Hageja G. V., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja I. V., elukoht *, e-post: * Hageja lepinguline esindaja advokaat Peep Rajavere, epost: * Kostja L. L., isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja Epp Mitt, e-post *
28. jaanuar 2015 Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt L. L. (isikukood *) hageja G. V. (isikukood *) kasuks elatis ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest 05.11.2014 kuni hageja G. V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni *, igakuiselt 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kui G. V. jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis
või kutseõppeasutuses, siis kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.
3.Väljamõistetud elatisest arvata maha tasutud elatis summas 590,15 eurot.
Elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja I. V. arveldusarvele nr *.
5.Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja L. L. kanda.
2.Välja mõista kostjalt L. L. hageja G. V. kasuks menetluskulud summas 336 eurot.
3.Menetluskulud kanda I. V. arveldusarvele nr *. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik
1.G. V. esitas 05.11.2014.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. L. vastu elatise nõudes. 12.11.2014.a. tegi kohus makseettepaneku, mis on võlgnikule L. L. kätte toimetatud 12.11.2014.a. L. L. esitas 26.11.2014.a. nõudele vastuväite. 01.12.2014.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 03.12.2014 kohtumäärusega tegi kohus hagejale ettpaneku hagi esitamiseks. 16.12.2014. a esitas hageja G. V. (seadusliku esindaja vahendusel) Pärnu Maakohtule hagi kostja L. L. vastu igakuise elatise nõudes summas 177,50 eurot kuus, aga mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 05.11.2014.a. 18.12.2014 võttis kohus esitatud hagi menetlusse. 21.01.2015 esitas kostja kirjaliku vastuse. 28.01.2015 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud, hageja seisukoht kohtuistungil 2.I. V. ja L. L. leppisid abielu lahutades suuliselt kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks I. V. pangaarvele 96 eurot kuus ning tasub I. V. eest * korteri ostmiseks võetud eluasemelaenu * kuumakse. Igakuine laenumakse on ligikaudu 105 eurot kuus. Seega pidanuks kostja andma hagejale ülalpidamist 201 euro eest kuus. Kostja kokkulepet ei täitnud. Kostja tasus küll laenumakse, kuid rahas makstavat elatist tasus ebaregulaarselt ning kokkulepitust vähem. Riigikohus on lahendis 3-2-1-3-07 selgitanud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka juhul kui ülalpidamist antakse ebaregulaarselt või ebapiisavalt. Hageja nõuab elatist minimaalmääras, milleks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab elatist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest so 05.11.2014. Hageja palub elatise välja mõista kuni täisealiseks saamiseni. Kui hageja jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhi- või keskhariduse omandamiseks, siis palub hageja elatise välja mõista õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja pakkus kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt elatis mõistetakse välja hageja poolt nõutud suuruses so elatise minimaalmääras, kuid menetluskulud oli hageja nõus jätma poolte endi kanda. Kostja vastuväited ja seisukoht kohtuistungil 3.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et ta on täitnud hageja ülalpidamiskohustust, kostja ei ole kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud. Oktoobris 2014 ei saanud kostja elatise maksmise kohustust täita seoses töövõimetusega. Tekkinud võlgnevuse maksis kostja jaanuaris 2015. Hageja ei ole oma vajadusi tõendanud. Lisaks pangalaenu tasumise kohustusele, mis on seotud hageja eluasemega on kostjal veel teisigi laenukohustusi. Kostjal on oma sissetulekutest lähtuvalt võimalik maksta elatist elatise minimaalmääras, mida kostja on ka vabatahtlikult teinud. Arvestades, et kostja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, palub kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud kompromissiga. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära pooled leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada. 4.Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
5.Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Kuna hageja on esitanud nõude elatise alammääras, siis ei analüüsi kohus hageja vajadusi ning jätab selles osas kostja vastuväited, et hageja ei ole oma vajadusi tõendanud, tähelepanuta.
6.Vaidlust ei ole, et kostja varalised võimalused lubavad tal maksta hageja kasuks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. Kostja on väitnud, et alammäärast suurema elatise väljamõistmine kahjustab tema enese tavapärast ülalpidamist /tl 54/. Kuna kostja ei ole esitanud PKS § 102 lg 2 nimetatud asjaolusid, siis ei analüüsi kohus ka vanemate varalisi võimalusi.
