AS-i Signaal TM kaebus tühistada riigihankes „Teekattemärgistustööde teostamine 2026–2028“ (viitenumber 306709) Tallinna Transpordiameti (Tallinna Liikuvusamet) 15.04.2026 käskkiri nr 1-9/26/14 AS-i Signaal TM kõrvaldamise osas ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.05.2026 otsus nr 90-26/306709
Vaidlustatud riigihanke nimetus ja viitenumber
„Teekattemärgistustööde (viitenumber 306709)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) – AS Signaal TM, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Mart Parind ja Veikko Puolakainen Vastustaja (hankija) – Tallinna linn (Tallinna Liikuvusameti kaudu), volitatud esindajad Arno Tuisk ja Urmas Tammiksaar
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Eemaldada digitaalsest kohtutoimikust korduvad menetlusdokumendid (dtl 35–45 ja 60–70). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.07.2026. Kui apellant ei ole
apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Transpordiamet (uuele nimele ja struktuurile ülemineku järel Tallinna Liikuvusamet alates 01.05.2026, edaspidi amet või hankija) avaldas 06.03.2026 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Teekattemärgistustööde teostamine 2026–2028“ (viitenumber 306709; edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, sh AS Signaal TM.
2.Amet tunnistas 15.04.2026 käskkirjaga nr 1-9/26/13 mh vastavaks ja edukaks AS-i Signaal TM pakkumuse ning 15.04.2026 käskkirjaga nr 1-9/26/14 (edaspidi 15.04.2026 käskkiri) kõrvaldati AS Signaal TM kui edukas pakkuja hankemenetlusest ja kvalifitseeriti ta. Vaidlustatud 15.04.2026 käskkirja, mis edastati riigihankes pakkumuse esitanud isikutele 16.04.2026, põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.AS Signaal TM esitas hankepassis valekinnituse riigihanke seaduse (edaspidi RHS) § 95 lg 4 punkti 8 aluste puudumise kohta, ehkki ta rikkus oluliselt Tallinna Transpordiametiga riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite vahelise fiiberoptilise kaabelduse rajamine 2025“ (viitenumber 293827; edaspidi kaabelduse hange) sõlmitud hankelepingut, mille tulemusel Tallinna Transpordiamet taganes sõlmitud lepingust. Arvestades AS Signaal TM käitumist on objektiivne alus järeldada, et pakkuja ei pruugi olla võimeline järgnevaid hankelepinguid nõuetekohaselt täitma. Rikkumine ei olnud üksikjuhtum ega piiratud mahuga eksimus, vaid näitas süstemaatilist kohustuste täitmata jätmist, kontrolli puudulikkust ning lepingu täitmise juhtimise ebapiisavust.
2.2.Kui pakkuja ei suuda täita elementaarseid üleandmis- ja dokumenteerimiskohustusi, ei saa teda pidada usaldusväärseks partneriks ka teekattemärgistustööde kontekstis. Nii kaabelduse hankes kui ka käesolevas riigihankes on AS Signaal TM esindavaks ja vastutavaks kontaktisikuks sama juhatuse liige, mis kinnitab, et tegemist ei ole konkreetsest töövõtumeeskonnast tingitud probleemiga, vaid ettevõtte üldise juhtimispraktikaga ja sisemise töökorraldusega. Mõlemad hanked eeldavad pakkujalt toimivat sisemist juhtimissüsteemi ning suutlikust tagada tööde nõuetekohane ning tähtaegne teostamine. Sel põhjusel ei saa väita, et varasem hankelepingu rikkumine ei oma käesoleva hanke kontekstis tähendust – valdkondlik seotus, sarnane töökorralduslik iseloom ning ühtne juhtimisstruktuur kinnitavad, et varasem rikkumine on käesoleva riigihanke raames eduka pakkuja usaldusriski hindamisel asjakohane.
3.Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) laekus 24.04.2026 AS-i Signaal TM (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustus ameti 15.04.2026 käskkirjale, millega otsustati ta hankemenetlusest kõrvaldada.
4.VAKO tegi 28.05.2026 otsuse nr 90-26/306709 (edaspidi VAKO otsus), millega jättis vaidlustuse rahuldamata ja vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
4.1.Hankija vormistas otsused nõuetekohases järjekorras: pakkumus tunnistati edukaks enne kõrvaldamis- ja kvalifitseerimisotsust. Isegi kui eeldada sisemist ettevalmistust teises ajalises järjestuses, ei näidanud vaidlustaja, et võimalik vormiviga oleks võinud mõjutada lõpptulemust. Kõrvaldamise alus ei sõltunud ajas muutuvatest asjaoludest, mistõttu ajastuse vaidlustamine ei anna iseenesest alust otsuse tühistamiseks. 2 (12)
4.2.Vaidlust ei ole, et vaidlustaja rikkus kaabeldushanke hankelepingut ning hankija taganes sellest. Vaidlust ei ole ka selles, et kuigi hankija nägi riigihanke alusdokumentides RHS § 97 kohaldamise ette, siis hankepassis vaidlustaja rikkumise olemasolu eitas ning heastamismeetmeid ei kirjeldanud. Kuigi hankijale oli vaidlustaja rikkumine teada, siis ei tekita see hankijale kohustust heastamistõendeid küsida. Kuna vaidlustaja eitas hankepassis nii rikkumist kui ka heastamist, jättis esitamata heastamismeetmete kirjeldused, siis selliseid põhimõttelisi vastuseid ei pea hankija võimaldama hilisemalt muuta. Samuti ei pea hankija omal algatusel tõendeid küsima, isegi kui rikkumine oli hankijale varasemast suhtest teada.
