Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Krista Kirspuu, Tiit Kollom, Ande Tänav 13.01.2015, Tallinnas 2-14-53569 AK, JK, JK ja M-SK hagi RK vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6390 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AK, JK, JK ja M-SK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXX XXXXX)
Hageja JK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXX XXXXX)
Hageja JK (IK XXXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXX XXXXX)
Hageja M-SK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXX
XXXX, XXXXX XXXXXXX XXXXX)
Hagejate seaduslik esindaja IK Kostja RK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Epp Mitt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Pärnu Maakohtu 24.10.2014 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda.
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused:
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue
AK, JK, JK ja M-SK esitasid 26.06.2014 Pärnu Maakohtule hagi RK vastu elatise väljamõistmiseks miinimumsummana igale hagejale alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva ühe aasta ulatuses 822,09 eurot igale hagejale. Lõplikuks nõudeks jäi tagasiulatuva elatise eest 1075,12 eurot ehk 268,78 eurot iga hageja kohta. Alates 2007 on kostja eemaldunud kodust, laste hooldamisest ja laste vahetust ülalpidamisest. Laste kasvatamisega seonduv on jäänud vaid laste ema kanda. Kostja on aastatel 2011-2013 viibinud kodus vaid 1-2 korda kuus. Alates maist 2014 on kostja viibinud kodus sagedamini. Kostja on eraldi leibkonnas. Kostja ei ole ligi 5 aastat teinud kulutusi ühiseks majapidamiseks ning samuti ei ole andnud hagejatele rahalisi vahendeid välja arvatud mõningas mahus lastele elatis. Kostja töötab plekksepana, tehes valtsplekist katuseid nii Läänemaal kui mujal vabariigis. Nõudlus selle töö järgi on suur ning töö on hästi tasustatud. Hagejate ema on pikemat aega töötu. Töö leidmine nelja lapse kõrvalt, kellest üks on erivajadustega, on raskendatud. Hagejate ema kasvatab kostjaga ühisvaras oleval kinnistul aiasaadusi, mis aitavad hagejaid ülal pidada. Kostja ei ole tasunud elatist nõutavas määras. Tema poolt antav elatis on kaootiline, erinevas suuruses ning see ei võimalda asju ette planeerida. Kostja ei ole ka pereisana osalenud tavakohase tööga ühises majapidamises. Samuti ei ole ta lastele ostnud vahetult asju, mis on vajalikud laste ülalpidamiseks. 2013 tasus kostja hagejatele elatist sularahas juunist kuni detsembrini 2600 eurot, 2014 tasus jaanuarist kuni juunini elatist 2500 eurot. Kostja pidanuks tasuma elatist vastavalt kehtivale elatise alammäärale iga hageja kohta.
Kostja vastus hagile Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on jätkuvalt abielus hagejate ema IK-ga, elab koos laste ja nende emaga XXXXX talus ning võtab vahetult igapäevaselt osa laste kasvatamisest ja ülalpidamisest.
6.Kõik hagejad õpivad. Tõele ei vasta väide, et JK on erivajadusega laps. Tal ei ole kunagi puuet diagnoositud. Ta on suunatud lihtsustatud õppekavaga klassi.
7.Pikki aastaid ei ole hagejate esindaja ja kostja abielu olnud kooskõlaline, kuna mõlemal abikaasal on oma nägemus perekonnaelu harmooniast, laste kasvatamisest, ülalpidamisest ning eeskujuks olemisest. IK provotseerib pidevalt tülisid, suhtub kostjasse negatiivselt ja halvustavalt. 2013 kevadel päädis olukord füüsilise kallaletungiga IK poolt kostjale. Kostja on kodust olukorda vaikides talunud, et hoiduda võimalikest tülidest. Pärast füüsilist kallaletungi pöördus kostja politseisse, kus omakorda soovitati pöörduda ohvriabisse, mida kostja ka tegi. Kuid kahjuks ei olnud IK peale esimest käiku ohvriabisse enam mingit koostööd nõus tegema. IK levitab küla peal halvustavaid jutte kostja kohta, mille eesmärgiks on kostja kodust välja süüa. Kostja on püüdnud jääda tasakaalukaks, ütlemata laste ees ema kohta ühtegi halba sõna. Kostja on püüdnud abikaasast aru saada ja tema käitumist mõista, ehkki see on vahtevahel üsna kummaline. IK rõhutab pidevalt, et lapsed on ainult tema omad. Vaatamata sellele, et IK on kodune, on kodu korrastamata, nõud on pesemata, lastele sooja toitu ei tehta. Tihti pesevad lapsed oma riideid käsitsi. Samas on olemas nii nõudepesumasin kui ka pesumasin.
