Rahvastik › Välismaalased

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-4597

3-25-4597

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-25-4597 Kaebaja kinnitas, et ei plaani veel 2-3 aasta jooksul ühiselt koos elama asuda. Tähtajaline elamisluba oli antud kaebajale elama asumiseks abikaasa juurde, kuid kaebaja ei asunud elama abikaasa juurde. VMS § 123 p 3 alusel keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Vastustaja on seisukohal, et tähtajalise elamisloa saamine abikaasa juurde elama asumiseks oli esitatud alusetult, mistõttu ka antud juhul tähtajalise elamisloa pikendamine on põhjendamatu. Kaebajal on võimalus tulevikus taotleda tähtajalist elamisluba abikaasa juurde, kui nad on valmis ka koos elama. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal on võimalus käia abikaasa juures ka viisaga ja suhelda veebi ja telefoni teel. Selleks, et perekonda majanduslikult toetada ei pea kaebaja just Eestis viibima, vaid saab seda teha ka oma koduriigist. Vastustaja on kokkuvõtvalt seisukohal, et PPA on otsuse ja vaideotsuse tegemisel rakendanud põhjalikult uurimispõhimõtet ning välja selgitanud kõik otsuse tegemise aluseks olevad olulised asjaolud ning ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Mistõttu on vaidlustatud PPA haldusaktid õiguspärased ning nende tühistamiseks ei ole alust. Kaebajal on võimalus külastada Eestit seosese abikaasaga ka viisa alusel. Samuti ei võta PPA kaebajalt võimalust taotleda tulevikus uuesti Eesti elamisluba kui tingimused elamisloa saamiseks on täidetud st tahe on Eestis elada koos abikaasaga kogu tähtajalise elamisloa kehtivuse perioodil. 10.6.2026 täpsustas vastustaja: asjaolu, et kaebaja ei asunud elama oma abikaasa juurde, ei ole vaidluse all ning seetõttu ei ole võimalik seda asjaolu kummutada ega muuta ka suuliste (tunnistaja) ütlustega (dtl 139-140).

KOHTU SEISUKOHT

3-25-4597 sidet ja psühholoogilist sõltuvust, perekond pole püsiv ja abielu on fiktiivne, ei vasta välismaalane tähtajalise elamisloa tingimustele ja selle andmisest keeldutakse (VMS § 123 p 2). 17.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HKMS § 158 lõike 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. HKMS § 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.“ 18.Haldusasja materjalide järgi keeldus vastustaja kaebajale tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 punkti 3 alusel, kui tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud. Nimelt leidis PPA, et abikaasade vahel puudub perekonnaelu. Abikaasa juurde elama asumiseks antava elamisloa eesmärk on võimaldada asuda abikaasadel koos Eestis perekonnaelu elama, st elada faktiliselt koos. Sellele viitavad ka VMS sätted – nimelt peab perekonnal olema tegelik eluruum Eestis (VMS § 140 lõige 1) ning selle puudumisel keeldub PPA elamisloa pikendamisest (VMS § 144 punkt 6) või tunnistab elamisloa kehtetuks (VMS § 146 lõige 1 punkt 6). 19.Kaebaja on menetluses selgitanud, et otsus elada erinevates linnades oli tingitud sellest, et ta soovis saada jalgpallitreeneri väljaõpet ning arvestades ebapiisavat eesti keele oskust sai ta seda teha üksnes Tallinnas ning ta ei tulnud Eestisse kullerina töötama, vaid lootuses jätkata oma sportlikku karjääri. Kaebaja läks oma vabast tahtest Tallinnasse mitte isegi töötama, vaid õppima. Seega tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja oli sunnitud töö puuduse tõttu teisse linna kolima. Ainuüksi asjaolu, et Tartus ei ole kaebaja hinnangul piisavalt eneseteostamise võimalusi ei õigusta elamisloa tingimuste täitmata jätmist eriti olukorras, kus abikaasaga koos elamine oli võimalik. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebaja eesmärk oli õppimine või töötamine Eestis, oleks ta pidanud taotlema elamisluba vastaval alusel. Abikaasadel pidi olema plaan, kuidas korraldada pereelu, kui Y.Y. hoolitseb oma alaealise poja ja haige ema eest. Kaebajale ei olnud abikaasaga koos elamine mugav, kuigi ta pidi olema oma abikaasa ülalpeetavatest teadlik. Ainuüksi asjaolu, et Y.Y. pereliikmetega koos elamine on kaebaja jaoks ebamugav, ei õigusta kooselu puudumist ning abikaasade vastastikku hoolivust. Seega on vastustaja leidnud õigesti, et asjas ei oma tähtsust tulevikku suunatud lubadused elada abikaasaga koos, kuna tähtajalise elamisloa andmise tingimused ei ole olnud kehtivusaja jooksul täidetud. Elamisluba ei pikendata ka lootuses, et tulevikus saavad tingimused olema täidetud. 20.Seega kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna VMS § 138 lg-s 1 sätestatud eeldused ei ole täidetud ja VMS § 123 p 3 imperatiivne sõnastus ei jätnud PPA-le kaalutlusõigust. Põhjused, miks kaebaja hinnangul pole võimalik abikaasaga koos elada, ei ole praegusel juhul halduskohtu hinnangul objektiivsed. Kaebajale ei ole antud elamisluba töötamiseks ega ka selleks, et ta saaks oma hobiga tegeleda. Lisaks ei ole kaebaja töö nii spetsiifiline, et sarnast tööd ei oleks võimalik leida Tartus. Eelnevat arvestades puuduvad reaalsed takistused selleks, et abikaasad saaksid soovi korral koos elada.

3-25-4597 Riigikohus on leidnud, et VMS § 138 eesmärk ei piirdu konkreetsest üksikust elamisloa taotlejast lähtuva ohu välistamisega, vaid seisneb üldisemas taotluses vältida kontrollimatut rännet. Samuti leidis riigikohus, et migratsioon võib olla ohuks sisemisele rahule, ilma et seda rahu ohustaks pererände alusel riiki sisenev isik eraldivõetuna (RKPJKo 16.11.2021, 521-10, p 58). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul avalikes huvides, et riigil säiliks kontroll sisserände üle ja hinnata ei tule kaebajast lähtuda võivat konkreetset ohtu. Seega avalikes huvides on, et tähtajalise elamisloa saaksid ainult selleks õigustatud isikud. 21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 22.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.