Aare Lannusalu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2025 otsuse nr 4.2-1/4408-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Aare Lannusalu Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido
Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17.7.2026. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tartu Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Kaebajale oli väljastatud tulirelvapass TRP005595 ja relvaluba DL50022275 kehtivusega kuni 09.11.2026.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 29.08.2025 otsusega nr 4.2-1/4408-1 Aare Lannusalu relvaloa nr DL50022275 ja Euroopa tulirelvapassi TRP005595 kehtetuks ning kohustas A. Lannusalu võõrandama relvi ja laskemoona või alustama võõrandamist kolme kuu jooksul. 30.04.2024 on kaebajat karistatud relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 89’ lg 1 alusel väärteomenetluse korras ning otsus on jõustunud 03.12.2024.
3-25-3187
3.A. Lannusalu esitas 28.09.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PPA 29.08.2025 otsus nr 4.2-1/4408-1.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri politseijaoskond tuvastas 29.08.2025 otsusega nr 4.2-1/4408-1 et, Aare Lannusalule, on väljastatud Euroopa tulirelvapass TRP005595, digitaalne relvaluba DL50022275, kehtivusega kuni 09.11.2026, jahipidamiseks ning enese ja vara kaitse otstarbel järgmistele tulirelvadele: sileraudne püss Browning-B-525-Sporter kal 12 nr 61083ZW vintraudne püss Howa1500Hogue kal 308Win nr B327327 sintraudne püstol Glock-19 kal 9x19 nr LZB383 Karistusregistrist nähtub, et 30.04.2024 on teda karistatud väärteokorras (otsus jõustus 03.12.2024) relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 89 ülamärgiga 1 lg 1 alusel ning relvad on 29.09.2023 aastal aktiga nr. 90/23 Rakvere politseijaoskonnas hoiule võetud. Relvade hoiule võtmise asjaolude selgitamiseks on ta esitanud Politsei- ja Piirivalveametile süüteoteate 30.10.2023, mille osas jättis Politsei- ja Piirivalveamet 22.11.2023 otsusega nr 259023003520 väärteomenetluse alustamata, Politsei- ja Piirivalveamet jättis 14.12.2023 määrusega rahuldamata kaebuse menetluse alustamata jätmise kohta ning ka Viru Maakohus jättis 01.03.2024 rahuldamata kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 14.12.2023 määruse nr 259023003520 kohta. Relvad võeti hoiule 2023.a. kehtivast rahvastiku registri järgsest elukohas Rakvere linnas, Tööstuse 11 kinnistult, mis kuulus kolmanda isiku pankrotivara hulka. Pankrotihaldur oli teadlik, et kinnistul oli kaebajale kuuluvat vara, sealhulgas relvad, mis asusid nõuete kohaselt relvakapis. Relvakapi asukoht on tänase päevani teadmata. Relvade hoiule võtmist on menetletud Politsei- ja Piirivalveameti ja kohtu poolt mitmes erinevas menetluses, mitte ükski kord ei ole kohtuväline menetleja ega ka kohus käsitlenud relvakapi saatust. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võeti relvad ja laskemoon hoiule kinnistu uue omaniku väljakutse alusel kahel erineval päeval, kuid mitte kordagi ei ole selgeks tehtud, kes ja kuidas käsitles relvi leidmise ja üleandmise vahelisel ajal. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et hoidis enda relvasid rahvastikuregistri järgsel aadressil Rakvere linnas, Tööstuse 11 kinnistul, relvakapis ning teda ei teavitatud vara üleandmisest ja relvade hoiule võtmisest 29.09.2023. Kaebaja on asunud 2023.a. elama Soome Vabariiki. 08.05.2023 esitas ta Soome Vabariigi pädevale asutusele avalduse enda ja laste elamisõiguse registreerimiseks Soome Vabariigis. Elamisõigus Soome Vabariigis registreeriti 27.12.2023. Sellest tulenevalt ei saanud ta ajavahemikus mai-detsember 2023 taotleda relvade ära viimiseks sihtriigist luba, kuigi seoses Eestist ära kolimisega on 12.06.2023 taotluse alusel Politsei- ja Piirivalveamet väljastanud 04.07.2023 Euroopa tulirelvapassi kehtivusega 09.11.2026. Tulirelvapassile on kantud alljärgnevad relvad: sileraudne püss Browning-B-525-Sporter kal 12 nr 61083ZW vintraudne püss Howa-1500-Hogue kal 308Win nr B327327. 30.04.2024 on Politsei- ja Piirivalveamet otsusega nr 259023003144 karistanud kaebajat väärteo korras rahatrahviga. RelvS § 43 lg 3 p 2 kohaselt tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet relvaloa kehtetuks, kui loa omaja suhtes esineb RelvS § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohaselt esineb kaebaja osas RelvS § 36 lg 1 p 7 asjaolu, kaebajat on karistatud väärteomenetluse korras relva ja laskemoona hoidmist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise ees. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-
2(9)
