2-14-58742/6 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud ning elatise nõue on õiguslikult põhjendatud. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Töötasu alammäär oli 2013.a. tulenevalt Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusest nr 6 320 eurot, 2014.a. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 kohaselt 355 eurot ja 2015. aastal 390 eurot. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et T. S. on 02.01.1997 sündinud L. S. ja 13.05.2000 sündinud S. S. isa ja K. S. on laste ema. L. S. ja S. S. on õigus nõuda T. S. ülalpidamist. Hagejad on esitanud kostja vastu nõude seaduses sätestatud minimaalse elatise saamiseks, s.o 2013. aastal 160 eurot lapse kohta, 2014 aastal 177,50 eurot lapse kohta ja 2015 aastal 195 eurot lapse kohta. Kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagiavaldus on esitatud kohtule 07.10.2014.a. Seega on hagejatel õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist alates oktoobrist 2013, mitte septembrist 2012 nagu hagiavalduses on taotletud. Kuna tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõue kahe aasta eest enne elatishagi esitamist on õiguslikult põhjendamata, kuulub hagi osaliselt rahuldamata jätmisele. Võttes aluseks PKS § 101 lg 1 ja 2 sätestatu tuleb kostjal elatise maksmise kohustuse täitmisel edasiselt arvestada, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel ei või igakuine elatis olla väiksem, kui pool kuupalga alammäära. Kui kostja on pärast hagi esitamist elatise maksmise kohustust täitnud, kuulub väljamõistetud elatise summast makstud elatis mahaarvamisele. Kohus määrab järgneva kuu elatise maksmise kohustuse täitmise tähtajaks eelneva kuu 30. kuupäeva, seega hiljemalt 30. detsembriks 2014.a. tuleb kostjal tasuda hagejatele elatis 2015.a. jaanuarikuu eest. 3 (4)