2-14-55673/9 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

8.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 07.novembrist 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja M. P. L. P. . Kostja ei ole võtnud osa lapse ülalpidamisest. Alates 2014.a. maikuust kuni oktoobrikuuni on hageja saanud temalt ülalpidamist kokku 400 euro ulatuses, mis ei ole piisav hageja vajaduste rahuldamiseks. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub igakuiselt 378 eurot. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates 01.maist 2014.a. seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (käesoleval ajal 177,50 eurot). Kohtuistungil on hageja palunud tagasiulatuvalt väljamõistetavast elatisest maha arvata kostja poolt nimetatud perioodil tasutud elatise. Kostja vastuväited Kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud (tl.18). Ta on nõustunud oma tütart toetama igakuiselt vähemalt 100 euroga. Kostja on põhjendanud elatise mittemaksmist seaduses sätestatud miinimummääras oma 80 % töövõimetuse ja keskmise puude esinemisega. Ta on lapse ülalpidamiskohustust täitnud, kandes lapsele raha oma isa pangakonto vahendusel, samuti ostnud lapsele riideid ja jalanõusid. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni.

PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2014.a kehtib kuupalga alammäär 355 eurot. Osundatud paragrahvi 2.lõike kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 kohaselt arvestab kohus ülalpidamiskohustuse hindamisel ka kohustatud isiku varalist seisundit. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad küll varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid olukorras, milles vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Mõjuvaks põhjuseks, mille esinemisel võib kohus vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Rahvastikuregistri kannetega (tl.12) on tõendatud, et L. P. sündinud 18.06.2010.a. ning tema vanemad on P. P. Margus P. . Kostja on esitanud kohtule oma Danske Bank AS konto väljavõtted (tl.19-21), millest nähtub, et M.P. kontole on toimunud ajavahemikul 05.06.-16.10.2014 igakuulised laekumised sotsiaaltoetuse, pensioni ja toetusena kuriteo ohvritele kokku summas 265,04 eurot. Kontoväljavõttelt nähtub ka ülekannete tegemine A. P. kontole. Kostja poolt esitatud maksedokumentide (tl.22-25) kohaselt on A. P. P. P. 26.09.2014.a. 150 eurot, 29.08.2014 100 eurot, 15.08.2014.a. 100 eurot ja 02.05.2014.a. 50 eurot selgitustega „M. P. L. alimendid“. Lisatud on A. P. kirjalik kinnitus (tl.26), et raha P. P. on kantud A. P. konto vahendusel seetõttu, et M. P. on arestitud. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo 05.04.2013.a. otsusega nr. 967103 (tl.27) on kindlaks tehtud M.P. osaline töövõimetus 80 % ulatuses, töövõimetuse põhjuseks on vägivallakuriteo tagajärjel saadud vigastus. Tl.28 on Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo otsus nr.967104 05.04.2013, millega on tuvastatud M.P. keskmise puude esinemine. Kostja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil ilma tema osavõtuta (tl.18). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et ta soovib elatise väljamõistmist seotuna palga alammääraga seetõttu, et elatis igal aastal suureneks ilma, et peaks pöörduma suurendamise nõudega kohtusse. Hageja on omaks võtnud asjaolu, et kostja on ostnud lapsele ka mänguasju, saapad ja dressid, kokku mitte rohkem kui 35 euro väärtuses. Kostja on töötanud Soomes, kuid alkoholiprobleemi tõttu ei saa ta tööle naasta (tl.31). Hinnates poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et kostja vastuväidete ning tõendite alusel on võimalik hageja kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Tõendatud on kostja töövõimetus 80 % ulatuses, mistõttu tuleb 3 (4)

eeldada, et isegi juhul, kui kostja töötaks, ei ole tal võimalik teha tööd samaväärselt täielikku töövõimega isikutega. Käesoleval ajal ei ole tõendatud, et kostja saaks veel muud sissetulekut lisaks pensionile ja riiklikele toetustele. Hageja on küll märkinud, et kostja töötab Soomes, kuid tõendeid selle kohta ei ole. Kostja sissetulekud moodustavad käesoleval ajal 265,04 eurot. Võttes aluseks PKS § 102 lg 2 sätestatu, peab kostja kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis 132,50 eurot. Vastavalt PKS § 101 lg 2 peab kohus vajalikuks määrata ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused, sest edaspidi võivad muutuda nii kostja töövõime kaotuse protsent kui tema pensioni suurus. Seetõttu määrab kohus, et igakuine elatis ei tohi olla väiksem, kui pool M.P. poolt saadavate pensioni ja toetuste summast. Pensioni vähenemisel seoses M.P. töövõimetuse protsendi vähenemisega ei kuulu elatis vähendamisele, kuna sel juhul tuleb eeldada, et isiku võimalused töötada ja saada sissetulekut suurenevad. Sissetulekute suurenemisel on kohustatud isikul võimalik ka vabatahtlikult täita lapse ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui on kohtu poolt välja mõistetud elatis. M. P. välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt alates 2014.a. maikuust kuni oktoobrikuuni. Võttes aluseks igakuise elatisena 132,50 eurot, moodustab elatis kuue kuu eest 795 eurot. Kostja on maksnud elatist nimetatud ajavahemikul 400 eurot, seega tuleb täiendavalt tasuda 395 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja esindaja on taotlenud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist, põhjendades taotlust asjaoluga, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse mittekohase täitmise tõttu on tekkinud majanduslikud raskused. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud. Kuna tagasiulatuvalt väljamõistetud elatise summa ei ole suur ning elatis on vajalik lapse ülalpidamiseks, kes ise oma vanuse tõttu ei ole suuteline elatist teenima, tuleb kostjal kohtuotsus täita viivitamata. Kui kostja seda vabatahtlikult ei tee, on hagejal võimalik taotleda sundtäitmist kohtutäituri kaudu. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.