8.Hagejate esindaja sunnib lastele peale oma religioossetel veendumustel põhinevat käitumist. Lastele ei tohiks keelata lapsepõlve lõbustusi ning neile ei tohi vägisi usku peale suruda. Lapsed on ääretult kinnised, ei oska elust rõõmu tunda ega seda nautida, kuna ema üritab kontrollida iga liigutust. Kuna IK tööl ei käi ning on pidevalt lastega, siis on tal nende üle suur mõju. Ema ei lase ka kostjal koos lastega kuskile minna, näiteks lastega reisile.
9.Kostja töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, teeb valtsplekist katuseid. Katuste tegemine on üle Eesti, mistõttu on kostja sunnitud ajal, mil tal on tööd kodust ära olema, sest ei ole mõistlik igapäevaselt edasi-tagasi sõita. See oleks äärmiselt kurnav ja kulukas. Töö on küll mõistlikult tasustatud, kuid väga raske, samuti on tegemist hooajalise tööga, sest katuseid saab teha suvekuudel ja ilusate ilmadega.
10.Kostja ei ole kodust eemaldunud. Kostja on igal võimalikul juhul kodus ja tegeleb majapidamisega. Kostja ehitas 2014 kevadel majja ahju. Igal aastal läheb üks kuu ka küttepuude tegemiseks. Puhastada tuleb ahjusid ja korstnalõõre. Kostja ei ole eraldi leibkonnas, ta finantseerib kõiki majapidamisega seotud kohustusi oma rahakotist. Kostja peab üleval kogu peret, ostab söögi, finantseerib laste ja majapidamisega seotud kulutusi. Loomulikult on soove alati rohkem kui vahendeid ja võimalusi, kuid kõik eluks vajalik on kostja poolt kindlustatud.
11.Kui kellelegi lastest või IK-l on raha vaja olnud ning seda on küsitud, on ka kostja alati raha andnud. 2014 veebruaris kandis kostja iga nädal IK arvele 150 eurot, kuid kuna viimane hakkas seda ära kasutama kostja enda vastu, siis juunis kostja püsikorralduse lõpetas. Lapsed on saanud alati taskuraha. Vanemale tütrele on kostja kandnud arvele 300 eurot ettenägematuteks kulutusteks.
12.Kostja ei tea millistest vahenditest IK ostis uue auto, kui tegi autoga avarii. Koduseks majapidamiseks oli mõeldud 2700 eurot, kuid see raha oli ühel hetkel kadunud. Vale on hagejate esindaja väide, et ta peab lapsi ülal omatoodetud aiasaadustega. Aiamaa on umbrohus, marjad on põõsastelt noppimata. Kostja ema on saatnud aiasaadusi ja hoidiseid, kuid miskipärast ei kasuta IK neid toiduks. Alates 2014 kevad-talvest on kostja teinud ka muid ehitustöid, et leida tööd kodule lähemal, et saaks olla koos lastega ning õpetada neile
vajaminevaid oskusi. Samas on see töö aga vähem tasustatud. Kodus viibides ostab kostja igapäevaselt vajaminevad asjad. Kui raha probleem oleks nii suur, siis oleks sellest eelnevalt ka juttu olnud ning ka lapsed oleks sellest teadlikud olnud. Kostjale tuli elatisnõue üllatusena. Kuna IK tööl ei käi, siis tema rahaline panus laste ülalpidamisse puudub. Maakohtu otsuse põhjendused
13.Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja elab koos lastega ja osaleb nende kasvatamisel ning kannab ülalpidamisega seotud kulud või kostja lastega koos ei ela ning neile piisavalt ülalpidamist ei anna.
