4.Välja mõista JL rahaline hüvitis 5000.00 eurot JL kasuks.
5.JL on kohustatud andma nõusoleku xxxxx xxxxxxxx kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx II jakku tehtud omanikukande „JL (isikukood xxxxxxxxxx)“ kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse registriosa nr xxxxxxx II jakku ainuomanikuna JL (isikukood xxxxxxxxxxx). Asendada JL eelmärgitud tahteavaldus käesoleva kohtulahendiga.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Tsiviilasi nr 2-14-10203
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI ASJAOLUD JA NÕUE
Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Abiellumisavaldusega varasuhet ei valitud. Abieluvaralepingut sõlmitud ei ole. Poolte abielu lahutati Pärnu Maakohtus xx.xx.xxxx (tsiviilasja number xxxxxxxxxxxx). Hageja on korduvalt teinud jõupingutusi ühisvara jagamiseks, kuid tulemusteta. Hageja jagamisettepanekud kostjale ei sobinud, kostja ise ei ole teinud ettepanekuid ühisvara jagamise osas. Ühisvaral kohustused puuduvad. Poolte ühisvara koosseisu kuuluvad korteriomand koos selle juurde kuuluva garaažiboksiga (asukoht xxxxx xxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx) väärtusega vähemalt 12 000 eurot (edaspidi Korteriomand), elutoa sektsioon väärtusega 447.38 eurot, elutoa pehme mööbel (diivan+2 tugitooli) väärtusega 355 eurot, elutoa diivanilaud väärtusega 70.30 eurot, TV-alus väärtusega 44.74 eurot, teler Samsung väärtusega 399 eurot, teler Samsung (sisseehitatud digiboksiga) väärtusega 399 eu-ot, teler Daewoo väärtusega 45 eurot, arvuti HP väärtusega 229 eurot, arvutiekraan WiewSonic väärtusega 129 eurot, arvutilaud väärtusega 40 eurot, tahvelarvuti Xplore väärtusega 100 eurot, DVD/VHS mängija Silva väärtusega 120 eurot, tolmuimeja Philips väärtusega 78 eurot, magamistoa mööblikomplekt (voodi+peeglilaud+öökapp) väärtusega 465.30 eurot, lastetoa nari väärtusega 150 eurot, lastetoa 3-poolega kapp väärtusega 240 eurot, pesumasin Midea väärtusega 230 eurot, külmkapp Snaige väärtusega 255.65 eurot, sügavkülmkapp Zanussi väärtusega 223.70 eurot, nõudepesumasin Indesit väärtusega 319.50 eurot, elektripliit Esco väärtusega 255.65 eurot, köögimööbel väärtusega 400 eurot, mikrouun SchaubLorenz väärtusega 45 eurot, köögikombain Kenwood väärtusega 179 eurot, röster Clatronic väärtusega 23 eurot ja kubu Elexi väärtusega 78 eurot. Nimetatud ühisvara soovis hageja jagada selliselt, et kostja ainuomandisse antakse Korteriomand, elutoa sektsioon, elutoa pehme mööbel (diivan+2 tugitooli), teler Samsung, teler Daewoo, arvuti HP, arvutiekraan WiewSonic, arvutilaud, tahvelarvuti Xplore, DVD/VHS mängija Silva, lastetoa nari, sügavkülmkapp Zanussi, nõudepesumasin Indesit, köögimööbel väärtusega 400 eurot, mikrouun SchaubLorenz hinnaga 45 eurot, röster Clatronic ja kubu Elexi ja hageja ainuomandisse antakse elutoa diivanilaud, TV-alus, teler Samsung (sisseehitatud digiboksiga), tolmuimeja Philips, magamistoa mööblikomplekt (voodi+peeglilaud+öökapp), lastetoa 3-poolega kapp, pesumasin Midea, külmkapp Snaige, elektripliit Esco ning kostja peab hüvitama hagejale enamsaadud vara hüvitamiseks 5000 eurot. Poolte nõusolekud Korteriomandi kande muutmiseks ning kostja kandmiseks kinnistusraamatusse Korteriomandi ainuomanikuna asendada kohtulahendiga. Hageja avaldas nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 3 p 5).
KOSTJA SEISUKOHT
Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja avaldas, et on nõus kirjaliku menetlusega (tl 39).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
1.Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 sätestab, et asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb jagatava ühisvara kuuluvuse kindlakstegemisel kohaldada vara omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätteid, vara jagamisel aga hagi esitamise ajal kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 kohaselt, abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 2 teise lause kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kuna hagi ühisvara jagamiseks nõue on esitatud peale 1.07.2010, siis tuleb vara jagada kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi, mille kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja JL ja kostja JL abielu xx.xx.xxxx ja lahutati xx.xx.xxxx. Hagi asjaolude kohaselt kuuluvad hagiavalduses loetletud asjad poolte ühis-
Tsiviilasi nr 2-14-10203 vara koosseisu (st on soetatud abielu ajal) ja on sellise väärtusega kui hagiavalduses märgitud. Kostja ei ole ühisvara koosseisu ning ühisvarasse kuuluvate asjade väärtust ei otsesõnu ega ka muude avaldustega vaidlustanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TMS) § 231 lg 4 alusel eeldatakse sellisel juhul kostja omaksvõttu. Eeltoodut arvestades loeb kohus tuvastatuks, et kõik hagiavalduses loetletud asjad on poolte ühisvara ja nende väärtus on selline nagu hagiavalduses märgitud. Seega on poolte ühisvara väärtus 17 321.22 eurot.