4.3.Hankija järeldus usaldusväärsuse puudumise kohta on põhjendatud – varasem rikkumine oli ulatuslik ja süsteemne (sh üleandmise- ja dokumenteerimiskohustuse rikkumine, tähtaegadest mittekinnipidamine, juhtimispuudused) ning puudutas kohustusi, mis on keskse tähtsusega ka käesoleva teekattemärgistustööde lepingu täitmisel. Valdkondade erinevus ei muuda varasema rikkumise tähendust, arvestades, et mõlemas lepingus on määravad samad üldised täitmis- ja juhtimispädevused ning vastutavaks isikuks on sama juhatuse liige.
5.AS Signaal TM (edaspidi kaebaja) esitas 08.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tühistada ameti 15.04.2026 käskkiri nr 1-9/26/14 tema riigihanke menetlusest kõrvaldamise osas, samuti tühistada VAKO otsus tervikuna. Kaebaja taotles ka Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Hankija otsus kaebaja kõrvaldamise kohta on õigusvastane, kuna täidetud ei olnud RHS § 95 lg 4 punkti 8 eeltingimus ja enne kõrvaldamisotsuse tegemist ei võimaldatud kaebajal heastamismeetmeid esitada. Samuti ei kontrollinud hankija kaebaja kui eduka pakkuja kõrvaldamise aluseid pärast pakkumuse edukaks tunnistamist, vaid enne.
6.2.RHS § 95 lg 4 punkti 8 alusel pakkuja kõrvaldamine eeldab, et pakkuja on sedavõrd ebausaldusväärne, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. See tähendab, et kõrvaldamine peab olema kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. Proportsionaalsus on üks riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kaebaja ei eita, et hankepassi esitades juhtus andmete esitamisel eksitus, kuid fiiberoptilise kaabelduse tegemisel juhtunud minetus ei saa põhimõtteliselt tingida tema kui teenuseosutaja ebausaldusväärsust hoopis teises tegevusvaldkonnas (teekattemärgistus). Need on eriilmelised tööd, mis nõuavad erinevaid kompetentse, kus kasutatakse erinevat tehnoloogiat ning mida kaebaja ettevõttes teostavad erinevad meeskonnad. Vastupidiselt teekatte märgistusele, mis on kaebaja põhitegevus, on fiiberoptilise kaabelduse tööd kaebaja jaoks pigem erandlikud ja see ei ole kaebaja põhitegevus. Kaebaja puhul ei leia riigihangete registrist mitte ühtegi RHS § 95 lg 5 mõttes kehtivat rikkumist tema põhitegevusvaldkonnas. Ometi oli hankija käsitlus ka vaidlustusmenetluses, et kuna kaebajal esines kaabelduse hanke lepingu täitmisel minetusi ressursside planeerimisel, tähtaegadest kinnipidamisel ja dokumenteerimiskohustuse täitmisel, siis on kaebaja üleüldiselt ja kõikide tegevusvaldkondade üleselt ebausaldusväärne tehingupartner. Kaebaja sellise käsitlusega ei nõustu ja sellist käsitlust ei toeta ka õiguspraktika.
6.3.Kuigi kõiki lepinguid tuleb nõuetekohaselt täita, siis mitte iga rikkumine ei ole alus pakkuja kõrvaldamiseks. Antud juhul ei ole hankija pakkunud tõsimeelset ja usutavat analüüsi, miks peaks selles hankes olema hankelepingu nõuetekohane täitmine ohus, kui leping sõlmitaks
3 (12)
kaebajaga. Võib öelda, et käesolev vaidlus ongi tõusetunud kaebaja tunnetusest, et tema suhtes on tehtud äärmiselt ülekohtune ja ebaõiglane otsus.
6.4.Kuna hankija võttis riigihanke alusdokumentides kohustuse kohaldada RHS § 97, pidanuks ta enne kõrvaldamisotsust andma kaebajale võimaluse esitada heastamismeetmeid tõendavad dokumendid. RHS § 97 ja selle aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi direktiiv 2014/24) artikkel 57 lg 6 ei sätesta, millal heastamistõendid tuleb esitada, ning hanke alusdokumendid ei nõudnud nende esitamist koos pakkumusega. See on kooskõlas hankepassi loogikaga, et kõrvaldamise aluseid kontrollitakse üldjuhul alles eduka pakkuja puhul, mistõttu oleks ebaproportsionaalne nõuda mahukate heastamistõendite etteteatamist kõigilt pakkujatelt. Euroopa Kohtu praktika (RTS infra ja Delta Antrepriză) kohaselt peab hankija enne kõrvaldamist tagama pakkujale ärakuulamise ja võimaluse esitada heastamistõendid ning nõue esitada need juba koos pakkumusega tekib vaid siis, kui see on selgesõnaliselt alusdokumentides ette nähtud. Seega oleks hankija pidanud pöörduma esmalt kaebaja poole ja võimaldama tal esitada heastamistõendeid. Selle võimaluse andmata jätmine on oluline menetlusviga, mis muudab kõrvaldamisotsuse õigusvastaseks. Kaebaja tunnistab, et jättis hankepassis varasema rikkumise märkimata inimliku eksimuse tõttu, kuid rõhutab, et rikkumine puudutas sama hankijat, kes teadis episoodist niigi ja pidi eeldama kaebaja soovi end heastada.
6.5.Kaebaja ei esitanud heastamistõendeid ei VAKO-s ega kohtus, sest nende esmase hindamise pädevus kuulub hankijale. VAKO ja kohus saavad hiljem üksnes kontrollida hankija otsuse õiguspärasust.
