Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Sirje Õunpuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2014. a. Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-20071
Tsiviilasi
XXX hagi XXXvastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
1 562,50 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XXX(isikukood XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX ); Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XX; e-post: XXX ).
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
18.detsember 2014.a. Istungil osalesid hageja seaduslik esindaja XXX ja kostja XXX.
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX seaduslik esindaja XXX esitas kohtule 27.08.2014.a hagiavalduse XXX vastu lapsele elatise nõudes. XXX on sündinud XXX.a. Pärast vanemate kooselu lõppemist elab poeg emaga. Taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis minimaalmääras ja tagasiulatuvalt alates 22.05.2013.a. Hageja on menetluse käigus asunud seisukohale, et taotleb kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 160 eurot. On loobunud ka elatise nõudest tagasiulatuvalt. Taotleb elatise väljamõistmist kohtuistungi kuupäevast. Kostja vastuväited Kostja võtab hagi õigeks osaliselt, väidab, et on täitnud ülalpidamiskohustust. Poeg XXX viibib sageli isaga, sel ajal on laps toidetud, käib trennis, spordiga seotud kulud on kandnud tema. Lapsel on spordis kõrged saavutused. Samuti on lapsele ostnud erinevaid vajaminevaid asju. 2011.a. on loonud uue faktilise pere, kus kasvamas tema kaks poega. On hetkel ilma tööta. Tema firma läks kahjumisse ning on tasunud firma võlgu, mis käesolevalt saavad juba tasutud. Seejärel on vaja tasuda isiklikud võlad, mille tagamiseks on arestitud tema firma. Seepärast suudab poeg, XXX, ülalpidamiseks maksta elatist vaid 60 eurot kuus. Samas kui ta raha saab, püüab ta seda eelkõige kulutada laste vajaduste rahuldamiseks. Ostab neile pileteid teatrisse ja teistele meelelahutustele. Kohtuotsuse põhjendused XXX ja XXX poeg XXX on 9-aastane. Pärast vanemate kooselu lõppemist jäi poeg elama emaga, vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Isa on lapse elus tihedalt osalenud, suhtleb pojaga iga nädal, hoolitseb poja sportimise ja sportlike saavutuste eest. On viinud poega teatrisse ja kinno ning teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Samas hageja leiab, et kuna kostja rahaliselt poja ülalpidamist ei toeta, siis temal kui lapse põhilisel ülalpidajal ei ole võimalik planeerida lapsele tehtavaid kulutusi. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud minimaalmääras s.o. 160 eurot kuus. Seejuures on hageja juba arvestanud, et kostja ülalpidamisel on kolm poega. Seoses raske majandusliku olukorraga taotleb kostja, et järgneva kahe aasta jooksul elatise summa ei ületaks 60 eurot ja pärast seda 160 eurot. 2(3)
Hageja väitel on ta kursis kostja halva majandusliku olukorraga. Samas on ta kogenud, et kostjal ei ole kunagi raha, ükskõik kui palju ta ka ei töötaks. On nõus järgneva kaheksa kuu jooksul elatise suurusega 60 eurot ja sealt edasi 160 eurot. Nõudest elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt on hageja loobunud. Kohus leiab, et hageja nõue on igati põhjendatud ja kuulub rahuldamisele vastavalt hageja viimasele seisukohale. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.