Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 12.novembril 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused K. L. seaduslik esindaja K. K. esitas 22.07.2014 kohtule hagiavalduse 06.07.2012 kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurendamiseks kuni seaduses sätestatud elatise miinimummäärani, arvestades elatise miinimummäära muutumist. Kostja seisukoht Kostja K. L. on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse isiklikult kätte saanud 11.09.2014.a. (tl.7). Kostja on kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks (tl 8). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõigete 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata rahuldada, kuivõrd kostja on eelmenetluses kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Alaealise lapse nimel tema seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 166 on töötasu alammäär 2014. aastal 355 eurot. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et K. L. on xxxxxxxxxx sündinud K. L. isa ja K. K. tema ema.

2 (3)

K. L. on õigus nõuda K. L. ülalpidamist. Hageja on esitanud kostja vastu nõude seaduses sätestatud minimaalse elatise saamiseks, s.o 2014 aastal 177,50 eurot lapse kohta. 06.07.2012 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud igakuine elatis summas 145 eurot. Hageja taotleb, et , arvestades edaspidi elatise miinimummäära muutumist. Kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kohus on seisukohal, et elatise suurendamiseks esineb alus, sest elatis ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid elatist PKS § 102 lg 2 alusel vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Edasiselt tuleb kostjal elatise maksmise kohustuse täitmisel arvestada, et Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel ei või igakuine elatis olla väiksem, kui pool kuupalga alammäära. Kui kostja on pärast hagi esitamist elatise maksmise kohustust täitnud, kuulub väljamõistetud elatise summast makstud elatise summa mahaarvamisele. Elatise maksmisel tuleb silmas pidada, et tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu, muid kohtukulusid käesolevas asjas ei esine. TsMS §-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.