6.6.Hankija rikkus RHS § 104 lg 8 ls 2 nõuet, mille järgi tuleb eduka pakkuja kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontroll teha pärast pakkumuse edukaks tunnistamist. Kuigi formaalselt allkirjastati eduka pakkumuse käskkiri 15.04.2026 kell 17:04 ja kõrvaldamise käskkiri 17:11, on ilmne, et vajalik kontroll tehti juba enne edukaks tunnistamist. Seitsme minuti jooksul ei ole eluliselt võimalik läbi viia andmepäringuid, kontrollida kinnitusi, kujundada seisukohti ja koostada käskkirja. Järelikult puudub hankijal RHS § 104 lg 8 ls 2 mõttes ajalises mõttes nõuetekohaselt pärast edukaks tunnistamist tehtud kontrolli tulemusel kujundatud hinnang kaebaja kvalifikatsioonile ja kõrvaldamise alustele.
6.7.Asjas on põhjendatud küsida Euroopa Kohtult tõlgendussuuniseid nii direktiivi 2014/24 artikli 57 lg 4 alapunkti g) kui ka lg 6 osas. EL õiguse ühetaolise kohaldamise huvides on oluline saada Euroopa Kohtu siduv suunis selle kohta, milline kaal tuleb omistada varasemalt aset leidnud hankelepingu rikkumise valdkondlikule erinevusele käimasolevast riigihankest (pakkuja usaldusväärsuse hindamise küsimus) ning kuidas heastamise kontekstis ikkagi mõista Euroopa Kohtu RTS infra ja Delta Antrepriză lahendeid, millest VAKO käesoleval juhul irdus. Eelotsuse küsimused võiks olla soovituslikult järgmised:
Kas direktiivi 2014/24 artikkel 57 lõike 4 punkti g tuleb tõlgendada nii, et hankija peab pakkuja varasema hankelepingu rikkumise tõttu hankemenetlusest kõrvaldamise üle otsustamisel arvesse võtma ka pakkuja usaldusväärsust ning seda muu hulgas silmas pidades varasemalt rikutud hankelepingu ja käimasoleva riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu erilisi asjaolusid ja valdkondlikke spetsiifikaid, mis võivad olla sedavõrd erinevad, et varasemast rikkumisest ei saa mõistlikust seisukohast lähtuvalt tuleneda pakkuja ebausaldusväärsus käimasolevas riigihankes?
4 (12)
Kas direktiivi 2014/24 artikkel 57 lõiget 6 ning Euroopa Kohtu lahendeid asjades RTS infra (C-387/19) ja Delta Antrepriză (C-267/18) tuleb mõista nii, et hankija peab enne kui ta kõrvaldab pakkuja direktiivi 2014/24 artikkel 57 lg 4 punktile 6 rajaneva riigisisese õiguse sätte alusel hankemenetlusest varasema hankelepingu rikkumise tõttu, andma sellele pakkujale igal juhul võimaluse esitada tõendid heastamismeetmete kohta, sealhulgas olukorras nagu põhikohtuasjas, kus pakkuja küll ei märkinud Euroopa ühtsel hankedokumendil (hankepassis) asjaomast varasemat rikkumist ja sellega seonduvat soovi end heastada, kuid kus asjaomane varasem rikkumine puudutab sama hankijat, kes seega teab rikkumisepisoodist ja pakkuja eelduslikust huvist end sellega seonduvalt heastada?
7.Vastustaja (hankija) seisukoht
7.1.Hankija otsus on õiguspärane ning selle ja vaidlustatud VAKO otsuse tühistamiseks ei ole alust. RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamise eeldused on täidetud ning kaebaja kõrvaldamisel ei tehtud kaalutlusvigu.
7.2.RHS § 95 lg 4 punkti 8 keskne eesmärk on hinnata pakkuja kui tulevase lepingupartneri usaldusväärsust tervikuna, mitte üksnes tema spetsiifilist tehnilist võimekust konkreetses valdkonnas. Pooled ei vaidle, et kaebaja rikkus oluliselt varasema hankelepingu tingimusi, kuid kaebaja püüab selle tähendust pisendada, nimetades toimunut „kahetsusväärseks eksimuseks“ ning esitades demagoogilisi väiteid. Kaebaja püüab kaebuses anda ülemäärast kaalu lepingute esemelisele erinevusele, kuid jätab analüüsimata ja tähelepanuta rikkumise olemuse ja ulatuse. Vastustaja hinnang ei põhinenud pelgalt abstraktsel arusaamal „halvast juhtimisest“, vaid konkreetsel asjaolul, et varasema lepingu täitmine ebaõnnestus ulatuslikult ja süstemaatiliselt, hõlmates tööde organiseerimist, tähtaegade järgimist, dokumenteerimist ja lepingu esemeks oleva tulemuse üleandmist. Need on töövõtulepingute keskse tähendusega kohustused, sõltumata lepingu esemest. Kaebuses esitatud võrdlused erinevate tegevusvaldkondade vahel ei muuda seda järeldust ega näita, et hankija oleks lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.
7.3.Hankija analüüsis vaidlustatud otsuses kaebaja varasema rikkumise olemust, seotust käesoleva hankega ning proportsionaalsust. Eriti kaalukaks peeti asjaolu, et kaabelduse hankes jäeti dokumenteerimiskohustus sisuliselt tervikuna täitmata (sh aktid, teostusjoonised, sertifikaadid, mõõtmised), samal ajal kui käesoleva hanke lahutamatu osa on tööde korrektne dokumenteerimine ja akteerimine. Kaebaja püüab rikkumist ümber defineerida ega näita, et oleks teinud sisulisi järeldusi oma käitumise põhjuste ja tagajärgede kohta. Ootus, et teda peetaks seejuures jätkuvalt usaldusväärseks, pole põhjendatud ka tavapärastes lepingusuhetes.
