Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-14-60946

Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lõike 1 kohaselt avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Käesolevas asjas on kostja elukoht välisriigis, seega kontrollib kohus esmalt, kas asi allub Eesti kohtule. TsMS § 70 lõike 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lõike 4 kohaselt TsMS-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23), nõukogu määrusega (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79) või nõukogu muu määrusega. Nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 5 p 2 kohaselt isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata ülalpidamiskohustusega seotud asjade puhul selle paiga kohtusse, kus on ülalpeetava alaline või peamine elukoht, või kui asi kaasneb perekonnaseisuga seotud menetlusega, kohtusse, mis on kohalike seaduste kohaselt pädev seda liiki asja menetlema, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Ülalpeetava alaline elukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis, seega art 5 kohaselt on tegemist rahvusvahelise erandliku kohtualluvusega, st hagi tuleks esitada vastavas Euroopa Liidu liikmesriigis, s.o Soomes. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 3 kohaselt liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama: a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Kuivõrd ülalpidamist saama õigustatud kostja elukoht on teises liikmesriigis, ei ole Eesti kohtul pädevust ülalpidamiskohustuste küsimuses otsustamiseks. TsMS § 75 lõike 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 371 lõike 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

2-14-60946 TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuna hagiavaldus ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule, tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja poolt kantud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.