3.PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete alusel. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kokkuleppe puudumisel ja kaasomandi lõpetamisel kohtus tähendab see materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamist (vt RK 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20 ja 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4213, p 12). Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud (teinud ettepaneku), kuidas jagada ühisvara koosseisu kuuluvad asjad. Kostja ei ole esitanud mingeidki vastuväiteid ühisvara jagamisele hageja esitatud asjaoludel, samuti pole kostja vaidlustanud hüvitise maksmist ja suurust. Eeltoodut arvestades loeb kohus TsMS § 321 lg 4 alusel, et kostja on hageja poolt esitatud ühisvara jagamise ning hüvitise maksmise asjaolud esitatud kujul omaks võtnud. Eeltoodut arvestades jagab kohus poolte ühisvara hageja jaotusettepanekus väljendatud ja kostja poolt vaidlustamata viisil, st sisuliselt poolte kokkuleppel selliselt, et - jätab hageja ainuomandisse elutoa diivanilaua väärtusega 70.30 eurot, TV-aluse väärtusega 44.74 eurot, teleri Samsung (sisseehitatud digiboksiga) väärtusega 399 eurot, tolmuimeja Philips väärtusega 78 eurot, magamistoa mööblikomplekti (voodi+peeglilaud+öökapp) väärtusega 465.30 eurot, lastetoa 3-poolega kapi väärtusega 240 eurot, pesumasina Midea väärtusega 230 eurot, külmkapi Snaige väärtusega 255.65 eurot, elektripliidi Esco väärtusega 255.65 eurot ja köögikombaini Kenwood väärtusega 179 eurot, st vara väärtuses 2217.64 eurot, - jätab kostja ainuomandisse korteriomandi asukohaga xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxx xxxxx x, reaalosa eluruum nr x(registriosa nr xxxxxxx) koos selle juurde kuuluva garaažiboksiga väärtusega 12 000 eurot, elutoa sektsiooni väärtusega 447.38 eurot, elutoa pehme mööbli (diivan+2 tugitooli) väärtusega 355 eurot, teleri Samsung väärtusega 399 eurot, teleri Daewoo väärtusega 45 eurot, arvuti HP väärtusega 229 eurot, arvutiekraani WiewSonic väärtusega 129 eurot, arvutilaua väärtusega 40 eurot, tahvelarvuti Xplore väärtusega 100 eurot, DVD/VHS mängija Silva väärtusega 120 eurot, lastetoa nari väärtusega 150 eurot, sügavkülmkapi Zanussi väärtusega 223.70 eurot, nõudepesumasina Indesit väärtusega 319,50 eurot, köögimööbli väärtusega 400 eurot, mikrouuni SchaubLorenz väärtusega 45 eurot, rösteri Clatronic väärtusega 23 eurot ja kubu Elexi väärtusega 78 eurot, st kokku vara väärtuses 15 103.58 eurot.
4.Arvestades, et pooltel puudub vaidlus hüvitise maksmise ja suuruse osas, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja rahalise hüvitise 5000 eurot.
5.Hageja on taotlenud, et poolte tahteavaldused kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks asendatakse käesoleva kohtulahendiga. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 1 kohaselt kinnistamisavalduse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 5 kohaselt on puudutatud isikuks märke kinnistusraamatusse kandmisel kinnisasja, mille suhtes märge tehakse, omanik või asjaõiguse, mille suhtes märge tehakse, omaja. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
Tsiviilasi nr 2-14-10203 Eelosundatud sätetest tulenevalt ning arvestades, et hageja on kinnistusraamatusse kantud kinnistu (asukoht xxxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx xx xxx, registriosa number xxxxxxx) omanikuna, on hageja ise õigustatud esitama Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale avaldust kinnistus-raamatusse tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks. Seetõttu ei ole hageja sellesisulise tahteavalduse asendamine kohtulahendiga vajalik. Küll on kinnistusraamatu kande muutmiseks, st õige omaniku kinnistusraamatusse kandmiseks, vajalik kostja tahteavaldus. Kostja on kohustatud andma nõusoleku kinnistu asukohaga xxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx xx xxx (registriosa number xxxxxxx) omanikukande muutmiseks ja enda kandmiseks kinnistus-raamatusse eelmärgitud kinnistu ainuomanikuna. Kostja sellekohast tahtavaldust asendab käesolev kohtulahend.
6.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja taotles menetluskulude jätmist poolte endi kanda. Kostja hageja eelmärgitud taotlusele vastuväiteid ei esitanud, samuti ei esitanud oma seisukohta menetluskulude jaotuse suhtes. Eeltoodut arvestades jagab kohus menetluskulud TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud viisil, st jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.