7.4.Hankemenetluse toimingud viidi läbi õiges järjekorras ning hankekomisjoni ettevalmistavad toimingud enne lõplike käskkirjade allkirjastamist ei ole õigusvastased. Isegi juhul, kui esines menetluslik ebakõla, on see HMS § 58 mõttes vormiline ja tulemust mitte mõjutav viga. Pöördmenetluse eesmärk on menetlusökonoomia ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Õiguslikult siduvad otsused vormistati käskkirjadega nõuetekohases järjekorras ameti juhataja poolt. Kaebaja ei ole näidanud, milline oleks olnud teistsugune menetlustulemus, kui toimingute jada vastanuks tema soovitud formaalses jadas.
7.5.Rikutud ei ole kaebaja ärakuulamisõigust ning heastamise regulatsiooni kohaldati kooskõlas RHS-i ja kohtupraktikaga. Heastamine eeldab pakkuja aktiivset tegutsemist, sh info esitamist hankepassis, kuid kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Käesolevas asjas eitas kaebaja hankepassis selgesõnaliselt nii varasemat rikkumist kui ka heastamismeetmete kasutamist, jättes lisaks ka heastamismeetmed hankepassis kirjeldamata, olgugi, et hankepass seda (meetmete olemasolu korral) nõudis. Seetõttu ei lasunud hankijal kohustust omal algatusel 5 (12)
heastamistõendeid küsida või hankepassis esitatud kinnitusi eirata. Vastupidine lähenemine muudaks hankepassi sisutuks ning rikuks läbipaistvust ja võrdset kohtlemist. Viidatud Euroopa Kohtu lahendid (C-267/18; C-387/19) ei näe ette hankija üldist kohustust enne kõrvaldamist heastamistõendeid küsida, vaid rõhutavad pakkuja esmase avalikustamiskohustuse tähtsust. Samas suunas on ka Tallinna Ringkonnakohtu praktika, et kui pakkuja hankepassis kõrvaldamise alust ja heastamist ei tunnista, ei pea hankija neid omal algatusel välja selgitama.
7.6.Kaebaja käitumine on vastuoluline. 27.01.2026 toimus Tallinna Liikuvusametis vastustaja poolt kaabelduse hanke hankelepingust taganemise järel kohtumine, millest võtsid osa kaebaja juhatuse liige Riho Hollas, projektijuht Bogdan Tkatšuk ning vähemusosanik Karol Kovanen. Nimetatud kohtumisel selgitas vastustaja üheselt, et hankelepingu olulisel rikkumisel ja sellest tuleneval lepingust taganemisel on reaalsed juriidilised tagajärjed, sest see on asjaolu, mida kaalutakse kaebaja usaldusväärsuse hindamisel tulevastes riigihangetes. Hoolimata sellest esitas kaebaja sama juhatuse liikme isikus seejärel pakkumuse käesolevas hankemenetluses, kinnitades hankepassis, et heastamismeetmeid ei ole rakendatud. Sellises olukorras ei saa kaebaja väita, et tal oli tegelik heastamishuvi, mille realiseerimisele oleks kaebaja enne käesolevas hankes pakkumuse esitamist asunud.
7.7.Puudub alus Euroopa Kohtult eelotsust küsida, sest vaidlus ei tõstata EL õiguse tõlgendamise ebaselgust, vaid puudutab hankija kaalutlusõiguse teostamist ja faktiliste asjaolude hindamist. Kaebaja küsimused püüavad sisuliselt ümber hinnata konkreetse juhtumi fakte ning eeldavad ekslikult, et hankijal on üldine kohustus küsida heastamistõendeid ka siis, kui pakkuja need hankepassis eitab. Direktiivi 2014/24 art 59 kohaselt on hankepass pakkuja ametlik ja õiguslikult siduv esialgne tõend, millele hankija võib tugineda; seda kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika (C-267/18; C-387/19), mis rõhutab pakkuja esmase avalikustamiskohustuse tähtsust. Järelikult ei pea hankija omal algatusel heastamismenetlust algatama ega tõendeid koguma, kui pakkuja pole heastamist kinnitanud ega kirjeldanud, ning eelotsuse küsimise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab ameti 15.04.2026 käskkirja nr 1-9/26/141 resolutsiooni punkti 1, millega ta kõrvaldati eduka pakkujana hankemenetlusest, ning VAKO 29.05.2026 otsust nr 9026/3067092, millega tema vaidlustus jäeti rahuldamata. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ja VAKO otsused on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
9.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et: riigihanke maksumus on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär; kooskõlas RHS § 97 lg-ga 3 on hankija riigihanke alusdokumentide punkti 3.17 märkinud, et rakendab RHS §-i 97; hankija taganes riigihankes „Elektroonsete liikluskorraldusvahendite vahelise fiiberoptilise kaabelduse rajamine 2025“ (viitenumber 293827) sõlmitud hankelepingust kaebaja rikkumiste tõttu;
kaebaja vastas riigihanke hankepassis RHS § 95 lg 4 punkti 8 osas eitavalt ning jättis kirjeldamata fiiberoptika riigihanke lepingust taganemise järgselt võetud heastamismeetmed.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg 1 punkti 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kaebus jääb rahuldamata, peab kohus põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kaebaja väited kohtumenetluses kattuvad vaidlustusmenetluses esitatud väidetega ning neile on VAKO vaidlustatud otsuses vastanud. Kohus nõustub VAKO seisukohtadega. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