15.Hagiavalduses märkisid hagejad kostja elukohaks XXXXX XXXX X, XXXXXXXX XXXX, XXX XXXX, XXXXXXXX. Kostja Sissekirjutus on aadressil XXXXX talu, XXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX. Kohtu poolt kostjale tema väidetavasse elukohta Harjumaale edastatud menetlusdokumendid tagastati kohtule. Hagejad ei esitanud kohtule usaldusväärseid ja tõeseid andmeid kostja elukoha kohta mujal kui XXXXX talus XXXXXXXXX. Ka hagiavalduses väitsid hagejad, et alates 2014 maist on kostja hakanud rohkem viibima nende elukohas. Kostja selgitas kohtuistungil, et alates 09.03.2014 on ta proovinud rohkem kodus olla. Hagejate esindaja võttis selle õigeks. Seega esitasid hagejad kohtule tahtlikult eksitavaid andmeid kostja elukoha kohta. Kohtuistungil nõustusid mõlemad pooled, et tegelikult on kostja faktiline elukoht XXXXX talu, tema eemalolek kodust on tingitud tema tööülesannetest. Hagejad ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi muud väidet ega tõendit, mis kinnitaks, et kostja eemalviibimine oleks tingitud muudest põhjustest kui tema tööülesanded.
16.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana. Ta tegutseb plekksepana tehes valtsplekist katuseid. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et XXXXXX ja selle lähiümbruses ei ole kostjal võimalik ennast ja oma peret ära elatada katuseid tehes, sest kohapeal ei ole sellist nõudlust, mis tagaks pideva töö ja sissetuleku. Kostjal, tehes erialast tööd plekksepana valmistades valtsplekist katuseid, on põhjendatult kodust eemal olek seoses tööülesannetega. Loomulikult on nii hagejatel kui IK-l raske kui kostja igapäevaselt kodus ei viibi, kuid see ei tähenda, et kostja peaks oma tööst loobuma, mis tagab kogu pere sissetuleku. Kostja on selgitanud kirjalikus vastuses, et ta on võtnud teha ka muid ehitustöid, et olla rohkem pere juures, kuid need tööd ei ole siiski nii hästi tasustatud kui valtsplekist katuste tegemine. Hagejad ei ole nimetatud väidetele ühtegi vastuväidet esitanud ega seda ümber lükanud. Seega on valida sisuliselt kas kostja viibib rohkem kodus ning pere sissetulek on väiksem või on kostja perioodidel, mil katuste tegemine on seoses ilmastikutingimustega võimalik, rohkem kodust ära ning perele on tagatud suurem sissetulek. Kostja selgitas, et perest eemalolek on talle tegelikult väga raske. Kostjale ei saa ette heita tema poolt tehtud valikut, sest see tagab siiski kogu pere sissetuleku peale riigi poolt makstava lastetoetuse. Kahjuks ei ole alati võimalik kahe asja ühendamine – piisav sissetulek nelja lapse ülalpidamiseks ning pidev kodus viibimine. Eeltoodu alusel on tõendatud, et kostja elukoht on ühine hagejate elukohaga – XXXXX talu.
17.Hagejad väitsid hagiavalduses, et kostja tasus elatist sularahas perioodil juuni 2013 kuni jaanuar 2014 kokku 2950 eurot ning veebruarist kuni juunini 2014 pangaülekandega 2150 eurot, kokku 5100 eurot. Kokku teeb see 98,08 eurot iga hageja kohta. Lisaks sellele tõendas kostja, et ostis lastele vajaminevat mööblit: voodi ja riidekapi, kokku 218,99 eurot. Kostja esitatud igakuised konto väljavõtted kinnitavad, et kostja tasub igakuiselt arveid Viasat AS-le, Elisa Eesti AS-le, Elion Ettevõtted AS-le, Imatra Elekter AS-le, Elektrum Eesti OÜ-le ja AS-le EMT elektri, side ja kaabeltelevisiooni eest. Igakuine summa
keskmiselt 90-120 eurot. Arvestades, et elektrist ja sidekuludest kasutavad hagejad 75% ning ülejäänud 25% kasutavad kostja ja hagejate esindaja, on kostja tasutud igakuine ülalpidamine hagejatele selles osas ca 67-90 eurot, igale hagejale keskmiselt 20 eurot kuus. Kostja ostis hagejatele sülearvuti väärtusega 599 eurot. Riideid ja jalanõusid ostis kostja hagejatele 1143,03 euro eest. AK-le tegi kostja pangaülekande 300 eurot. Seega, lisaks hagejate esindajale antud rahale, võttis kostja osa laste ülalpidamisest ostetud asjade, tasutud teenuste ja ühele hagejale tehtud pangaülekande näol kokku 2281,02 euro ulatuses, miks igale hagejale teeb keskmiselt 44 eurot kuus. Kokku koos sularahas ja pangaülekandega tasutud summadega on see keskmiselt 142 eurot iga hageja kohta kuus. Lisaks annab kostja lastele tasuraha, kui nad seda küsivad. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hagejate esindaja kinnitas, et kostja annab lastele taskuraha.
