Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-14-56261 Tsiviilasi A R hagi V L vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 346,41 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A R, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx, xxxxx x-xx, hageja esindaja J R, kostja V L, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxx x Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista V L A R ülalpidamiseks elatis 180.- eurot igakuiselt alates 22.08.2014 kuni poja A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jätta V L kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista elatise 180.- eurot kuus. Kostja seisukoht Kostja võtab hagi õigeks. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse A isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse järgi on 2014.a 177,50 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi. Kostja võtab hagi õigeks. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 180.- eurot kuus hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.