11.Esmalt peab kohus vajalikuks peatuda kaebaja väitel, mille kohaselt oli hankepassis valeandmete esitamine vabandatav inimliku eksimusega. Kohus ei pea seda väidet eluliselt usutavaks ega õiguslikult põhjendatuks. Hankepass on dokument, milles ettevõtja kinnitab mh kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist (RHS § 4 punkt 6 ja § 104 lg 1 ja lg 2 punkt 1). Tuginedes kohtuistungi raames kaebaja kirjeldatud ettevõttesisesele tööprotsessile, ei saa kõnealust rikkumist pidada juhuslikuks eksituseks. Nagu kaebaja juhatuse liige istungil selgitas, vastutab riigihangetes osalemise, pakkumuste koostamise ja esitamise eest organisatsioonis üks konkreetne isik. Sellest tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, kus andmed jäid märkimata ettevõtte uue, kogenematu töötaja või välise konsultandi (nt advokaadibüroo) teadmatuse tõttu. Lisaks tuleb arvestada ka ajalist faktorit. Nimelt taganes hankija kaebajaga kaabelduse hankes sõlmitud hankelepingust vähem kui 3 kuud enne käesolevas riigihankes pakkumuste esitamise tähtaega. Seega kaebaja juhatuse liikmel, kes pakkumuse isiklikult koostas ja esitas, oli vahetu, isiklik ja detailne teave RHS § 95 lg 4 punktis 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemise kohta. Riigihankes osalev ettevõtja on oma ala professionaal, kellelt saab vähemalt pakkumuse koostamisel ja esitamisel eeldada kõrgendatud hoolsuskohustust. Hoolduskohustuse üheks osaks on pakkuja kohustus tagada, et hankepassis esitatud andmed ja kinnitused oleks õiged. See välistab ka võimaluse, et kaebaja seaduslik esindaja „unustab“ või jätab tähelepanuta nii värske ja kaaluka negatiivse sündmuse suhetes sama lepingupartneriga.
12.Arusaamatu on ka kaebaja käsitlus, et kuna hankija sätestas riigihanke alusdokumentides RHS § 97 rakendamise võimaluse, siis tõi see õiguslikke kohustusi kaasa üksnes hankijale. Kohus selle käsitlusega ei nõustu. RHS-ist ning Euroopa Kohtu praktikast 3 tulenevalt eeldab direktiivi 2014/24 artiklis 57 sätestatud pakkuja usaldusväärsuse taastamise ehk heastamismenetlus (self-cleaning) aktiivsust ja ausust eelkõige pakkujalt endalt juba pakkumuse esitamisel4. Heastamismenetlus ei ole mõeldud selleks, et hankija peaks omal algatusel tuvastama pakkuja varasemad rikkumised, avama nende üle läbirääkimised ning andma pakkujale võimaluse alles seejärel selgitada, kas rikkumiste tagajärgi on kõrvaldatud. Pakkuja,
Euroopa Kohtu 14.01.2021 kohtuotsus RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel, C-387/19, ECLI:EU:C:2021:13; 03.10.2019 kohtuotsus Delta Antrepriză de Construcţii şi Montaj 93, C-267/18, ECLI:EU:C:2019:826; 24.10.2028 kohtuotsus Vossloh Laeis, C-124/17, ECLI:EU:C:2018:855
Riigihanke dokumentide juures olev fail „ on toodud RHS § 95 lg 4 punkti 8 osas järgmine:
1.Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2.Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3.Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4.Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5.Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6.URL (Url)
7.Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8.Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7 (12)
kes on teadlik varasemast hankelepingu olulisest rikkumisest ja sellele järgnenud lepingust taganemisest, peab selle asjaolu hankepassis avaldama ning esitama tõendid oma usaldusväärsuse taastamiseks võetud meetmete kohta. Hankija ülesanne on hinnata esitatud selgituste või tõendite piisavust, mitte aga asuda pakkuja eest heastamise asjaolusid välja selgitama või pakkujaga nende üle läbirääkimisi pidama. Seega kui pakkuja jätab varasema rikkumise hankepassis deklareerimata ega esita hankepassis ka selgitusi kohaldatud heastamismeetmete kohta, ei saa ta hiljem edukalt tugineda sellele, et hankija oleks pidanud omal algatusel tõendeid küsima.
13.RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema hankemenetlusest kõrvaldamine on õigusvastane või ebaproportsionaalne põhjusel, et varasem hankelepingu rikkumine leidis aset teekattemärgistustöödest olemuslikult erinevas tegevusvaldkonnas. Nimelt ei eelda RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamine, et pakkuja varasem rikkumine peab olema toime pandud esemeliselt identses hankes või samasuguse CPV-koodiga riigihankes. Määrav on see, kas varasema lepingu täitmisel ilmnenud puudused omavad tähendust ka uue hankelepingu täitmise usaldusväärsuse hindamisel ning kas need annavad objektiivse aluse kahelda pakkuja suutlikkuses täita lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ka edaspidi (vt ka Euroopa Kohtu 19.06.2019 aasta kohtuotsus Meca, C-41/18, EU:C:2019:507). Käesoleval juhul tugines hankija sellele, et kaebaja rikkus kaabelduse hankes sõlmitud hankelepingu olulisi tingimusi viisil, mis tõi kaasa hankelepingust taganemise. Kaebaja ei ole seda hankija seisukohta sisuliselt ümber lükanud.