18.Kostja väidetel käib ta lastega poes toitu ostmas. Hagejate esindaja on sellele vastu vaielnud, väites, et kostja käib süüa ostmas 5-6 korda kuus. Nende väidetega on tõendatud, et kostja, lisaks eelpool tõendatud kuludele, võtab osa ka igapäevastest jooksvatest kuludest, mis on seotud toidu ja esmatarbekaupade ostmisega, kuid millises määras, seda ei ole kumbki pool usutavalt tõendanud. Küll aga kinnitab nimetatud asjaolu, et kostja võtab osa laste igapäevasest ülalpidamisest.
19.Hagejate esindaja väide, et kostja seoses tööga viibib kodust tihti eemal, ei tähenda veel seda, et kostja ei osaleks laste kasvatamises. Ei ole kahtlust, et hagejate esindaja tegeleb lastega igapäevaselt rohkem kui kostja, kuid see ei tähenda, et kostja laste kasvatamisest osa ei võta. Kui pere elukorraldus on selline, et kostja, kes on ainuke pere sissetuleku teenija, käib üsna palju tööl väljaspool XXXXXX, siis paratamatult tegeleb see vanem lastega vähem. Kuid nagu öeldud, see ei anna alust väita, et kostja laste kasvatamisega ei tegele.
20.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejate esindaja on töötu. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hagejate esindaja ei ole pärast laste sündi tööl käinud. Hagejate esindaja on ise hagis seisukohal, et töö leidmine 4 lapse, kellest üks on erivajadustega, juurest on keeruline. Seda enam on mõistlik hinnata kostja poolt antavat rahalist panust pere ülalpidamisse. Kostja on vastu vaielnud hagejate esindaja väitele, et JK on erivajadustega laps. Kostja kinnitusel õpib JK lihtsustatud õppekavaga klassis, kuid mingit vaimset arengupeetust ega puuet ei ole tal tuvastatud. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema poolt hagis esitatud väidet JK erivajaduste kohta. Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et JK käib erikassis, kuid puuet tal ei ole diagnoositud. Hagejate esindaja kulutab JK peale rohkem aeg kui teistele lastele, kuid see ei too kaasa täiendavaid rahalisi kulutusi. Mõnikord käib ema tal koolis vastas, mis tähendab bensiini kulu. Kui pere ühele lapsele kulub rohkem aega ja tähelepanu, siis on loomulik, et vanem sellele lapsele ka rohkem tähelepanu pöörab, mistõttu suure tõenäosusega jääb teistele lastele selle võrra aega ja tähelepanu vähem. See aga ei anna alust väita, et tegemist on erivajadusega lapsega.
