Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 20.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number: 2-14-52360/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.03.2015
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1278

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. märts 2015.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasja number

2-14-52360

Tsiviilasi

R. R. hagi J. R. vastu elatise nõudes

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

1635,50 eurot Hageja: R. R. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: D. S. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx-xxxxxxxx e-post: Kostja: J. R. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx e-post:

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista J. R. elatis R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks tagasiulatuvalt alates

01.juunist 2013 kuni 31. märtsini 2015.a (kaasa arvatud) ühekordse summana xxxxx tuhat kaheksasada kolmkümmend viis) eurot.

3.Välja mõista J. R. alates 01. aprillist 2015 elatis R. R. kasuks igakuiselt 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuni R. R. täisealiseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 20. märts 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. I. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on D. S. ja J. R. xxxxxxxxxx sündinud R. R. vanemad. Hageja on esitanud kohtusse nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 01.06.2013 (tl 1-4). Hageja soovib igakuist elatist miinimummääras, kas lapsele ostetud asjadena või rahalise ülekandega (tl 17). II. Kostja seisukohad Kostja oma vastuses hagile (tl 14) avaldab, et toetab last vastavalt oma võimalustele. Kostjal puudub alaline töökoht. Kostja on nõus ostma ise lapsele riideid ja muid vajalikke asju. Kostjal puudub veendumus, et lapsele makstav elatisraha kasutatakse lapse huvides. Kostja on kinnitanud, et on tasunud lapse lasteaia arveid otse vallavalitsuse arveldusarvele (tl 20). III. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 18,19). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97 lg 1 ja 2 , 100 lg 1 ja 2, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel oli töötasu alammäär 2014. aastal 355 eurot ja 2015. aastal 390 eurot. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et J. R. on xxxxxxxxxx.a. sündinud R. R. isa ning D. S. on nimetatud lapse ema (tl 4). Seega on J. R. kohustus anda R. R. ülalpidamist ning vastava kohustuse mittetäitmisel on lapsel õigus nõuda vanemalt ülalpidamise andmist. Hageja soovib elatise väljamõistmist seadusjärgses miinimummääras, mis oli 2013.a 160 eurot, 2014.a,50 eurot ja 2015.a 195 eurot kuus. Kuivõrd igakuine elatis ei või olla miinimummäärast väiksem, puudub kohtul vajadus analüüsida hageja poolt nõutava elatise suuruse põhjendatust. Kostja on vastuses hagiavaldusele avaldanud, et tal puudub alaline töökoht ja sellest tulenevalt on tal raskusi igakuiselt kindlaks kuupäevaks seadusjärgse elatisraha tasumisega (tl 14), kuid kostja ei ole esitanud oma väite tõendamiseks tõendeid. Tulenevalt TsMS § 230 lg esitavad tõendeid menetlusosalised. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuses nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on avaldanud, et on tasunud lapse lasteaia makse ja ostnud lapsele riideid, kuid pole esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Samas on ta ka tunnistanud, et ei ole täitnud elatisraha maksmise kohtustust regulaarselt. Kohtupraktikas loetakse, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seetõttu esinevad alused elatise väljamõistmiseks kohtu poolt. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.06.2013 (tl. 2). Ajavahemikus 01.06.2013 kuni 31.12.2013 on kostja elatise võlgnevus hagejale summas 1120 (7x160) eurot, ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.12.2014 2130 (12x177,50) eurot ning 2015.a. kolme kuu eest, s.o kuni 31.03.2015 585 (3x195) eurot. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud ka 2015.a. märtsikuu eest tasumisele kuuluv elatis. Tagasiulatuvalt tasumisele kuuluva elatise summa 01. juunist 2013 kuni 2015 märtsikuuni (kaasa arvatud) on seega xxxxx (1120+2130+585).

Alates 01. aprillist 2015.a. mõistab kohus elatise välja 195 eurot kuus. Vastavalt PKS § 101 sätestatule tuleb elatissumma ümber arvestada, kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. PKS § 97 p 2 alusel on õigustatud elatist saama ka täisealiseks saanud laps, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Kui kostja on enne kohtuotsuse tegemist elatise maksmise kohustust täitnud, tuleb lugeda kohtuotsus tasutud summade ulatuses täidetuks ning tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summast tuleb makstud elatise summa maha arvata. Kohus määrab järgneva kuu elatise maksmise kohustuse täitmise tähtajaks eelneva kuu 30. kuupäeva, seega hiljemalt 30. märtsiks 2015.a. tuleb kostjal tasuda hagejale ka aprillikuu elatis. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel võib kohus tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hageja taotlusel hagejale hädavajalikus ulatuses. Kuna käesolevat asja menetles kohus lihtmenetluses, tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks alates 01.aprillist 2015 väljamõistetud elatise tasumise osas ilma, et hageja oleks seda taotlenud, arvestades, et laps vajab ülalpidamiseks vahendeid igapäevaselt. Vastavalt TsMS § 467 lg 1 täidetakse viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus enne otsuse jõustumist. IV. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud on TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, millest võib järeldada, et hagejal kohtuvälised kulud puuduvad.