Kaebaja: U.U Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Simon Liskmann
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung, 25.05.2026
RESOLUTSIOON
1.Jätta U.U kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja teiste otsuses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(5)
1.U.U (kaebaja) esitas 01.12.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele toimetulekutoetuse taotluse (digitoimiku lehed (dtl) 18-20). Taotlusele oli lisatud kaebaja pangakonto (SEB Pank) väljavõte (dtl 21).
2.Lasnamäe Linnaosa Valitsus andis 02.12.2025 kirjaga (dtl 22-23) kaebajale tähtaja taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajale saadetud kirjast nähtuvalt laekus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale informatsioon, et kaebaja kasutuses on lisaks esitatud pangakontole veel neli välisriigi pangakontot. Ühtlasi on sotsiaalhoolekande osakonnale edastatud kaebaja Revoluti konto väljavõte (dtl 28-50) perioodi 01.05.2025 – 21.11.2025 kohta, millelt nähtuvad sissetulekud, millest kaebaja ei ole toimetulekutoetuse taotlemisel sotsiaalhoolekande osakonda teavitanud. Sellest tulenevalt tuli kaebajal hiljemalt 09.12.2025 esitada väljavõtted kõikidest kaebaja kasutuses olevatest välisriigi pangakontodest.
3.Kuivõrd kaebaja nõutud dokumente ei esitanud, jättis Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitatud taotluse 10.12.2025 läbi vaatamata.
4.Kaebaja esitas 26.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest nähtub soov vaidlustada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna tegevust.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kaebaja nõuab Tallinna linna kohustamist vaadata kaebaja toimetulekutoetuse taotlus sisuliselt läbi.
6.Kaebaja on kõik dokumendid, tõendid, põhjendused ja selgitused esitanud ning ühtegi täiendavat dokumenti tal vastustajale esitada polnud. Vaatamata sellele pole vastustaja otsust teinud ning on seega seadust rikkunud. Kaebajal on ainult üks SEB Pangas olev konto ning tal ei ole ühtegi teist välismaist pangakontot.
7.Vastustaja viidatud konto näol on tegemist identiteedivargusega või on tegemist samanimelisele isikule avatud kontoga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada isikul, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 132 lg 3 kohaselt lisatakse taotluse juurde dokumendid, mis tõendavad isiku eelmisel kuul saadud netosissetulekud, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust.
10.Toimetulekutoetuse taotlemisel on isikutel sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 21 lgst 1 tulenevad kohustused. Nii on SÜS § 21 lg 1 p 1 kohaselt isik kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevalt tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse väljaselgitamiseks. SÜS § 30 lg 2 kohaselt võib hüvitise andja põhjendatud kahtluse korral hüvitise saamise õiguse olemasolu või hüvitise ulatuse kohta kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas hüvitise taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.
11.Arvestades asjaolu, et vastustajale kui hüvitise andjale teadaolevalt on kaebajal mitu erinevat arvelduskontot, millest kaebaja ei ole kunagi vastustajale teada andnud, on vastustajal 2(5)
õigus nõuda enne taotluse menetlemist nimetatud arvelduskontode väljavõtete esitamist. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalikest vahenditest, mistõttu peab toetuse määramine olema eesmärgipärane ning vastama abivajava isiku tegelikele vajadustele. Kohalik omavalitsus vastutab avalike vahendite sihipärase ja nõuetekohase kasutamise eest. Toimetulekutoetus ei ole tasuta raha, vaid toetus isikute materiaalse puuduse leevendamiseks, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks.
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 kohaselt määrab haldusorgan taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed ja dokumendid või kui taotlused on muid puudusi. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Vastustaja selgitas 02.12.2025 teatises kaebajale üksikasjalikult, milles seisnevad taotluse puudused ning milliste dokumentide esitamist kaebajalt nõutakse. Kaebaja määratud tähtajaks nõutud dokumente, s.t pangakontode väljavõtteid, ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja jättis kaebaja taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu läbi vaatamata ning ei ole seega teinud sisulist otsust (s.o andnud haldusakti) toimetulekutoetuse mittemääramise kohta. Peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas vastustajal oli õigus küsida kaebajalt täiendavat teavet ning jätta teabe esitamata jätmisel kaebaja toimetulekutoetuse taotlus läbi vaatamata või mitte ning kas sellest tulenevalt on kohustamisnõue põhjendatud.