21.Kohtuistungil selgitas hagejate esindaja, et peale laste sündi ei ole ta tööl käinud. Tal on kodu lähedal raske tööd leida, kuna lapsed on väikesed. Ta on ühes poes vabatahtlikult müüja, õpib kangastelgedel kudumist. Nende käsitööesemete müügiga tegeleb ta 2013 aprillist alates. Samast ajast õpib ka kangru ametit. Hagejate esindaja leidis, et selline viis – käia vabatahtlikult tööl, mille eest talle kompenseeritakse vaid autokütuse raha on mõistlik. Hagejate esindaja käitumist ei saa pidada mõistlikuks. Kohus ei nõustu hagejate esindajaga, et töö leidmine on raskendatud seetõttu, et lased on väikesed. Kõik lapsed on ammu väikelapse east väljast: AK on 15-aastane, JK on 14-aastane, JK on 12-aastane ja M-SK on 8-aastane. Perel on väljakujunenud elukorraldus juba aastaid, sest kõik lapsed on käinud mitu aastat koolis. Väita, et koolikohustust täitvate laste kõrvalt ei saa tööl käia, sest lapsed on väikesed, ei ole tegelikkusega kooskõlas. On igati põhjendatud, et alates lapse 3aastaseks saamisest teostab vanem ennast ka tööjõuturul. Kui vanem seda mingil põhjusel ei tee, näiteks pere teadlik valik, et üks vanem on kodune, siis ei ole see veel asjaoluks, mis
annab aluse elatise väljamõistmiseks teiselt vanemalt, sest kodus oleva vanema arvamusel ei ole teine tööl käiv vanem piisavalt panustanud laste ülalpidamisse. Samuti ei ole mõistlik poolteist aastat olla vabatahtlik isikul, kellel on nelja lapse ülalpidamiskohustus. See näitab eelkõige, et hagejate esindajal ei olegi mingisugust kavatsust panustada hagejate rahalisse ülalpidamisse ning kõik kohustused on jäetud selles osas kostja kanda.
22.Kostja elab hagejatega koos, võtab osa nende kasvatamisest ja ülalpidamisest. Hagejate esindaja väide, et nüüd ta teab oma õigusi ning seetõttu on ta esitanud hagi nii elatise väljamõistmiseks kui ka tagasiulatuva elatise nõudes, ei anna samuti alust hagi rahuldamiseks. Perekonnaseaduse säte ülalpidamiskohustuse kohta ei tähenda veel seda, et elatis ka alati välja mõistetakse kui hagi esitatakse. Igal konkreetsel juhul lähtub kohus tegelikest faktilistest asjaoludest. Hagejate esindaja selgitas kohtuistungil, et tavaliselt andis kostja talle sularaha. Raha võttis ta topsist, kuhu kostja selle pani. Enamasti võttis raha 250 euro kaupa. Raha kasutas ta nii nagu vaja oli. Kõik raha mis ta sai, kulutas ta ära. Kostjale ta ei öelnud, et raha on vähe. Mõnikord jäi raha alles, mõnikord tuli puudu. Kui raha puudu tuli, siis ta kostja poole ei pöördunud. Hageja ei eitanud, et summa suurus, mis kostja koju jättis oli seotud sellega, kui kaua kostja kodust ära oli seoses tööülesannetega. Ka kostja selgitas kohtuistungil, et hagejate esindajaga ei ole juttu olnud sellest, et rahast oleks puudu. Arvestades hagejate esindaja poolt kohtuitsingil antud selgitusi, millest tulenes üheselt, et ta mitte kunagi ei andnud kostjale teada, et tal ei jätku kostja antavast rahast või et ta ei ole rahul summade ja perioodidega, kuidas kostja raha koju jättis, on selge, et kostjal puudus aimdus, et hagejate esindaja ei ole sellise raha andmisega pere tarbeks rahul. Hagejate esindaja selgitas kohtuistungil, et nüüd ta lihtsalt teab oma õigusi ja seetõttu on ta esitanud elatise nõude. Olukorras, kus kostja on heauskselt andnud pidevalt nii hagejatele kui ka hagejate esindajale aastate vältel ülalpidamist, saamata hagejate esindajalt kordagi tagasisidet, et see ei ole piisav, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine eeldab kostja poolt oma kohustuste täitmata jätmist või ebapiisavat täitmist, millele ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt viidanud. Kostja on andnud igakuiselt vähemalt 142 euro ulatuses igale hagejale ülalpidamist ning lisaks sellele ostnud veel toitu ja muid esmatarbe kaupu ning andnud taskuraha. Kõik see kokku teebki iga hageja kohta vähemalt elatise alammäära, mis käesoleval ajal on 177,5 eurot.
23.Kostja kohustuste täitmist kinnitab ülekanne IK arvele 13.01.2014 summas 150 eurot. Mõlemad pooled selgitasid kohtus, et hagejate esindaja andis kostja emale teada, et raha on vähe ning kostja korraldas läbi kolmanda isiku hagejate esindaja arvele raha maksmise. Samas ei olnud kostjal võimalik raha otse hagejate esindaja arvele kanda, kuna IK ei olnud andnud talle aastate jooksul oma arveldusarve numbrit. Seega on kostja hoolitsenud hagejate ja pere ülalpidamise eest ning andnud raha, kui talle on vajadusest teada antud.
