Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

29.september 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasja number

2-14-54413

Tsiviilasi

R. K. R. K. elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: R. K. isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: R. M. – isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx E-post: Kostja: R. K. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx-xx, xxxxxxxxxxxxxxx

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

22.september 2014.a.

RESOLUTSIOON

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 29.09.2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on 09.oktoobri 2007.a. kohtumäärusega kinnitatud hageja seadusliku esindaja ja kostja kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja R. K. alates 01.09.2007 maksma R. M. lapse R. K. elatist 800 krooni (käesoleval ajal 51,13 eurot). Hageja esindaja leiab, et kuna laps kasvab, siis on tema vajadused suurenenud ja kokkulepitud elatis ei ole enam piisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja esindaja on hinnanud lapse vajadusi ühes kuus 135 eurot ning märkinud, et soovib elatist miinimumsummas. Kohtuistungil on hageja esindaja loobunud elatise väljamõistmise nõudest seaduses sätestatud miinimummääras- käesoleval ajal 177,50 eurot kuus, taotledes elatise väljamõistmist alates 2014.a. oktoobrikuust 80 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja on kohtuistungil esitanud kirjaliku vastuse hagile (tl.16), milles ei nõustu kokkulepitud elatist suurendama. Vastuväidete kohaselt ei võimalda tema varanduslik seisund rohkem elatist maksta. Kostja on täitnud kompromissi ja maksnud lapse ülalpidamiseks igakuiselt 51,13 eurot alguses R.Moosese pangakontole ja käesoleval ajal R. K. . Kostja elatub töövõimetuspensionist, mis on määratud seoses 80 % töövõime kaotusega summas 227,06 eurot ning sotsiaaltoetusest – 46,79 eurot. Kostjal ei ole võimalik leida tööd, kuna ta on vaimselt ebastabiilne. Ta elab koos elukaaslase ja viimase lapsega üüritud elamispinnal ning peab üleval ka elukaaslase poega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 ja 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhul, kui vanem ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 sätestatule kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel, milleks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.