Perekonnaõigus › Abielulahutus

võrdsetes osades s.o 10 (kümme) eurot kuus iga kuu 25.-ndaks kuupäevaks. Esimene osamakse tasuda 25. märtsiks 2015. a, viimane osamakse 25. juuliks 2015.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 08.01.2015. a esitas hageja I. K. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja hagi K. K. vastu abielu lahutamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse, milles soovis riigilõivu tasumisest vabastamist summas 100 eurot.14.01.2015. a saabus tsiviilasi kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. 19.01.2015. a määrusega rahuldas kohus I. K. menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus vabastas I. Klausi 1⁄2 ulatuses riigilõivu tasumisest hagi esitamisel ja määras, et riigilõiv summas 50 eurot tuleb tasuda viie kuu jooksul võrdsetes osades. 27.01.2015 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 02.03.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * * perekonnaseisuametis. Poolte abielulised suhted lõppesid 13. 07.2014. Eelnevate aastate jooksul on pooled korduvalt kokku ja lahku elanud. Põhjuseks kostja ebastabiilsus ning joomahood. Kostja on korduvalt ohtu seadnud ka alaealiste laste elu ja tervise. Hageja ei näe enam võimalust poolte abieluliste suhete jätkamiseks ning palub abielu lahutada. 02.03.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja selgitas, et ta on veendunud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kooselu ei ole võimalik taastada. Kohtuistungil nõustus hagejaga ka sellega, et kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Hageja palus maksegraafiku alusel võimalust maksta ka ülejäänud riigilõiv summas 50 eurot, mille tasumisest ta oli vabastatud hagi esitamisel. Kostja seisukoht

12.02.2015 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles ta nõustus abielu lahutamise nõudega. Kostja tunnistas, et neil on olnud hagejaga mitmeid riide, mis on olnud tingitud tema närvisüsteemi nõrkusest. Peale järjekordset riidu pidas kostja paremaks minna eraldi elama, selleks, et vältida edasisi konflikte. Alates 2014 aasta suvest elavad pooled eraldi. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja palus poolte abielu lahutada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 13/. Poolte abielu on sõlmitud *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates juulist 2014. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud rohkem kui pool aastat ja kumbki pool abielulisi suhteid jätkata ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt anti hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks summas 50 eurot osamaksetena 10 eurot kuus iga kuu 25. kuupäevaks. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis tuleb hagejal jätkata osamaksete tasumist vastavalt Pärnu Maakohtu 19.01..2015 kohtumäärusele käesolevas tsiviilasjas. Riigilõiv summas 50 eurot, mille tasumisest on hageja vabastatud hagi esitamisel tuleb hagejalt välja mõista riigi kasuks TsMS § 179 lg 1 alusel. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.