24.Hagejate esindaja on saanud igakuiselt oma arvele peretoetuse ning vaidlust ei ole, et ka tema on selle raha kulutanud hagejate ning kogu pere ülalpidamiseks.
25.Eeltoodud põhjendustel jäi rahuldamata hagi tagasiulatuva elatise nõudes, kuna kostja on ülalpidamiskohustust täitnud.
26.Kostja elab koos hagejatega ning võtab osa nende igapäevasest ülalpidamisest ja kasvatamisest. Kostja on tegutsenud hagejate huvides andes neile ja hagejate esindajale igapäevast ülalpidamist. Põhjendatud ei ole kostjalt elatise väljamõistmine ainuüksi seetõttu, et hagejate esindaja seda soovib. Kuna hagejate esindaja ise tööl ei käi ning sissetulekut ei oma, siis ei ole põhjendatud praktiliselt kogu kostja sissetuleku andmine hagejate esindaja käsutada. See oleks kostja suhtes ebaõiglane. Hagejate esindaja, kes ei ole alates laste sündimisest, so siis alates 1998 aastast tööl käinud ning on viimased poolteist aastat oma sõnul täitnud vabatahtliku müüja kohustusi, ei ole isikuks, kelle kätte usaldada peaaegu kogu pere sissetulek. Kostja esitas väited, mille kohaselt hagejate esindaja ostis kogu perele mõeldud rahast endale sõiduauto, kui oli ühe autoga avarii
teinud. Auto ostmist ta kostjaga ei kooskõlastanud. Hagejate esindaja sellele kostja väitele vastuväiteid ei esitanud. Selline situatsioon kirjeldab ilmekalt olukorda, kus hagejate esindaja kulutab küll kostja teenitud raha, kuid samal ajal ei soovi suuremate ostude puhul kostjaga läbi rääkida. Elatise väljamõistmine tooks endaga kaasa olukorra, kus kostjal tegelikult puuduks ülevaade raha kasutamisest, mis ei ole kooskõlas aga hagejate huvidega. Kui üks vanem 15 aasta jooksul ei panusta rahaliselt pere ülalpidamisse ning eeldab, et seda teeb teine vanem, saamata aru, et ka laste emal on kohustusi pere ülalpidamise osas, siis ei saa kogu hagejate ülalpidamiseks mõeldud sissetulekut selle vanema kätte usaldada. Kostja on näidanud ennast vastutusvõimelise vanemana, kes on laste ülalpidamise eest igati hoolitsenud, mistõttu ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt hagejate kasuks. Apellatsioonkaebus
27.Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada mõistes kostjalt välja elatise miinimumsummana igale hagejale alates hagi esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva ühe aasta ulatuses 268,78 eurot igale hagejale. Menetluskulud jätta kostja kanda.
28.Kuigi hagejad elavad kostjaga veel koos, on kostja keeldunud lastele raha andmast. Kostja tegi pärast hagi esitamist ainsa ja viimase makse 4 lapse kohta 200 eurot 02.09.2014, toitu ei osta ja on taas kodunt ära, lapsed on sisuliselt näljas ja elatuvad naabrite ja heade inimeste almustest. Kohtuotsuse tagajärjena ei anna kostja laste jaoks üldse raha ja ootab kohtuotsuse jõustumist, et lastelt menetluskulu sisse nõuda. Kohtuotsus on andnud kostjale võimaluse lastele elatist mitte maksta, eirata PKS-s sätestatud vanema kohustusi laste ülalpidamiseks, mille tagajärjena on lapsed ilma igapäevastest elatusvahenditest toidule ja hädapärastest toimetuleku vahenditest v.a. tasuta koolitoit.
