras, mis on vanema kohustus ja seda kohustust ei saa panna isikule, kes ei ole laste bioloogiline
lk 4 isa. Seetõttu on kohtu hinnangul asjakohatud kostja väited selle kohta, et hageja peres on kaks täisealist, sissetulekuga inimest. Asjaolu, et laste vanemad ei ole suutnud oma varalisi suhteid seadusekohaselt lõpetada ei anna alust elatise vähendamiseks. Elatise minimaalmäär Eesti Vabariigis on järgmine:
/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.