14.Eelnevat arvestades ei saa nõustuda kaebaja väitega, et kaabelduse hanke hankelepingu rikkumist ning sellest hankelepingust taganemist ei saa pidada käesoleva riigihanke seisukohalt asjakohaseks. Kohtu hinnangul on kahe valdkonna vahel tuvastatav selge valdkondlik ning töökorralduslik seotus, kuivõrd mõlemad tööd kujutavad endast hankija vaates liikluskorraldusvahenditega seotud valdkonda. Kaebaja viidatud tööde tehniline erinevus, erinevate töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine ning asjaolu, et töid võivad ettevõttes teostada erinevad meeskonnad, ei kõrvalda iseenesest varasema rikkumise tähendust pakkuja usaldusväärsuse hindamisel. Seda järeldust ei muuda ka kaebaja väide, et teekattemärgistustööd on tema põhitegevus, kuid fiiberoptilise kaabelduse tööd olid tema jaoks pigem erandlikud. Kohtuistungil selgus, et kaebaja on esitanud uue pakkumuse vastustaja korraldatud riigihankes, mille esemeks on samuti fiiberoptiliste tööde teostamine. See asjaolu ei toeta kaebaja käsitust, nagu oleks tegemist olnud tema jaoks juhusliku, ühekordse või sisuliselt kõrvalise tegevusvaldkonnaga, vaid näitab, et kaebaja tegutseb selles valdkonnas teadlikult ja jätkuvalt.
15.Hankija 15.04.2026 käskkirjast nähtub, et varasema hankelepingu rikkumine ei seisnenud mitte niivõrd konkreetse fiiberoptilise kaabelduse töö tehnilistes puudustes, vaid eelkõige lepingu täitmise korralduslikes ja dokumenteerimisega seotud puudustes. Kaebaja ei esitanud lepingu täitmise tähtpäevaks ühegi objekti kohta nõutud üleandmisakte, teostusjooniseid, teostusdokumente või -skeeme, kasutatud materjalide tootelehti/sertifikaate ega mõõtetulemusi. Osa töid luges hankija vaegtöödeks, ülejäänud objektide osas taganes lepingust, kuna hankija ei olnud saanud kokkulepitud tulemust ega selle üleandmist tõendavaid dokumente mitte ühelgi objektil. Varasema hankelepingu sisuline täitmata jätmine olukorras, kus töid teostati rahalises mahus vaid 38,77% ulatuses ning tähtpäevaks ei suudetud üle anda nõuetekohast dokumentatsiooni mitte ühelgi 32 objektist, ei kujuta endast spetsiifilist tehnoloogilist eksimust. 8 (12)
See viitab ettevõtte sisekontrolli, tööde juhtimise ja lepingu täitmise korralduse puudulikkusele. Sellised puudused ei ole olemuslikult seotud üksnes fiiberoptilise kaabelduse kui tööliigi eripäraga. Tööde nõuetekohane planeerimine ja korraldamine, tähtaegadest kinnipidamine, sisemine kontroll, dokumentatsiooni koostamine, tööde üleandmise tagamine ning hankijaga sõlmitud lepingu täitmise juhtimine on kohustused, mis kaasnevad pakkujale sõltumata sellest, millise konkreetse teenuse osutamisega on tegemist. Tegemist on ettevõtte üldist juhtimis- ja töökorralduslikku suutlikkust iseloomustavate asjaoludega, mitte üksnes konkreetse erialase meeskonna tehnilise pädevuse küsimusega. Sama laadi juhtimis-, kontrolli- ja dokumenteerimispuudused võivad avalduda ka teekattemärgistustööde tegemisel, kuivõrd ka selle lepingu nõuetekohane täitmine eeldab tööde täpset korraldamist, tähtaegadest kinnipidamist, kvaliteedi tagamist, objektil tegevuste koordineerimist ning tellimuste dokumenteerimist ja akteerimist. Seetõttu oli hankijal põhjendatud alus käsitada varasemas hankelepingus ilmnenud puudusi käesoleva riigihanke usaldusriski hindamisel asjakohastena. Seega ainuüksi asjaolu, et varasema ja käesoleva hankelepingu tehniline ese ei ole sama, ei välista RHS § 95 lg 4 punkti 8 kohaldamist, kui varasema rikkumise laad viitab pakkuja üldiste juhtimis-, kontrolli- ja täitmisprotsesside puudulikkusele ning loob objektiivse riski, et sarnased puudused võivad korduda ka uue lepingu täitmisel
16.Kaebaja kõrvaldamine ei olnud automaatne järelm. Hankija toob vaidlustatud käskkirjas põhjalikult välja, miks ta peab varasemat rikkumist oluliseks ning miks ei ole võimalik kaebajat pidada selliseks pakkujaks, kellega hankeleping sõlmida, vaatamata varasematele probleemidele. Kõrvaldamise aluste hindamisel on määravaks tulevikuprognoos – kas pakkujat saab usaldada. Kaebaja praegune innukas püüe õigustada oma varasemaid süsteemseid eksimusi ja neid minimeerida, tekitab põhjendatult küsimuse, kas kaebaja ikka on vigadest õppinud ja suudab sarnaseid riske ka uues lepingus maandada. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija teda usaldaks, kui tema enda käitumine, sh valekinnituse andmine hankepassis, selle sisuliselt välistavad.
