Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 15.10.2014. a esitas hageja Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja vastu abielu lahutamise nõudes. 20.10.2014 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 11.11.2014 esitas hageja kohtule ühisvara jagamise hagi ning 19.11.2014 liitis kohus tsiviilasjad ühte menetlusse. 19.11.2014 võttis kohus menetlusse ühisvara jagamise hagi. 21.01.2015 võttis Pärnu Maakohus menetlusse kostja vastuhagi ühisvara jagamise nõudes. 18.02.2015 toimunud kohtuistungil vaatas kohus tsiviilasja läbi eelistungil. Eelistungil olid pooled nõus, et abielu lahutamise nõudes saab kohus teha osaotsuse. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * *. Hageja on kohtule esitanud abielutunnistuse. Poolte abielulised suhted lõppesid 16.09.2014. Kostja kannatab aastaid alkoholismi all. Alkoholismist tingituna esineb tal depressiivne sündroom, mistõttu rahulik kooselu ei toimi. Hageja ei näe võimalust poolte abieluliste suhete taastamiseks. Eeltoodu alusel palus hageja lahutada poolte abielu. 18.02.2015 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde. Hageja ei soovi kostjaga enam koos elada ning on veendunud, et abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kohtuistungil nõustus hagejaga, et kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Kostja seisukoht 10.11.2014 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles ta nõustus abielu lahutamise nõudega. Kostja ei eitanud alkoholi tarvitamist. Kostja oli nõus, et abikaasad ei taasta enam kooselu, mistõttu palus samuti abielu lahutada. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) 450 lg 1 järgi kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas võib teha osaotsuse abielu lahutamise nõude osas. Nimetatud nõue on lõplikuks otsustamiseks valmis. Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud 03.03.2005 ning selle kohta on koostatud * – * abielutunnistus /tl 4-7, 18/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates 16.09.2014. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud viis kuud ja kumbki pool abielulisi suhteid jätkata ei soovi, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu. Hageja on palunud, et abielu lahutamisel taastatakse tema perekonnanimi V. Kohus rahuldab hageja taotluse Nimeseaduse § 11 alusel. Kohus taastab hageja perekonnanime V., mida hageja kandis viimati enne lahutatavat abielu. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja kandnud menetluskuusid riigilõivu näol summas 100 eurot. Nimetatud kulud jäävad hageja kanda. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.