29.Kostja tasus elatist sularahas hagejate emale 5100 eurot 13 kuu eest, s.o 98,08 eurot lapse kohta. Kostja ostis lastele voodi ja riidekapi 218,99 euro eest, s.o 4,56 eurot lapse kohta. Sidevahenditele kulutas kostja 12 kuu jooksul 384,27 eurot ehk 32,02 eurot kuus, s.o lapse kohta 8,01 eurot. Elektrile kulutas kostja 6 kuu eest 223,04 eurot (ülejäänud 6 kuu eest tasusid hagejad nendele eraldatud vahenditest ka kostja eest), millest kulu iga lapse kohta 37,17 eurot aastas ehk kuus 3,10 eurot. Seega tõendite kohaselt kulutas kostja iga lapse kohta kuus 11,11 eurot. Kohus tuvastas 2 kordse summa kuus ehk kokku aastas 426,72 euro võrra suurema summa.
30.Kostja ostis lastele sülearvuti 599 eurot ehk panus iga hageja kohta kuus 12,49 eurot. Kostja tõendatud kulud laste koolitarvetele, riietele ja jalanõudele kokku aastas 552,10 eurot, mitte 1143,03 eurot nagu tuvastas kohus. Seega lapse kohta 11,50 eurot kuus.
31.Kokkuvõtvalt tõendas kostja ja hagejad võtsid omaks, et kostja tegi kulutusi lastele nende ülalpidamiseks hagiavalduse esitamise eelsel perioodil 144,64 eurot kuus, milles on ka ise osaliselt tarbija olnud.
32.Alates hagi esitamisest 26.06.2014 laekus hagejate seadusliku esindaja kontole SEB pangas 200 eurot, mis teeb enam kui 4 kuu jooksul igale lapsele veidi vähem kui 12,50 eurot kuus. Märgitud summa on jäänud ka ainsaks makseks hagejate ülalpidamiseks kuni käesoleva ajani. Kostja väidab, et tal puudub kohtuotsuse kohaselt vajadus elatist lastele ülalpidamiseks maksta.
33.Kostja ostis lastele riideid kokku 506,85 euro eest ehk neljal kuul keskmiselt lapse kohta 31,68 eurot kuus. Kostja tõendas, et kandis sidevahenditele kulusid 49,83 eurot ehk lapse kohta 2,77 eurot ja muude sidevahendite kulusid 119,49 eurot ehk lapse kohta 4,35 eurot kuus. Kokku kostja tõendatud kulud elektrile 67,11 eurot, mida tarvitab ta ka ise ja laste ema ehk lapse kohta 2,80 eurot kuus.
34.Eeltoodu alusel oli kohtul võimalik tuvastada, et kostja tegi kulutusi iga hageja kohta nende ülalpidamiseks hagi esitamisest 54,10 eurot kuus ja ostis toitu 5-6 korda kuus. Seega ei
tasunud kostja alates hagi esitamisest ei rahaliselt ega muul viisil lastele elatist enam kui 54,10 eurot kuus ehk täitis perekonnaseadusest tulenevat kohustust hagejate ees ettenähtust ainult 30% ulatuses ja kostja võlgnevus oli igale hagejale 523,10 eurot ehk kokku 2092,40 eurot.
35.Kostja võttis omaks, et teenib 1000 eurot kuus. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus tema pangakontole 2013 keskmiselt kuus 1100 eurot. Hagejatele teadaolevalt saab kostja eraklientidelt olulises mahus sularaha ja tal on enam kui üks pangakonto. Kostja jättis kohtu nõude rahuldamata ega esitanud pangakontode väljavõtteid.
Vastus apellatsioonkaebusele
36.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
38.Perekonnaseaduse § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
39.Riigikohus on kuni 31.06.2010.a kehtinud perekonnaseadusest tulenevalt leidnud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04, p-d 9 ja 10;
20.novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07, p 11). Alates 01.07.2010.a kehtivas perekonnaseaduses ei ole elatise väljamõistmine ülalpidamiskohustuse rikkumisega seotud. PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või ta ei osale lapse kasvatamises.