17.Usalduskriisi asjakohasust käesolevas hankemenetluses kinnitab otseselt ka istungil tuvastatud asjaolu, et nii varasema rikutud lepingu täitmise kui ka käesoleva hanke pakkumuse koostamise ja esitamise eest vastutas kaebaja äriühingus täpselt sama juhatuse liige. Kuna kaebaja lepingulisi kohustusi juhitakse ettevõtte sees ühtsete juhtimisprotsesside ja -struktuuride kaudu, oli hankijal piisav ja põhjendatud alus prognoosida sarnase usaldusriski edasikandumist käesolevasse hankesse. Seda enam, et kaebaja ei kirjeldanud hankepassis pärast meetmeid usaldusväärsuse tõendamiseks.
18.Nõustuda ei saa kaebaja argumendiga, mille kohaselt oleks vastustaja pidanud omal algatusel küsima tõendeid usaldusväärsuse taastamise kohta. RHS § 4 punkti 6 ja § 104 lg 2 punkti 1 kohaselt on hankepass kohaks, kus pakkuja kinnitab kõrvaldamise aluse esinemist või mitteesinemist. Kuna hankija peab kõrvaldamisaluste esinemist või nende mitteesinemist kinnitama hankepassis, siis on koosmõjus RHS §-ga 97 üheselt mõistetav, millises staadiumis ja kuidas RHS § 95 lg 4 punkti 8 olukorrast hankijat teavitada ja usaldusväärsust tõendada. Kuigi RHS muudatustega (eelnõu 491 SE5) lahutati küll kohustus esitada füüsilised heastamise tõendid kohe koos pakkumusega, kuid sellega ei kaotatud nõuet, et märge rikkumise esinemise ja võetud heastamismeetmete kohta (koos lühikirjeldusega) tuleb esitada omal algatusel juba hankepassis. Kuna käesolevas hankes kohaldas hankija alusdokumentide kohaselt RHS § 97, oli pakkujale kohaldatav menetluskord täielikult ettenähtav ja selge ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et hankija enda kehtestatud korrast kinni ei peaks.
Riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; eelnõu seletuskirja lk 27–
28.9 (12)
19.Kaebaja tugineb Euroopa Kohtu 14.01.2021 kohtuotsusele RTS infra ja Aannemingsbedrijf Norré-Behaegel, C-387/19, ECLI:EU:C:2021:13 ja 03.10.2019 kohtuotsusele Delta Antrepriză de Construcţii şi Montaj 93, C-267/18, ECLI:EU:C:2019:826. Kohtu hinnangul ei saa viidatud lahenditest järeldada, et hankija otsus ning käitumine kaebaja suhtes kõrvaldamisaluste esinemise hindamisel oleks olnud õigusvastane. Kuigi ka kohtuasjas C-387/19 jättis pakkuja rikkumised esile toomata, siis ei ole käesolev kohtuasi ning eelviidatud eelotsuse aluseks olnud kohtuasi omavahel võrreldavad, kuna Euroopa Kohtu menetletud asjas oli küsimuse all pakkuja poolne varasemate rikkumiste esile toomata jätmine (mittemainimine) segase ja puuduliku siseriikliku õiguse tingimustes. Praegusel juhul esitas kaebaja hankepassis faktiliselt valeandmeid ja eitas rikkumisi aktiivselt. Selline käitumine ei kujuta endast pelka teabe esitamata jätmist, vaid teadlikku ja ametlikku kinnitust selle kohta, et kaebaja suhtes ei esine ühtegi kõrvaldamise alust ning puudub vajadus või alus mis tahes heastamismeetmete kohaldamiseks. Ka asjast C-267/18 ei saa teha järeldust, et hankija on kohustatud premeerima hankepassis valeandmeid esitanud pakkujat täiendava menetlusetapiga, et anda talle võimalus kirjeldada varasema hankelepingu rikkumisele järgnenud heastamismeetmete kohaldamist. Euroopa Kohus rõhutas lahendis C-267/18 (punkt 36), et olukorras, kus varasem hankeleping on ennetähtaegselt lõpetatud, on pakkuja läbipaistvuse ja lojaalsuse nõuete alusel kohustatud hankijat oma olukorrast teavitama. Kohus täpsustas, et sellised täpsustused ja selgitused tuleb esitada eelkõige Euroopa ühtse hankedokumendi (hankepassi) standardvormil, kus pakkuja peab vastama küsimusele oma eksimuste kohta ning esitama vajalikud üksikasjad. See õigus ja võimalus oli kaebajale tagatud, kuid kaebaja jättis selle võimaluse ise kasutamata.
20.Euroopa Kohtu praktikast ei tulene hankijale õigust ja kohustust hakata parandama pakkumustega esitatud hankepasse, et kõrvaldada pakkujate hoolsuskohustuse rikkumised. Olukorras, kus pakkuja on ametlikus hankedokumendis (hankepassis) selgelt eitanud nii rikkumise toimumist kui ka heastamismeetmete olemasolu, ei teki ega saagi hankijal tekkida RHS § 97 lg 1 kohaselt menetluslikku kohustust nõuda tõendeid asjaolude kohta, mille olemasolu pakkuja ise kategooriliselt eitab. Seega kuna kaebaja jättis täitmata RHS § 104 lg 2 punktist 1 tuleneva kohustuse esitada hankepassis tõesed andmed ning välistas oma aktiivse eitusega heastamismeetmete käsitlemise, ei ole hankijale etteheidetav heastamistõendite küsimata jätmine. Menetlusest kõrvaldamise otsus tehti kooskõlas Eesti õiguses sätestatud korraga, mis vastab täielikult Euroopa Kohtu lahendis C-387/19 sätestatud piirangutele ja tingimustele.
