Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik A. A. esitas 13.01.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 177 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 22.01.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 05.02.2014. a. G. A. esitas 13.02.2014 nõudele vastuväite. 19.03.2014. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti A. A. nõue G. A. vastu 177 euro elatise saamiseks üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.03.2014. a määrusega tegi kohus hagejale ettepaneku nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks /tlk 11-12/. 10.04.2014. a esitas hageja seadusliku esindaja vahendusel kohtule hagiavalduse G. A. vastu elatise nõudes. Nimetatud hagi jäeti käiguta 14.03.2014. a ja 30.04.2014. a määrustega ning anti tähtajad hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 08.05.2014. a esitas hageja seaduslik esindaja Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale täiendatud hagiavalduse kostja G. A. vastu igakuise elatise maksmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis 177,50 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulav elatis alates 01.01.2013-31.12.2013 – summa suuruseks 1921,60 eurot, see summa jagatuna 11 kuuga tuleb iga kuu kohta 160 eurot, mis on elatise miinimumsumma 2013. a ja sellele lisandub 2013. a detsembri 17 päeva, mille summa on 90,10 eurot ja lisaks 13 päeva 2014. a jaanuari eest, mille summa on 71,50 eurot. 14.05.2014. a määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14-päeva jooksul arvates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest /tlk 67-70/. 16.05.2014 on kostjale G. A. adresseeritud 14.05.2014. a kohtumäärus koos hagimaterjalidega allkirja vastu kätte toimetatud G. A. abikaasale * /tlk 75/. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku seisukohta hagi kohta. Hageja nõuded, hageja nõuete aluseks olevad asjaolud 08.05.2014. a esitatud täiendatud hagiavalduse kohaselt palutakse kostjalt G. Aak hageja A. A. kasuks välja mõista elatis miinimumsummas 177,50 eurot kuus. Elatise väljamõistmist soovitakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 kuni 31.12.2013 ja 13 päeva jaanuaris 2014. Hageja on hagiavalduses märkinud, et ta on arvutanud 01.01.2013-31.12.2013. a elatise summa suuruseks 1921,60 eurot, see summa jagatuna 11 kuuga tuleb iga kuu kohta 160 eurot, mis on elatise miinimumsumma 2013. a ja sellele lisandub 2013. a detsembri 17 päeva, mille summa on 90,10 eurot ja lisaks 13 päeva 2014. a jaanuari eest, mille summa on 71,50 eurot. Elatisraha kanda hageja seadusliku esindaja V. M. arveldusarvele nr *. Hagiavalduse kohaselt on A. A. sündinud *. a. Lapse sünnitunnistusel on lapse isaks märgitud G. A.. Hageja esindaja on hagiavalduses märkinud, et kostja ei ole elatist maksnud ja kostja pole nõus ka miinimumsummas elatist maksma ning pooled kohtuväliselt kokkuleppele ei jõudnud. Kostja pakkus hageja esindajale 5000 eurot, et ta teda rahule jätaks ja kostja elatise maksmise kohustusest vabaneks. Lapse vajadused 1 kuu kohta: 1) eluasemekulud – 66 €; 2) kulutused toidule – 100 €; 3) kulutused transpordile – 37 €; 4) sidekulud – 5 €; 5) kulutused tervishoiule – 30 €; 6) kulutused hügieenitarvetele – 10 €; 7) kulutused lasteaiale – 40 €; 8) kulutused huvialadele ja

meelelahutusele – 10 €; 9) kulutused õppimiseks ja arendamiseks 12 eurot. Kokku 310 € (hagiavalduse kohaselt kokku 362 eurot). Hagiavaldusele on lisatud tõendina A. A. sünnitunnistus /tlk 54/. Kostja vastuväited 16.05.2014 on kostjale G. A. adresseeritud 14.05.2014. a kohtumäärus koos hagimaterjalidega allkirja vastu kätte toimetatud G. A. abikaasale * /tlk 75/. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kostjal oli aega kohtule kirjalikult vastata kuni 30.05.2014. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikke vastuväiteid hagi kohta esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lõike 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. A. A. on V. M. ja G. A. alaealine laps /tlk 54/ ning vanemad on kohustatud andma lapsele ülalpidamist. Need kulutused tuleb vanematel kanda ühiselt. Kui üks vanem ei osale lapse ülalpidamises, siis tuleb seda teha elatise maksmisega ning teine vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Hagiavalduses on välja toodud hageja vajaduste loetelu 1-kuu kohta, kokku summas 310 eurot. Tehtavate kulutuste suuruste kohta ei ole tõendeid esitatud. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär oli alates 01.01.2013. a kuni 31.12.2013. a vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2014 määrusele nr 6 320 eurot kuus, seega elatise

alammäär oli 2013. aastal 160 eurot kuus. Alates 01.01.2014 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäär vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 28.11.2013 nr 166 355 eurot kuus, seega alates 01.01.2014 on elatise alammäär 177,50 eurot kuus. Hageja taotleb elatise väljamõistmist igakuiselt miinimumsummas 177,50 eurot ning tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 kuni hagi esitamiseni. Kuna hageja esindaja ei ole lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendanud, rahuldab kohus elatise hagi 2013. a väljamõistmise osas lähtudes 2013. a kehtinud elatise miinimummäärast summas 160 eurot kuus. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevas tsiviilasjas on hageja (maksekäsu kiirmenetluses avaldaja) esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.01.2014. a 14/. Seega loetakse hagi esitatuks alates 13.01.2014. a. Kostjale adresseeritud hagimaterjalid on kostja abikaasale * allkirja vastu kätte toimetatud 16.05.2014. a TsMS § 322 lg 1 alusel. Kostjal oli aega kohtule kirjalikult vastata kuni 30.05.2014. Kostja ei ole kohtule kirjalikult vastanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt G. A. tuleb hageja A. A. kasuks välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest (s.o 13.01.2014) kuni hageja täisealiseks saamiseni *. a 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast). Tagasiulatuvalt tuleb PKS § 108 alusel välja mõista igakuine elatis kostjalt G. A. hageja A. A. kasuks summas 160 eurot alates 13.01.2013 kuni 31.12.2013 ning alates 01.01.2014 kuni 12.01.2014 igakuine elatis summas 177,50 eurot. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1597,50 eurot (177,50 € x 9). Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtukulusid käesolevas menetluses ei ole ning esindajaid pooltel ei ole, seega ei ole kohtule teada, et pooled oleksid menetluskulusid kandnud. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.