40.Maakohtus leidis tõendamist, et tegelikult elavad hagejad ja nende vanemad koos ja pere sisuliselt ainukeseks sissetulekut teenivaks isikuks on kostja. Hageja seaduslik esindaja töötab vabatahtlikuna poes. Selle eest hüvitatakse talle sõidukulud (bensiin), lisaks teenib ta müügilt kuus umbes 20-30 eurot. Maakohtus leidis tõendamist, et kostja on hagejate ülalpidamiseks andnud rahalisi vahendeid nii hagejate seaduslikule esindajale sularahas kui ülekandega. Kostja on hagejatele taskuraha andnud nii sularahas kui ülekandega, kostja käib ka ise poes perele toiduaineid ja esmatarbekaupu ostmas ning ostab hagejatele ka koolitarbeid ning riideid-jalanõusid. Tõendamist leidis asjaolu, et kostja maksab nii elektri kui sideteenuste eest. Vaidlus puudus selles, et kostja muretseb küttepuid, samuti teeb ta majapidamises ehitus-, remondi- ja hooldustöid.
41.Maakohus on otsuses poolte poolt esitatud asjaolusid, tõendeid ja nendest tehtud järeldusi piisava põhjalikkusega käsitlenud. Maakohus on oma otsust põhjendades tuginenud mh hagejate seadusliku esindaja enda poolt kohtuistungil avaldatud faktilistele asjaoludele pere elukorralduse kohta.
42.Apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud, kuna perioodil 1 aasta enne hagi esitamist tasus majapidamise elektri eest ka hagejate seaduslik esindaja, on ringkonnakohtu arvates jäänud paljasõnaliseks. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõtetest elektri eest tasumist ei nähtu.
43.Apellatsioonkaebuse väide, et kostja on alates hagi esitamisest kuni kohtuistungini andnud igale hagejale ülapidamist 54,10 eurot, millele lisandub toidukaupade ostmine 5-6 korda kuus, on vastuolus hagejate seadusliku esindaja poolt 08.10.2014.a kohtuistungil avaldatuga (I kd, tlk 147). Hageja seaduslik esindaja avaldas kohtuistungil, et alates 09.03.2014 on kostja andnud hagejate ülalpidamiseks raha, ning ta on ka jooksvalt lastele asju ostnud.
44.Apellatsioonkaebuses tuginevad hagejad sellele, et perspektiivis ei ela hagejad ja kostja koos ning seetõttu vajavad hagejad rahas makstavat elatist. Vastuseks apellatsioonkaebusele teatas kostja, et hagejate vanemate abielu on lahutatud ning ühisvara on jagatud kohtu poolt kinnitatud kompromisslepinguga. Kostja väidete kohaselt elavad hagejad hoolimata sellest kostjaga. Hagejad kohtu poolt määratud ajaks, so 06.01.2015, sellele väitele vastu ei vaielnud.
45.TsMS § 369 esimese lause järgi tulevase täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on oma 17. mai 2011. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-s 18 asunud seisukohale, et aluse elatise nõudes selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine, aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt. Käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on hagejate suhtes oma ülalpidamiskohustust täitnud. Seega puudub ringkonnakohtul alus eeldada, et kostja ülalpidamiskohustust edaspidi ei täida.
46.Kuna maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Kaebustes viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus ei tuvastanud. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda poolte väidete osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
47.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja kanda vastavalt TsMS § 171 lg-le 1. Alates 01.01.2015.a kehtiva TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Vaidlustatud 24.10.2014.a otsuses, kooskõlas sel ajal kehtinud TsMS sätetega, ei määranud maakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust ja viitas kuni 31.12.2014.a kehtinud TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele, mille kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Seega määrab maakohus käesolevas asjas kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Alates 01.01.2015.a kehtivas TsMS redaktsioonis kehtinud TsMS § 174 lg-a 1 sarnane säte puudub. Kehtiva TsMS § 176 lg 4 kohaselt kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna maakohtus kantud menetluskulude nimekiri tuleb esitada 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, võivad menetlusosalised kolleegiumi arvates, juhindudes TsMS § 2 sätestatust,
esitada ringkonnakohtus kantud menetluskulude menetluskulude nimekirjaga maakohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
nimekirja
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
koos
maakohtu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Otsus parandatud 14 01 2015 määrusega Resolutsioon
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2015 otsuse menetluskulude jaotust käsitlevas osas sisalduv ilmne ebatäpsus.
2.Lugeda õigeks kohtuotsuse p. 47 esimene lause järgmiselt: „Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad kõik apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud võrdselt hagejate kanda vastavalt TsMS § 171 lg-le 1.“
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.