Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue A S ja A Skooselust on xxxxxxxxxx sündinud xxxx A S ja xxxxxxxxx xxxx A S. Kooselu lõppes 2012 aasta aprillikuust, millest alates elavad xxxxx koos emaga ning on olnud tema ülalpidamisel.

Alates 1.04.2013 kuni käesoleva ajani ei ole kostja oma alaelisi lapsi materiaalset toetanud. Hagejate esindaja taotleb kostjalt igakuise elatise väljamõistmist mõlemale lapsele pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (käesoleval ajal 177.50 eurot) alates elatishagi esitamisest, kuna laste täisealiseks saamiseni või õpingute jätkumise korral kuni 21.eluaastani. Hagejate esindaja palub elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt alates 1.04.2013 mõlemale lapsele ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, so kuni 31.12.2013 160 eurot ja alates 1.01.2014 177.50 eurot. Hagejate esindaja ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt oli vanemate vahel suuline kokkulepe selles, et kostja ei pea elatist maksma, kuna jättis kooselu ajal soetatud ja renoveeritud elamu A S ja lastele. Hagejate esindaja kinnitab, et sellist kokkulepet ei ole olnud ega saanudki olla, kuna kostjal ei ole A S vastu varalisi nõudeid. Kostja väide, et ta sai elatise nõude olemasolust teada hagimaterjalide saamisel, on samuti ebatõene. Kostja on 3.09.2012 kriminaalasjas sõlmitud lepituskokkuleppes võtnud endale elatise tasumise kohustuse /t.l.76/. 2013 aastal oli Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja menetluses A S avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Pärnu Maakohtu 10.10.2013 määrusega avaldus rahuldati. Hooldusõiguse üleandmise põhjuseks A S oli muuhulgas asjaolu, et A S ei ole tasunud oma alaealistele lastele elatist /t.l.71-74/. Elatise tasumise kohustust on kostjale selgitatud kriminaalmenetluse raames ja seda on teinud ka Kohila valla lastekaitsetöötaja. Hagejate seaduslik esindaja ei ole ise elatist küsinud seetõttu, et kardab kostjat, kuna viimane on tema suhtes olnud vägivaldne. Kostja seisukoht Kostja ei ole lastele elatist maksnud, kuna tema ja A S vahel oli suusõnaline kokkulepe, et viimane elatist ei nõua, sest kostja jättis kooselu ajal ühiselt soetatud ja renoveeritud elamu naise ja laste käsutusse. Kokkuleppe olemasolu kinnitab see, et kahe aasta vältel ei ole laste ema kostjalt elatist nõudnud. 21.03.2014 esitatud hagi tuli kostjale üllatusena. Kostja möönab, et olukorras, kus A S on nende suulisest kokkuleppest ilmselt taganenud, on ta kohustatud lastele elatist maksma ega vaidle vastu ka elatise nõude suurusele. Tagasiulatuvale elatise nõudele vaidleb kostja vastu, kuid kui kohus leiab, et ka see nõue on põhjendatud, taotleb ta võlgnevuse tasumist 50 euro suuruste osamaksetena. Kostja oli kuni 2013 aasta detsembrikuuni töötu. Käesoleval ajal töötab ta tähtajatu töölepinguga, kuid tingimusel, et töö lõppemise korral leping lõpetatakse. Palgakokkuleppe kohaselt on kostja töötasu 700-800 eurot kuus, kuid sellist summat ta igakuiselt kätte saanud ei ole. Seoses kriminaalmenetluse ja elu alustamisega n.ö. „tühjalt kohalt“ on kostja võlgu kolmele lähedasele inimesele kogusummas 9000 eurot, mida ta töökoha saamisel on asunud likvideerima. Majanduslikust olukorrast tingitult ei ole kostja võimeline elatise võlgnevust (mis on kostja hinnangul tekkinud ka A S süül, kes ei ole elatise saamiseks tema poole kohtuväliselt pöördunud) käesoleval ajal tervikuna tasuma.

