2-13-44117
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Tambet Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2014. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-44117
Tsiviilasi
E-E L hagi A L vastu ühisvara jagamise ja lahusvara väljanõudes Hageja: E-E L isikukood *, *, * e-post *; Hageja esindaja riigiõigusabina advokaat Peep Rajavere, Andres Rüütli advokaadibüroo, Karja 20 Haapsalu 90503, tel. 52 83 882, e-post [email protected] Kostja: A L isikukood *, *, e-post *. Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Äili Rodi, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari tn 25, 10116 Tallinn; tel.6640600, epost [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine
2-13-44117
poolt alates 01.01.2014.a kuni laenulepingute * ja * ning järelmaksu maksegraafikule * lõpetamiseni tehtud maksed.
2-13-44117
Menetluskulude väljamõistmise osas võib esitada määruskaebuse menetluskulusid maksma kohustatud isik (hageja E.-E. L) või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu. Asjaolud Hageja E-E L on 20.08.2013.a. esitanud Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse A L vastu, milles ta taotles E-E L ja A L 20.08.2013.a. sõlmitud abielu lahutamist, E-E L ja A L ühisvara jagamist ja taotles kostja kohustamist talle igakuise toetuse 250,00 € kuus maksmisele. Kohus on 23.08.2013.a. teinud määruse hagi käiguta jätmise kohta, kohustades hagejat kõrvaldama hagis olevad puudused. 29.10.2013.a. esitas hageja hagiavalduse, millega palub lahutada E-E L ja A L abielu ning jagada ühisvara. Koos hagiavaldusega on hageja poolt kohtule esitatud avaldus tsiviilasjade nr 2-13-44117 ja 2-13-43640 liitmiseks ühiseks menetlemiseks. 29.10.2013.a. esitas hageja täiendatud hagiavalduse. 05.11.2013.a. on kohus võtnud hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. Kompromissleping 06.11.2014. a esitasid pooled kohtuistungil kohtule allkirjastatud kompromissi, milles leppisid kokku alljärgnevas: Ühisvara jagatakse järgmiselt: l. Perekonna kohustuste täitmiseks võõrandatakse esimesena * kinnistu, * küla, * (reg nr *) avaliku enampakkumise teel alghinnaga alates 50 000 eurot. P.2. Enampakkumise nurjumisel korraldatakse kordusenampakkumine ühe kuu möödumisel ja vähendades alghinda eelmise enampakkumise alghinnast 5000 euro võrra.
2-13-44117
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud tagajärgedest, mis tulenevad TsMS §-st 432. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus soovivad pooled kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude
2-13-44117
rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled soovivad jätta menetluskulude poolte endi kanda. Pärnu Maakohtu 30.09.2013.a. määrusega on kohus rahuldanud hageja E-E L taotluse riigi õigusabi saamiseks kohustusega osaliselt, so 15% ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ühe aasta jooksul riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramisest. TsMS 179 lg 1 alusel mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärnu Maakohtu 18.11.2014.a. määrusega on kohus rahuldanud hageja E-E L määratud esindaja advokaat Peep Rajavere õigusabi tasutaotluse, millega hüvitatakse advokaadile riigieelarvest selleks eraldatud vahenditest riigi õigusabi tasu summas * (*) eurot. Kohus mõistab TsMS 179 lg 1 alusel hagejalt E-E L Eesti Vabariigi kasuks välja 135 eurot, mis on 15% õigusabi kuludest. Õigusabikulud tuleb riigile hüvitada aasta jooksul. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõivu summas 325 eurot tasus E-E L 20.09.2013.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072369, selgitusega: „Riigilõiv: kostja A L; hageja: E-E L Hagiavaldus“. Kohus on riigilõivu laekumist kontrollinud. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejale E-E L on menetluse käigus tagastatud 75 eurot riigilõivu, seega on hageja tasunud 250 eurot riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt tuleb E-E Liiv tagastada 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, so 125 eurot. TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib maakohtu määruse peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.