Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 01.oktoobrist 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostja I. H. hageja M. H. isa. Alates 06.06.2014 ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatist andnud, leides iga kuu erinevaid põhjendusi elatise mittemaksmiseks. M. H. asub sügisel õppima kutsehariduskeskusse ning talle on vajalik kooliskäimiseks vahendite olemasolu. Isa ei pea kinni suulistest kokkulepetest raha maksmiseks. Neil asjaoludel on M. H. ema T. R. lapse seadusliku esindajana pöördunud kohtu poole elatise väljamõistmise nõudega. Hagiavalduses on taotletud elatise väljamõistmist alates 04.augustist 2014.a. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu elatise suuruse osas. Vastuväidete kohaselt on kostjal kindlaks tehtud töövõimetus 40 % ulatuses ning ta on võimeline elatist maksma 100 eurot kuus. Septembrikuus on ta nimetatud ulatuses elatist maksnud, kandes raha üle tütre arvele, et viimane annaks pojale osade kaupa. Poeg elab koos õdedega, ema töötab Soomes. Võimaluste piires on kostja andnud pojale taskuraha 5-10 euro kaupa. I. H. töötab autojuhina ja veab Lätti laudu, ühe reisi hind on 75 eurot. Tööandja ei kindlusta pidevat tööd. Kostja töövõimetuspensioni suurus on 140 eurot. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja poolt esitatud vastuväited ei võimalda jätta elatist välja mõistmata. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja

2 (3)

Sünnitunnistustega (tl.3) on tõendatud, et M. H. on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxx.a. ning tema vanemad on I. H. ja T. H. . Rahvastikuregistri andmetest (tl.13) nähtub, et hageja ema nimi on T. R. . Ema isikukood ühtib sünnitunnistusele kantud T. H. isikukoodiga. Kohtuistungil pooled kohtule täiendavaid tõendeid esitanud ei ole. Seoses asjaoluga, et kostja on 2014.a. septembrikuus andnud lapsele elatist 100 eurot, nõustub hageja esindaja elatise väljamõistmisega kohtu poolt alates 01.oktoobrist 2014.a. Hinnates poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja seletusi, on kohus seisukohal, et esinevad alused I. H. elatise väljamõistmiseks M. H. ülalpidamiseks alates 01.oktoobrist 2014 seaduses sätestatud elatise alammääras, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära igakuiselt. Kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. Kostja on võtnud M. H. ülalpidamisest osa ebaregulaarselt. Ta on omaks võtnud asjaolu, et 2014.a. suvel ta elatist ei ole maksnud. Ka 100 eurot kuus ei saa pidada küllaldaseks 16-aastase nooruki vajaduste rahuldamiseks isegi juhul, kui teine vanem kindlustab ülalpidamise seaduses sätestatud määras. M. H. ei ole võimalik vähemalt õpingute ajal ise endale elatist teenida. Kostja vastuväidet , et tema sissetulek ei võimalda taotletud ulatuses elatist maksta, ei saa kohus arvestada, sest vanema kohustuseks on anda lastele ülalpidamist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et vanemad ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu. Kui vanem on olukorras, kus tema muud kohustused ja varaline seisund ei võimalda anda teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) vaid mõjuvatel põhjustel, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg on kostja küll esile toonud, et ta on 40 % ulatuses töövõimetu, kuid reaalselt ei takista nimetatud töövõimetus tal töötamast. Tema osaline töövõimetus on kompenseeritud riigi poolt töövõimetuspensioni maksmisega. Kostja sissetulek, mille kohta ta on kohtus seletuse andnud võimaldab elatise maksmist vähemalt seaduses sätestatud alammääras, s.o 177,50 eurot käesoleval ajal. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alaealisele lapsele alates 01.oktoobrist 2014 igakuiselt 177,50 eurot. Kui muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, kuulub elatis suurendamisele selliselt, et elatis oleks vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.