7.Käesolevas menetluses on vaidlus selles, kas kostja poolt elatise maksmise kohustuse täitmine välistab hagi rahuldamise või mitte. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja vanemate abielu lahutamisel lepiti kokku, et ühe osa hageja ülalpidamisena annab kostja nii, et tasub laenulepingu nr * järgsed kohustused. Kohtule on esitatud osa laenulepingust nr * /tl 14 pöördel/. Lepingu p 1 kohaselt on laenusaajaks L. L. ning kaaslaenusaaja I. V. Laen anti vastavalt lepingu p 2 korteriomandi ostmiseks, mis asub *. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja koos oma emaga kasutab * asuvat korteriomandit oma elukohana. I. V. ja L. L. vahel sõlmitud ühisvara jagamise lepinguga jäi korteriomand I. V. lahusvaraks ning hüpoteekidega tagatavad võlakohustused Swedbank AS ees jäid mõlema osapoole kanda muutmata kujul /tl 14/. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et kostja on täitnud laenulepingu järgsed kohustused. Pooled on vaielnud menetluse kestel selle üle, kas kostja pidi rahas makstava elatisena tasuma 96 eurot lisaks igakuisele laenumaksele või pidi kostja rahas maksma elatist nii palju, et kokku tuleks elatise minimaalmäär ehk pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hageja on hagis esitanud elatise minimaalmäära nõude, siis ei ole käesoleval ajal enam tähtsust sellel, millise summa pidi kostja hageja ülalpidamiseks rahas tasuma. Oluline on asjaolu, kas kostja on hagejat üleval pidanud seaduses sätestatud alammääras.
8.Kostja on kohtule esitanud konto väljavõtte /tl 10-11, 56,58/, kust nähtub, et alates abielu lahutamisest 20. juunist 2014 on kostja tasunud hageja emale igakuiselt ülekannetena järgnevad summad lisaks laenumakse täitmise kohustusele: 18.07.2014 summa 50 eurot, 15.08 2014 110 eurot, 17.09.2014 90 eurot, 24.11.2014 50 eurot, 23.12.2014 30 eurot, 31.12.2014 30 eurot. Eeltoodud tõendi alusel nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole rahas makstavat elatist tasunud perioodiliselt. Samuti on ebakorrapärased tasutud summad. Kohus nõustub hagejaga selles, et elatise maksmise üheks mõtteks on see, et hageja teab kuna ja kui palju ta oma igakuiseks ülalpidamiseks saab. Ebakorrapärased maksed ei taga hageja igapäevast ülalpidamist viisil, mis arvestaks hageja huvidega. Samuti nähtub esitatud maksetest, et kostja ei ole tasunud elatist ka minimaalmääras iga kuu lõikes. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud hagi pahatahtlikult. Kostja ei ole täitnud seaduses sätestatud kohustust üleval pidada hagejat vähemalt elatise alammääras, mistõttu oli hagi esitamine õigustatud.
9.Kostja väited, et perekonnaseadus ei sätesta, milline on periood, mille järgi tuleb elatist maksta, ei ole seadusega kooskõlas. PKS § 100 lg 1 sätestab, et elatist makstakse perioodiliselt ning lõige 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seega sätestab perekonnaseadus põhimõtte, et elatist tuleb maksta vähemalt kord kuus.
10.Kostja väited, et hageja esindaja ei arvestanud tema töövõimetusega, mistõttu ei saanud ta elatist maksta, ei ole asjakohased. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et ta viibis töövõimetuslehel 01.09.2014-14.11.2014 /tl 12/, kokku 2,5 kuud. Kohus on seisukohal, et tegemist on suhteliselt pika ajaga. Seda enam oli kostjal kohustus tagada hageja ülalpidamine ka töövõimetuslehel viibimise ajal, sest ei ole mõeldav, et lapsele ei anta ülalpidamist pikema aja vältel. Konto väljavõttest nähtub, et kostja sai töötasu 15.08.2014 summas 1123,79 eurot,
15.09.2014 summas 842,46 eurot, 19.09.2014 töövõimetushüvitist summas 89,81 eurot ning
13.10, 16.10 ja 21.10.2014 töövõimetushüvitist kokku 587,12 eurot. 17.11.2014 sai kostja töövõimetushüvitist summas 448,07 eurot. Seega sai kostja ajal, mil ta viibis töövõimetuslehel hüvitist kokku 1 125 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist piisava sissetulekuga, mis oleks võimaldanud maksta hagejale ülalpidamist vähemalt elatise alammääras koos laenumaksega.
