Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MÄÄRUSE JÕUSTUMINE

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja kaudu. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

AVALDAJA TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

M. K. - K. on alaealise lapse R. K. (sündinud 15.juulil 2006.a.) ema. Lapse isa J. K. on surnud, seega on M. K. - K. lapse ainuke seaduslik esindaja, kellele kuulub nii isiku- kui varahooldusõigus. R. K. on xxxxxxxxxx.a. surnud J. K. (pojapoeg) 1⁄2 mõttelises osas. Pärandvara hulka kuuluvad muuhulgas pensionifondi osakud xxxxxxxxxxxxxx 50 fondis, mille rahaline jääk on 4523,45 eurot ja pärandajale kuulunud 1⁄4 osa korteriomandist aadressil xxxxxxxxx-2, xxxxx. M. K. - K. on pöördunud kohtu poole tulenevalt Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 sätetest nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel pärandvara hulka kuuluvate pensionifondi osakute tagasivõtmiseks pärijale kuuluvas osas ning korteriomandi võõrandamiseks ja omanikukande muutmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks.

EESTKOSTEASUTUSE SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2 alusel on kohus küsinud alaealise lapse nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmise suhtes Laheda Vallavalitsuse kui alaealise lapse elukohajärgse eestkosteasutuse seisukohta. Kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl.21) on vallavalitus arvamusel, et pärandina saadud korteriomandi võõrandamine ja pensionifondi osakute kasutamine on alaealise R. K. huvides, kui sellega parandatakse lapse heaolu. Laheda vallas elamise ajal oli avaldaja perekond sageli sotsiaal- ja majanduslike probleemide küüsis, sest pere madalad sissetulekud ja suutmatus majanduslikult väheste võimalustega toimetada ei võimaldanud igapäevaelu korraldusega aeg-ajalt toime tulla. Seetõttu sai M. K. - K. vallalt nii toimetulekutoetust kui ka erinevaid ühekordseid toetusi. Laheda vallas Roosi külas asuv maja, kus pere elas, on käesolevaks ajaks võõrandatud pangalaenu katteks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2 (4)

PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). PKS § 131 lg 1 ja 4 järgi peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse §-de 187 ja 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Kohtu nõusolekule kohaldatakse eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa (PKS § 188 lg 1 p 1), omandada ja võõrandada väärtpabereid (PKS § 188 p 8). Seega vajab ka vanem alaealise lapse nimel nimetatud tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut (PKS § 131 lg 1). Perekonnaseaduse § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus leiab, et avaldaja esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt tuleb lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt esikohale seada lapse huvid. Perekonnaseaduse § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. R. K. sünnitunnistusest (tl.5) nähtub, et tema vanemad on J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M. K. xxxxxxxxxxx). Rahvastikuregistri andmetest (tl.14) nähtub, et J. K. on surnud ning R. K. ema perekonnanimi on K. - K. . Pärimistunnistuse ärakirjaga (tl.7-8) on tõendatud, et xxxxxxxxxx.a. surnud J. K. on tema poeg J. K. ja pojapoeg R. K. kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas. Pensionikonto saldoteatise kohaselt (tl.6) on J. K. xxxxxxxxxxxxxx 50 rahaline jääk 07.07.2014.a. seisuga 4523.45 eurot. Kinnistusraamatu päringust (tl.15) nähtub, et R. K. on kantud kinnistusraamatusse kinnistu nr.xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, xxxxx, ühisomanikuna. Kohus on M. K. - K. 30.10.2014 ära kuulanud (tl.25). Ärakuulamisel on M. K. - K. avaldanud, et pärandvara hulka kuuluvate pensionifondi osakute sularahas väljavõtmise eesmärk on kasutada raha lapse vajaduste rahuldamiseks. Korteriomandist kuulus J. K. vaid 1⁄4 osa, seega on R. K. osa suurus vaid 1/8. Teised kaasomanikud soovivad korteri ära müüa, kuna keegi kaasomanikest seda ise ei kasuta, kõigil on oma elamispind. Korteri kommunaalkulud on kõrged ja see vajab

3 (4)

remonti, mistõttu ei soovi ka M. K. - K. koos lapsega sinna elama asuda. Laps käib V. koolis, elatakse M. K. - K. elukaaslase tööandja eluruumis. Müügihinnaks on planeeritud 20 000 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et avaldus nõusoleku saamiseks alaealise lapse nimel pärandina saadud pensionifondi osakute sularahas väljavõtmiseks ning korteriomandi võõrandamiseks tuleb rahuldada. Avaldaja on põhjendanud, et pensionifondist ja kinnistu müügist saadavate rahaliste vahendite kasutamine on lapse huvides. Ka eestkosteasutuse arvamusest nähtub, et perekonna majanduslik seisund ei ole hea, mistõttu võib olla vajalik pärandvarana saadud kinnisasja müük ja pensionifondi osakute tagasivõtmine, et saadud rahasummasid kasutada kas oma elamispinna ostmiseks või lapse ülalpidamiseks. Avaldaja peab paigutama pensionifondi osakutest ning korteriomandi võõrandamisest saadavad rahasummad enda varast eraldi lapse kontole. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta avaldaja menetluskulud (riigilõiv) avaldaja enda kanda.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.