15.Vastavalt SHS § 131 lõigetele 1 ja 2 on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. SHS § 132 lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summade suurust. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga. SHS § 134 lg 2 alusel määratakse toimetulekutoetus 5 tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. See tähendab ühtlasi, et kui Tallinna linnal on puudu vajalikud dokumendid, ei saa linn taotluse üle otsustada. SHS § 134 lg-s 2 määratud tähtaega ei saa möödunuks lugeda enne, kui kaebaja on esitanud kogu vajaliku (sh täiendavalt põhjendatult nõutud) teabe ja dokumendid. Toimetulekutoetuse taotlemise korra sätestab SHS § 132 ning arvestamise korra SHS § 133.
16.SÜS § 5 lg 2 alusel peab isik hüvitise taotlemisel aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral hüvitise kohandamisele. SÜS § 21 lg 1 p 1 järgi on isik hüvitise taotlemisel kohustatud esitama hüvitise andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks.
17.Viidatud sätetest nähtuvalt on taotleja kohustatud toimetulekutoetuse taotlemisel esitama toetuse saamiseks linnale nõutavad asjakohased dokumendid ning aitama kaasa taotluste 3(5)
sisuliseks lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamisele. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksusel esineb kahtlusi taotleja esitatud andmetes, on tal õigus küsida täpsustavaid andmeid (HMS § 6, § 38 lg 3), mis on vajalikud tegelike sissetulekute ja kulutuste tuvastamiseks. Nõutud andmete, selgituste ja dokumentide esitamata jätmisel on haldusorganil õigus jätta taotlus läbi vaatamata (HMS § 15 lg 2, SÜS § 3 lg 6).
18.Kaebaja esitatud toimetulekutoetuse taotluse (vrd dtl 18) ja pangakonto väljavõtte (dtl 21) kohaselt puuduvad tal igasugused sissetulekud.
19.Kaebaja on erinevatel aegadel ja võrdlemisi pikkade perioodide vältel korduvalt toimetulekutoetust saanud (viimati ajavahemikul aprill 2024 kuni november 2025, vrd vastustaja e-kirjas selgitatud, dtl 22). Haldusasja materjalist nähtub, et vaidlusaluse taotluse menetluse käigus ilmnesid uued asjaolud, mis andsid vastustajale aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja esitatud andmed ei pruugi olla tõesed ja/või täielikud. Kohtu hinnangul viitavad nii asjas esitatud tõendid kui ka vastustaja selgitused sellele, et vastustaja kahtlus puudulike andmete esitamise kohta on põhjendatud.
20.Vastustaja selgitustest järeldub, et aluse kahelda tähtsust omavate tõendite esitamata jätmises andis kohtutäituri järelepärimine. Olukorras, kus kohtutäituri kinnitusel on täitemenetluse raames tuvastatud, et kaebaja kasutuses on neli väliriigi kontot ning vastustajale edastati ka ühe kaebajale kuuluva, välisriigi pangas asuva pangakonto väljavõte, saab vastustaja kahtlust pidada põhjendatuks.
21.Toimetulekutoetus määratakse üksnes jooksvaks kuuks. Taotlus tuleb lahendada ja toetus maksta välja kiiresti ning toetust ei määrata tagasiulatuvalt (SHS § 134 lg 1). Kui taotlusele nõutavaid dokumente lisatud ei ole, antakse taotlejale selleks täiendav tähtaeg. Et tegemist on vajaduspõhiselt määratava toetusega, on abivajaduse ja selle ulatuse tõendamisel tõendamiskoormus taotlejal.
