Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 11.03.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-2027 Tsiviilasi O P hagi M P vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 315.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja O P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxx xx-x, hageja esindajad E J ja vandeadvokaat Eve Jundas, kostja M P, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx Kohtuistungi toimumise aeg 05.03.2015 Resolutsioon Välja mõista M P elatis igakuiselt kehtivas miinimummääras alates 09.02.2015 poja O, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta O P ja M P endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt elatise kehtivas miinimummääras hageja ülalpidamiseks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse O isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2015.a 195.- eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja esindaja nõuab kostjalt elatise miinimummääras väljamõistmist, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Hageja esindaja E.J sõnul on lapsele tehtavad kulud suurenenud. Laps käib lasteaias. Hageja esindaja tasub lasteaiamaksu, millele lisanduvad tasud huvialaringides ja kultuuriüritustel osalemise eest. E.J ülalpidamisel on 2 alaealist last. E.J hetkel ei tööta, kuna on lapsehoolduspuhkusel. E.J õpib täiskasvanute gümnaasiumis. Sügisel on tal plaan tööle asuda ning praegu soovib ta end registreerida tööotsijaks. Hageja sissetulekuks on käesoleval ajal ainult lastetoetused. Hageja esindaja elab koos lastega oma vanemate juures, kes aitavad tal toime tulla. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks
põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal on peale hageja veel üks laps – xx.xx.xxxx sündinud C-R. Kostja väitis, et tema ei suuda elatist hagejale tasuda miinimummääras, kuna kostja ülalpidamisel on peale hageja veel teine laps ning kostja töötasu suurus on ainult 390.- eurot. Kohus ei loe kostjal peale hageja veel ühe lapse olemasolu ning miinimumtöötasu mõjuvateks põhjusteks kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et reaalselt ta C-R ei toeta materiaalselt, kuna tal ei ole selleks rahalisi vahendeid ning C-R ema saab sellest aru ja elatist kostjalt ei nõua. Seega ei saa kostja väita, et ta ei saa hagejale elatist miinimummäras tasuda, kuna tema ülalpidamisel on veel teine laps. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oma teist last materiaalselt toetab. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et ta saab igakuiselt honorari lisatööde eest ning stipendiumi jalgpallikohtunikuna tegutsemise eest. 2014.a oli stipendium 1000.- eurot. Kostja sõnul sisaldab stipendium ainult kostja kantud sõidukulusid. Kohus sellega ei nõustu. Stipendium on toetus. Seega ei ole kostja sissetulekuks ainult miinimumpalk. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Tal jätkub rahalisi vahendeid oma hobiga (jalgpall) tegelemiseks. Kostja sõnul elab ta vanemate juures ning on ka nende ülal pidada. Alates 01.01.2015 muutus elatise miinimummäär perekonnaseaduse järgi, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks elatis kehtivas miinimummääras. Kostjal tuleb tagada (tuleb hankida töö, mis võimaldab lapsi seadusega ette nähtud määras ülal pidada) hageja ja ka teise lapse ülalpidamine perekonnaseaduses ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud määras. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.