Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-14-56799 Tsiviilasi A K hagi M M vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A K, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxx x-x, hageja esindaja J K, kostja M M, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx Resolutsioon Välja mõista M M A K ülalpidamiseks elatis igakuiselt 177,50 eurot alates 01.09.2014 kuni poja A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Välja mõista M M A K ülalpidamiseks elatis ajaperioodi 01.03.2014 kuni 31.08.2014 eest 645.- eurot. Määrata elatise suuruseks pool eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulud jätta M M kanda. Edasikaebamise kord M M võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt elatise 177,50 eurot kuus lapse ülalpidamiseks, elatise tagasiulatuvalt alates 01.03.2014 kuni 31.08.2014 summas 1065.- eurot, määrata elatise suuruseks pool Eesti Vabariigi Valitsusekehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja seisukoht Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse oli talle seaduses ettenähtud korras edasi toimetatud. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist igakuiselt 70.- eurot. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse A isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on alates 2014.a 177,50 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ülalpidamisel on peale hageja veel üks alaealine laps. Kostja paljasõnaline selgitus makseraskuste kohta ei ole kohtule veenev, tõendeid esitatud ei ole, kohtuistungile kostja ei ilmunud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Kokkulepe elatise tasumise kohta 70.- eurot kuus ei ole kohtule siduv, kuna on vastuolus lapse huvidega. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras kuus alates 01.03.2014. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Väljamõistetavast elatisest kuulub mahaarvestamisele kostja tasutud elatis summas 420.eurot.