11.Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kogu elatist ei saa hageja kasuks välja mõista rahana, tuleb arvestada vanemate vahelist kokkulepet, et osa elatist antakse laenumakse tasumise näol. PKS § 100 lg 3 järgi vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kostja ja hageja seaduslik esindaja kinnitasid mõlemad, et eluasemelaenu maksmine oli osa poolte vahel sõlmitud kokkuleppest hagejale antava elatise suhtes. Riigikohus lahendis 3-2-178-13 on märkinud, et sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. Seega vaatamata kokkuleppele, ei ole piiratud hageja poolt nõude esitamine. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja seadusliku esindaja väidetele, et suulised leppisid I. V. ja L. L. kokku, et * korteri ostuks võetud laen jääb I. V. kanda so laenulepingust nr * tulenevad kohustused. Kostja on vaid väitnud, et ilma panga nõusolekuta ei saa ta hageja soove rahuldada osas, mis puudutavad laenu tagasimakseid /tl 54-55/. Eeltoodust tuleneb, et sisulised leppisid hageja vanemad kokku, et eluasemelaen on küll hageja ema kanda, kuid seda kohustust täidab panga ees kostja, arvestades kostja poolt pangale tasutu elatise katteks. Laenulepingu p 1 kohaselt /tl 14 pöördel/ on I. V. kaaslaenusaaja. Kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, mis välistaks I. V. vastutuse kaaslaenusaajana laenulepingu nr * järgsete kohustuste täitmisel. Seega ei ole takistust, et I. V. täidab ise laenulepingujärgsed kohustused nii, et laenumakse läheb maha I. V. kontolt. Arvestades, et laenumakse suurus on muutuv suurus, on mõistlik, et elatis on hageja kasuks välja mõistetud ning hageja ema, kellega hageja igapäevaselt koos elab, hoolitseb laenumakse õigeaegse tagastamise eest pangale. Eeltoodud põhjendustel, mis on käesolevas kohtuotsuses esitatud rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab välja kostjalt hageja kasuks elatise 177,5 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast kuupalga alammäärast alates 05.11.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni * ja kui G. V. jätkab õpinguid täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni tema õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on alates 05.11.2014 tasunud hagejale elatist summa 590,15 eurot, mis tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvata. Vastavalt TsMS § 486 lg 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1 597,50 eurot.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 sätetel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
14.Hageja on palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna 336 eurot. Tegemist on hageja lepingulise esindaja kuludega, mis vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 144 p 1 on menetluskuludeks. Menetluskulude nimekirja ja esitatud arvete kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud hagi koostamisele ja kliendiga nõupidamisele 2 tundi, tunnitasuga 70 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 168 eurot. Ettevalmistuseks kohtuistungiks, kostja vastusega tutvumisele ja kohtuistungil viibimisele on kulunud kokku 2 tundi, tunnitasuga 70 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 168 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on mõistlikus suuruses tasuga, mis on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ning ajamahuga. Kostja väide, et arvesse ei tule võtta hagi koostamisega seotud kulusid ei ole asjakohane. Hagejal on käesolevas vaidluses lepinguline esindaja, kes on koostanud hagi, mida kinnitas ka hageja seaduslik esindaja kohtuistungil. Hagist on ilmselgelt äratuntav, et menetlusdokument on koostatud õigusteadmistega isiku poolt. Asjaolu, et hagiavalduse allkirjastas hageja seaduslik esindaja, ei tähenda, et hagi koostamisega seotud menetluskulu ei tekkinud. Vaidlust tunnitasu suuruse üle ei ole. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 336 eurot.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.