22.Kaebaja ei esitanud vastustajale täiendavaid tõendeid ning on ka kohtumenetluses läbivalt väitnud, et tal ei ole neid võimalik esitada, kuna tal ei ole välisriigis ühtegi kontot.
23.Kohtu hinnangul on kaebaja väited „identiteedivargusest“ või samanimelise isiku avatud kontost paljasõnalised. Kohtutäituri poolt vastustajale edastatud pangakonto väljavõtte kohaselt on konto omanikuks kaebaja. Ka kattuvad väljavõttel (dtl 28) märgitud sünniaeg ning telefoninumber kaebaja vastavate andmetega. Seega ei ole usutav, et tegemist võiks olla „samanimelise isiku“ avatud kontoga. Ka nähtuvad vastustaja esitatud pangakonto väljavõttelt muu hulgas ülekanded U.U-d U.U-le (kirjapilt väljavõttel „U.U“ ja U.U“, dtl 33), s.o kaebajaga sama perekonnanimega ja eelduslikult kaebajaga sugulussuhtes olevale isikule (vt ka vastustaja selgitust kohtuistungil, istungi salvestis 00:03:55). Need asjaolud kogumis toetavad vastustaja järeldust, et tegemist on kaebajale kuuluva kontoga.
24.Sellises olukorras ei pidanud vastustaja pelgalt kaebaja paljasõnaliste väidete põhjal asuma ise täiendavaid tõendeid koguma. Vastustajale kohtutäiturilt laekunud info põhjal oli vastustajal alust põhjendatud kahtluseks, et kaebaja käsutuses on täiendavaid (välisriigi pankade) kontosid ning tõenäoliselt ei ole toimetulekutoetuse taotluses kõiki asjakohaseid andmeid esitanud. Kuivõrd taotlusele lisatud andmed ei olnud täielikud, oli vastustaja seisukoht taotluses esinevate puuduste osas põhjendatud. Seega oli vastustajal õigus ka täiendavaid andmeid küsida.
25.Vastustaja on asjakohaselt märkinud (dtl 22), et kohalikul omavalitsusel tuleb tagada inimesele tema vajadustele vastav abi avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutades ning on oluline, et kohaliku omavalitsuse üksus saaks terviklikult hinnata abi taotleja ja tema pereliikmete majanduslikku olukorda ja seda mõjutavaid asjaolusid. 4(5)
26.Olukorras, kus kaebaja ei ole vaatamata vastustaja selgitustele ja järelepärimistele nõutaval määral infot andnud, ei saa kaebaja käitumist pidada igakülgseks kaasaaitamiseks SÜS-i tähenduses. Jättes vastustaja nõutud tõendid ja selgitused esitamata, pidi kaebaja mõistma, et tema taotlus jäetakse läbi vaatamata. Seda on vastustaja 02.12.2025 kirjas viitega haldusmenetluse seaduse §-le 15 ka kaebajale selgitanud (vt dtl 22).
27.Kaebaja jättis kasutamata talle antud võimaluse dokumentide tähtaegseks esitamiseks, mistõttu olid tema taotluse läbi vaatamata jätmise eeldused täidetud. Toimetulekutoetuse andmisest keeldumise aluseks saab olla see, kui kaebaja majanduslik olukord ammendavalt esitatud andmete alusel ei vasta SHS §133 lõike 1 nõuetele. Kui kaebaja ei ole kõiki enda sissetulekut kirjeldavaid andmeid esitanud, ei saa vastustaja selle eelduse täidetust kontrollida ning tema taotluste läbi vaatamata jätmine on sellisel juhul põhjendatud. Kuivõrd vastustaja hinnangul ei olnud kaebaja esitanud täielikke andmeid ning tema esitatud andmete õigsuses esines kahtlus, ei saanud vastustaja teha ka sisulist keeldumisotsust (s.o anda haldusakti), vaid pidi jätma taotluse läbi vaatamata.
28.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
30.Kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja teiste otsuses viidatud füüsiliste isikute nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.