Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2015. a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-1509
Tsiviilasi
M. B. hagi S. B. vastu igakuise elatise nõudes
Avaldus
M. B. avaldus tagasivõtmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M. B., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja J. Õ., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja S. B., isikukood *, elukoht *, e-post *
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine, kirjalik menetlus
S.
B.
vastu
esitatud
hagi
30.01.2015. a esitas hageja M. B. seaduslik esindaja J. Õ. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja S. B. vastu igakuise elatise, so 350 euro nõudes alates 01.02.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni *. Ühtlasi palub hageja esindaja välja nõuda kostja töökohast tõend kostja 12 kuu keskmise töötasu kohta. 04.02.2015. a määrusega jättis kohus esitatud hagiavalduse käiguta ja andis hageja seaduslikule esindajale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Avaldus 05.02.2015. a esitas hageja seadusliku esindaja vahendusel Pärnu Maakohtule avalduse e-kirja teel, milles väidab, et tal pole kulude kohta tõendeid esitada ja soovib loobuda kohtule esitatud hagiavaldusest. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et arvestades hageja, so alaealise lapse huve, tuleb hageja seadusliku esindaja avaldust käsitleda kui avaldust hagi tagasivõtmiseks. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Seega on hagejal õigus hagi tagasi võtta kostja nõusolekuta, kuna kohus ei ole hageja hagiavaldust menetlusse võtnud. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja avalduse kostja S. B. vastu esitatud hagi tagasivõtmiseks ning kohus jätab läbi vaatamata M. B. hagi S. B. vastu igakuise elatise nõudes. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-le 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 ja 4 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus märgib, et kuna kohus ei ole hagiavaldust menetlusse võtnud, siis kostjat ei ole käesolevast tsiviilasjast teavitatud ning tal puuduvad menetluskulud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Asja materjalidest ei nähtu ka hageja poolt kantud menetluskulusid.
TsMS 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.