Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. oktoober 2014 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-53589
Tsiviilasi
N. S. hagi A. K. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja N. S., isikukood *, elukoht * Kostja A. K., isikukood *, rahvastikuregistrijärgne elukoht *, hageja andmetel elukoht 1: *, elukoht 2: *, tel *
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluse käik 27.06.2014. a esitas hageja N. S. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja A. K. vastu abielu lahutamise nõudes. 28.07.2014 võttis Pärnu Maakohus tsiviilasja menetlusse. 27.08.2014 kuulas kohus menetlustoimingul ära hageja N. S. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning hageja seisukoht kohtus Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu *. Abielu ei kujunenud õnnelikuks. Vastastikku oldi rahulolematud, puudus teineteise mõistmine. 2008 kolis hageja ära *, kus elab kuni käesoleva ajani. Hageja on soovinud abielu lahutada kohtuväliselt, kuid kostja ei ilmunud perekonnaseisuosakonda. Käesoleval ajal aga allub lahutus kohtule, kuna hageja elukoht ei ole Eestis. Kostja töötab *. Kostja on hagejale lubanud, et ta annab oma kirjaliku nõusoleku abielu lahutamiseks, sest ei soovi lahutuse pärast pikka sõitu ette võtta. 2011 tutvus hageja teise mehega. * sündis sellest suhtest tütar. Hageja soovib oma abielu lahutada. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Ühisvara kohtus hageja jagada ei soovi. 27.08.2014 toimunud ärakuulamisel selgitas hageja, et soovib lahtust, kuna juba neli aastat elab koos teise perega. Tal on teisest suhtest poole aastane laps. Kostja lihtsalt ignoreerib teda, kui ta on pöördunud kostja poole abielu lahutamise sooviga. 2008. aastast on pooltel abielulised suhted lõppenud. Kostja töötab * ja *. Kostja väidab, et tal ei ole midagi lahutuse vastu, kuid samas ei tee ta ühtegi vajaminevat toimingut selleks, et abielu tõesti lahutada Kostjale materjalide kättetoimetamine ja kostja seisukoht Kostjale on hagiavaldus koos hagi menetlusse võtmise määrusega kohtu poolt edastatud * aadressile 01.08.2014. Materjalid tagastati kohtule 25.08.2014 hoiutähtaja möödumisel. 27.08.2014 edastati kostjale materjalid *. 27.08.2014 edastati kostjale hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega elektronposti aadressile, mille hageja oli kohtule teatanud 26.08.2014. 27.08.2014 saabus kohtusse elektronposti aadressilt, mille hageja oli kohtule teatanud kiri, et ta on A. ja on nõus N. S. lahutama. Kiri oli digitaalselt allkirjastamata. 10.09.2014 saatis kohus kostja elektronposti aadressile kirja, kus palus kostjal kohtuga ühendust võtta. Kostja kirjale ei reageerinud. 09.10.2014 edastas hageja kohtule elektronkirja, mille kostja oli talle saatnud. 13.10.2014 pöördus kohus veelkord kostja poole elektronkirjaga, millele kostja ei ole kuni käesoleva ajani vastanud. 27.10.2014 teatas postiteenust osutav AS Eesti Post (Omniva) kohtule, et 03.09.2014 on kätte toimetatud kohtu poolt kostjale 27.08.2014 edastatud saadetis. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas
Kohus, kuulanud ära hageja ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * * ning selle kohta on koostatud abieluakt nr * /tl 3, 7/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Hageja kinnitas nii esitatud hagis kui kohtus ärakuulamisel, et nad ei ela kostjaga koos juba 2008. aastast alates. Hageja elab * ning kostja töötab põhiliselt * ja *. Kostjale on Omniva teate kohaselt hagimaterjalid kätte toimetatud 03.09.2014. Kostja kohtule allkirjastatud vastust esitanud ei ole. Ainuke kostja seisukoht on 27.08.2014 kohtule edastatud elektronkiri, mis on digitaalselt allkirjastamata. Vaatamata kohtu korduvatele pöördumisetele kostja poole, et kostja ära kuulata, ei ole kostja reageerinud. Tsiviilkohtupidamise seadustiku (edaspidi TsMS) § 346 mõtte kohaselt peab kohus abieluasjas poole isiklikult ära kuulama. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostjale on hagi kätte toimetatud ning tal on olemas kõik võimalused oma seisukohtade esitamiseks, kuid vaatamata sellele kostja kohtuga ei kontakteeru, et ta ära kuulata, on põhjendatud hagi sisuline lahendamine. Hageja on selgitanud, et ta ei ela alates 2008. aastast kostjaga koos. Tal on teine suhe, millest on * sündinud tütar. Hageja soovib abielu lahutada, et abielluda lapse isaga. Kohus on seisukohal, et kui pooled ei ole peaaegu seitse aastat enam koos elanud, ühel abikaasal on teine pere, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulised suhted taastaksid. Hageja nõue abielu lahutamiseks on põhjendatud ning kohus rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Eeltoodu alusel jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Ruth Sild Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.