Kohtu seisukoht PKS § 97 p.1 järgi on alaealine laps õigustatud oma vanemalt ülalpidamist saama ja PKS § 101 lg.1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 1.01.2014 alates on 177.50 eurot. Seega on alaealiste A ja A S nõue oma isalt eelnimetatud ulatuses elatise saamiseks põhjendatud ja seaduslik ning selle üle pooled ei vaidle. Kohtumenetluse ajal, so perioodil 21.03.2014 kuni 9.06.2014 tasumisele kuuluvast elatisest läheb 575.40 euro suurune nõue üle riigile, kuna Sotsiaalkindlustusameti 28.04.2014 määruse /t.l.78/ kohaselt on A S saanud selles ulatuses elatisabi. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist. Kuna kostja on peale 2012 aasta aprillikuus pere juurest lahkumist maksnud lastele elatist vaid seitsmel kuul (kokku 2100 eurot) samal aastal kriminaalmenetluses toimunud lepitusmenetluse käigus, on tagasiulatuvalt esitatud elatise nõue perioodi 1.04.2013 kuni 20.03.2014 eest seaduslik ja põhjendatud. Kostja võtab õigeks, et ei ole nimetatud perioodil lastele ülalpidamist andnud, põhjendades oma käitumist vara jätmisega lastele ja vastavasisulise kokkuleppega tema ja laste ema vahel. Hagejate seaduslik esindaja eitab sellise kokkuleppe olemasolu ning seda ei kinnita mingil viisil ka kostja esitatud tõendid /t.l.21-48/. Laste elukohaks olev xxxxxx xxxxxxxxx x kuulus kuni 25.08.2006 1⁄4 osas kostjale. Sellest alates on kinnistu ainuomanikuks A S. PKS § 100 lg.3 järgi võivad vanemad lapse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega on vanematel põhimõtteliselt võimalik leppida kokku ka sellest, et elatist antakse varaliste kohustuste enda kanda võtmise, vara üleandmise vms kaudu, kuid kokkulepe ei välista ega piira seadsusest tuleneva elatisenõude esitamist, arvestades kokkuleppes ettenähtud. Kõnesoleval juhul ei ole tõendatud, et vanemate vahel oli kostja pool kirjeldatud kokkulepe. Kuna laste elukohaks olev kinnistu ei kuulu kostjale, olnuks sellise kokkuleppe sõlmimine A S poolt ka põhjendamatu. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et elatise võlgnevuse tekkimises on süüdi ka hagejate esindaja, kes ei ole kohtuväliselt elatist nõudnud. Kuna alaealisele lapsele elatise tasumise kohustus tuleneb seadusest, mitte sellest, kas õigustatud isik elatist nõuab või mitte, ei ole kostja etteheited hagejate esindaja käitumisele asjakohased. 16.02.2014 A S poolt A S üle kantud 40 eurot, selgitusega „A ja A“ /t.l.49/, ei pea kohus põhjendatuks elatise võlast maha arvata. Kostja väidete kohaselt oli ta kuni elatishagi esitamiseni arvamusel, et ei pea elatist maksma. Kohtuistungil selgitas kostja, et tegemist oli sünnipäevakingiga A.

PKS § 102 järgi peab kohus elatise väljamõistmisel arvestama kohustatud isiku varalist seisundit. Kostja seletuse kohaselt on tema igakuine sissetulek maksimaalselt 800 eurot, mis võimaldab tal lastele PKS § 101 lg.1 sätestatud miinimumääras elatise andmist, kuid ta ei ole suuteline, oma majanduslikku toimetulekut kahjustamata, tasuma viivitamatult ja täies mahus elatise võlgnevust. TsMS § 445 lg.1 järgi võib kohus otsuses poolte taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Arvestades kostja selgitusi oma majandusliku olukorra kohta, mida hagejate esindaja kahtluse alla ei seadnud, peab kohus põhjendatuks määrata hagi esitamise seisuga tekkinud elatise võlgnevuse tasumisele osade kaupa, so igakuise maksega 50 eurot kummalegi lapsele, kokku seega 100 eurot ühes kalendrikuus. Võlgnevuse osamakse tuleb tasuda koos igakuise elatisega. Kohus juhib kostja tähelepanu sellele, et elatise võlgnevuse mittetasumist ei saa põhjendada muude kohustuste täitmisega, kõnesoleval juhul eraisikutelt võetud võlgade tasumisega. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud kostja.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.