Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2014, Rapla Tsiviilasja number 2-13-54870 Tsiviilasi A S hagi A M vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja A S, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, xxx x-xx, hageja esindaja A S, kostja A M, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, kostja esindaja Maia Ploom Kohtuistungi toimumise aeg 05.06.2014 Resolutsioon Välja mõista A M elatis igakuiselt 177,50 eurot alates 01.07.2014 poja A, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni või kui täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis suureneb vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusule. Jätta A S hagi A M vastu elatise väljamõistmiseks ajaperioodi 01.01.2014 kuni 01.07.2014 eest rahuldamata. Menetluskulud jätta A M kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem
kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras hageja ülalpidamiseks alates 18.11.2013. Kohtuistungil 05.06.2014 hageja esindaja täpsustas, et soovib elatise miinimummääras välja mõista alates 01.01.2014 ning siduda elatise suurenemine edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusuga. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse A isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2014.a 177,50 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Tartu Maakohtu 02.10.2007 määrusega kohustus kostja tasuma hagejale alates 2008.a jaanuarist 1500.- kr kuus. Kokku lepiti põhimõttes, et elatis suureneb vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusule, kuid jääb 300.- kr kuus väiksemaks kui pool ametlikult kehtestatud kuupalga alammäärast. Tartu Maakohtu määruse kohaselt kostja kohustub 2014.a tasuma hagejale elatist kuus 158,33 eurot. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. Kostja sõnul toimus temaga 2013.a liiklusõnnetus, mille tagajärjel kaotas ta töövõime xx% ulatuses ning tema sissetulekuks on invaliidsuspension xxx,xx eurot. Kostja töötab osalise koormusega ja tema töötasu on xxx.- eurot kuus. Kokku on kostja sisetulek xxx.- eurot kuus. Otsus nr xxxxxx-x 04.02.2014 kinnitab
kostja väidet pensioni suuruse kohta 2014.a. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani esitanud töölepingu muudatust, millest nähtuks, et töösuhe on lõppenud. Seega kostja väide töösuhte lõppemise kohta on paljasõnaline. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on peale hageja veel kaks last – xx.xx.xxxx sündinud K ja xx.xx.xxxx sündinud K. Tartu xxxxxxx xxxxxxxxxxx tõendiga 10.02.2014 leidis tõendamist, et K M lõpetab gümnaasiumis õpingud xx.xx.xxxx. Kui jagada kostja sissetulek nelja isiku, s.o kostja enda ja tema 3 ülalpidamist vajava lapse, peale, siis oleks kostja võimeline hagejat toetama kuus 151,75 euroga. Kohus loeb kostja osalise töövõimetuse ja peale hageja veel kahe lapse olemasolu mõjuvateks põhjusteks elatise vähendamiseks alla perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Seega kostja tervislik seisund ja varaline olukord ei võimalda hageja ülalpidamist toetada seaduses ette nähtud määras kuni 01.07.2014, mil K M lõpetab gümnaasiumi. Alates 01.07.2014 tuleb kostja sissetulek jagada 3 isiku, s.o kostja ja tema 2 lapse, peale ning sellest ajast on kostja võimeline hageja ülalpidamist toetama perekonnaseaduses ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud määras. ARKi väljavõttest nähtub, et kostja ja K M on sõiduki BMW reg nr xxxxxx kasutajad. Kostja sõnul kinkisid K auto tema emapoolsed vanavanemad ning kostja on lihtsalt auto kasutaja, mitte omanik. Seega leidis kohtuistungil tõendamist, et kostjal puudub vallas- ja kinnisvara. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui kostja sissetulekut xxx.- eurot kasutada kostja enda ja tema kahe lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, siis on kostjalt põhjendatud elatise väljamõistmine hageja ülalpidamiseks miinimummääras. Hageja esindaja sõnul on hageja xxxxx xxxxxxx. xxxx on määratud kuni xxxx. Hageja tavakoolis ei saa hakkama, xxx xx xxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt elatis miinimummääras väljamõistmisele alates 01.07.2014. Hageja hagi ei kuulu rahuldamisele elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 01.01.2014, kuna kostja oleks olnud võimeline hagejat toetama perioodil 01.01.2014 kuni 01.07.2014 summas 151,75 eurot, mis on väiksem summa, kui Tartu Maakohtu määruse alusel 2014.a kostja kohustus hageja ülalpidamist toetada (158,33 eurot). Perekonnaseaduse § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja esindaja palus kohtuistungil siduda elatise suurenemine edaspidi vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära tõusuga. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja seaduslik. Edaspidi sellisel viisil elatise suurendamine võimaldab hagejal kohtusse pöördumata saada kostjalt seadusega kehtestatud määras ülalpidamist. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.