21.Kui kohus asuks seisukohale, et hankija pidanuks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva võimaldama kaebajal muuta hankepassis esitatud eitavad vastused jaatavaks ning esitada alles tagantjärele tõendid heastamismeetmete kohta, tähendaks see pakkumuses esitatud sisuliste andmete lubamatut muutmist. Selline käsitlus oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega, kuna selgituste küsimise eesmärk ei ole anda pakkujale võimalust parandada oma teadlikult ebaõigeid kinnitusi või kõrvaldada tagantjärele hoolsuskohustuse olulise rikkumise tagajärgi teiste pakkujate arvelt. Kaebaja tõlgenduse omaksvõtt muudaks sisuliselt sisutuks ka hankepassi kui ettevõtja enesedeklaratsiooni institutsiooni. Kui ettevõtja võiks jätta hankepassis avaldamata kõrvaldamise aluseks olevad asjaolud ja heastamismeetmed ning tugineda hiljem sellele, et hankija oli rikkumistest teadlik ning oleks pidanud heastamismeetmed omal algatusel välja selgitama või nende kohta täiendavaid selgitusi küsima, kaotaks hankepass oma õigusliku funktsiooni. Selline tõlgendus oleks vastuolus nii ettevõtja tõendamiskoormusega kui ka läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.
22.Hankija ja VAKO otsuse tühistamist ei too kaasa ka see, et kaebaja hinnangul on hankija eksinud menetlustoimingute järjekorra vastu, kuna isegi kui formaalselt on otsused tehtud 10 (12)
korrektses järjekorras, siis sisuliselt viis hankija eduka pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolli läbi enne kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamist. Kuigi RHS ei reguleeri menetlusvigade tagajärgi, siis saab selle lünga täita HMS § 58 regulatsiooniga. Kohtu hinnangul saaks hankija tehtud menetlus- või vormiviga tuua kaasa otsuse tühistamise vaid siis, kui see viga võis mõjutada asja otsustamist ehk hanke lõpptulemust, või kui see tõi kaasa riigihanke aluspõhimõtete (eelkõige võrdne kohtlemine ja läbipaistvus) pöördumatu rikkumise. Kui tegemist on puhtalt hankija sisemise töökorralduse või toimingute kronoloogilise järjestusega, mis ei muuda asja õiguslikku ega faktilist olemust ega aseta ühtegi pakkujat ebavõrdsesse seisu, ei ole tegemist rikkumisega, mis õigustaks haldusakti tühistamist. Isegi kui hankija alustas kõrvaldamisaluste kontrolli enne tema edukaks tunnistamise käskkirja allkirjastamist, siis selline sisemine tööjaotus ei muuda pakkumuse sisulist vastavust ega pakkuja isiklikku usaldusväärsust. Mis tahes ajaline nihe hankija sisemises otsustusprotsessis ei oleks saanud viia teistsuguse tulemuseni.
23.Eelnevat arvestades jääb kohus ka juba istungil väljendatud seisukohtale, et asjas ei ole vajalik eelotsuse küsimine. Euroopa Kohus selgitas asjas C-41/18 ammendavalt, et hankija peab varasema rikkumise tõttu kõrvaldamise üle otsustamisel hindama pakkuja usaldusväärsust ja proportsionaalsust. Seega on õiguslik raamistik teada. Seda, kas varasema rikutud lepingu ja käimasoleva hanke valdkonnad (nt liikluskorraldustööd vs. teekattemärgistus) on sedavõrd erinevad, et ühes toimund rikkumine ei näita ebausaldusväärsust uues hankes, on puhtalt asjaolude hindamise koht ning seda peab tegema siseriiklik kohus. Ka rikkumiste kinnitamise ja heastamismeetmete esitamise aja osas on Euroopa Liidu õiguse raamistik olemasoleva praktika põhjal ilmselge (acte clair).
24.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. Kaebaja menetlusest kõrvaldamine on antud asjaoludel täielikult proportsionaalne meede. Hankija on viinud läbi nõuetekohase huvide kaalumise, kus kaebaja erahuvi hankes osaleda ja leping sõlmida on kaalutud vastu hankija kohustust tagada avalike vahendite säästlik kasutamine, hangete tulemuslikkus ning liikluskeskkonna ohutus kriitilise tähtsusega teenuse osutamisel. Olukorras, kus kaebaja on varasemat lepingut rikkunud süsteemselt ning püüdnud seda rikkumist hankepassis valeandmete esitamisega varjata, kaalub hankija huvi usaldusväärse lepingupartneri leidmise vastu pakkuja ärihuvid selgelt üles. Eelnev ei tähenda aga seda, et kaebaja on kaotanud määramata ajaks hankemenetlustest osalemise õiguse. Kuna tegemist on igakordse individuaalse hindamise otsusega, siis RHS § 97 lg-st 1 tulenevalt võib pakkuja tulevikus toimuvas hankemenetluses esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed), mistõttu tuleks ta hankemenetluses osalema lubada. Menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused
25.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1). Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud menetluskulude hüvitamise taotluse esitamine. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
26.Kohus eemaldab digitaalsest kohtutoimikust korduvad dokumendid. Dubleerivad failid – kaebaja esitatud vaidlustus (dtl 21–31 ja 35–45) ja hankija vastus sellele (dtl 46–56 ja 60–70) –, on toimikusse tekkinud seoses riigihangete vaidlustuskomisjoni e-kirjavahetuse teel toimunud
11 (12)
menetlusega. Kohtutoimiku korrastamise, selguse ja ülevaatlikkuse tagamise eesmärgil eemaldatakse toimikust dokumentide korduvad eksemplarid (dtl 35–45 ja 60–70).
(allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.