3-25-3187 le 40 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Politsei- ja Piirivalveameti otsuse kohaselt saadeti menetleja poolt 27.08.2025 teavitus, et relvaluba tunnistatakse kehtetuks ja anti võimalus oma vastuväited esitada mitte hiljem kui 29.08.2025 kella 14:00-ks. Vastuväiteid määratud tähtajaks esitanud ei ole. Politsei- ja Piirivalveamet ei ole andnud võimalust vastuväidete esitamiseks. Kaebaja rahvastikuregistri järgne elukoht 2025.a. on Soome Vabariigis, Kemi linnas, Takaritikantie 5 as 1. Sellele aadressile ei ole ma saanud seoses relvaloa kehtetuks tunnistamisega ühtegi teadet ega kirja. Küll olen saanud Politsei- ja Piirivalveametilt kirja sellele aadressile näiteks kiiruse ületamise eest. Alates relvade hoiule võtmisest kuni rahatrahvi määramiseni on kohtuväline menetleja ja kohus saatnud mulle teavitusi ka e-posti teel [email protected], nimetatud e-posti aadressile ei ole tulnud ühtegi teadet relvaloa kehtetuks tunnistamise ega vastuväidete esitamise kohta. Politsei- ja Piirivalveamet teatab 29.08.2025 otsuse nr 4.2-1/4408-1 resolutsioonis, et otsus teha teatavaks elektronposti teel [email protected]. Äriregistri andmetel on vastava nimeline äriühing registrist kustutatud 17.01.2023.a. Tutvudes eesti.ee portaali kaudu enda relvade lubade kehtivuse infoga septembris 2025, avastasin, et minu relva load on kehtetud. Kaebaja tegi Politsei- ja Piirivalveametile 16.09.2025 päringu. Vastuseks sai ta 17.09.2025 relvalubade kehtetuks tunnistamise otsuse nr 4.2-1/4408-1, mis oli tehtud 29.08.2025. Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2025 otsuse nr 4.2-1/4408-1 resolutsiooni kohaselt tuleb: Otsus teha teatavaks A. Lannusalu elektronposti teel [email protected] - Otsus jõustub teatavaks tegemisest. Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2025 otsus nr 4.2-1/4408-1 on teatavaks tehtud 17.09.2025.a. e-posti teel [email protected]. Kaebaja soovib, et Politsei- ja Piirivalveamet teeks selgeks, kes ja kuidas on käsitlenud talle kuuluvaid relvi ja relvakappi enne relvade üleandmist Politsei- ja Piirivalveametile ning relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuse tühistamist, et saaks kaebajale kuuluvad relvad viia enda praegusesse elukoha riiki, Soome ja jätkata seal enda harrastusega. Kaebaja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2025 otsus nr 4.2-1/4408-01 täies ulatuses (dtl.1-57,77).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.RelvS § 36 lg 1 p 7 sätestab, et soetamisluba ega relvaluba ei anta füüsilisele isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. RelvS § 43 lg 3 p 2 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. 6. Viidatud sätte sõnastusest nähtub selgelt, et tegemist on imperatiivse normiga, mis ei anna PPA-le kaalutlusõigust, vaid PPA-l tuleb õigusliku fakti tuvastamisel tuua kaasa kindel õiguslik tagajärg - tunnistada relvaluba kehtetuks. Kaebaja esitatud Viru Maakohtu määrused asjades nr 4-24-745 ja 4-24-1747 ei muuda fakti, et kaebajat on väärteomenetluse korras karistatud ning vastav väärteootsus on jõustunud. Kaebaja väitel ei ole PPA andnud talle võimalust vastuväidete esitamiseks ning epostiaadressile [email protected] ei ole tulnud ühtegi teadet relvaloa kehtetuks tunnistamise ega vastuväidete esitamise kohta. Vastuseks kaebaja väitele selgitab PPA, et teade vastuväidete esitamise võimaluse kohta ja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus saadeti relvaregistris registreeritud ja kaebaja enda poolt antud e-postiaadressile [email protected].
3(9)
3-25-3187 Kaebaja esitas viimase tulirelvapassi taotluse digitaalses relvalubade menetluskeskkonnas 12.06.2023 ning sinna sisestas kaebaja enda kontaktandmetesse epostiaadressi [email protected] (vt.lisa 1). Kaebaja viide äriregistri andmetele, mille kohaselt on sellenimeline äriühing registrist 17.01.2023 kustutatud, ei ole asjakohane, kuna relvaluba DL50022275 oli väljastatud füüsilisele, mitte juriidilisele isikule, ning kuigi äriühing kustutati 17.01.2023, ei takistanud see kaebajal endal 12.06.2023 ehk ca 5 kuud hiljem esitamast relvaregistrisse oma kontaktaadressina kustutatud äriühingu nimelist e-postiaadressi. Juhul, kui kaebaja oleks saanud oma vastuväited enne otsuse tegemist esitada, ei oleks need saanud mõjutada otsuse tulemust ning PPA oleks teinud samasuguse otsuse, kuna RelvS § 43 lg 3 p-i 2 näol on tegemist imperatiivse sättega, mis ei anna PPA-le kaalutlusõigust. Kaebaja ei ole ka kaebuses toonud esile asjaolusid, mis oleksid võinud kuidagi PPA otsuse tulemust mõjutada. PPA otsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. Otsus on ammendavalt põhjendatud ning arvesse on võetud kõiki haldusmenetluse ajal teada olnud asjaolusid. Haldusakt on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja on vastavuses vorminõuetega. Kaebaja on väärteo korras karistatud RelvS § 892 lg 1 alusel külmrelva käitlemise nõuete rikkumise eest, karistus on jõustunud ja karistusregistrisse kantud. RelvS § 36 lg 1 p 7 ja § 43 lg 3 p 2 kohustavad PPA-d kaalutlusõiguseta relvaluba kehtetuks tunnistama, kui isikut on väärteomenetluse korras karistatud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona soetamist, hoidmist, kandmist, vedu või kasutamist reguleerivas õigusaktis sätestatud nõude rikkumise eest. Kaebaja on olnud relvaomanik alates aastast 2015. a, on relvaluba taotledes sooritanud relvaeksami ja pidi seega olema teadlik tagajärgedest RelvS sätete rikkumisel. PPA 19.09.2024 otsus ja selle tagajärjed ei saanud tulla kaebajale ootamatult. PPA saab lähtuda üksnes jõustunud väärteootsusest ja selles tuvastatud asjaoludest. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kuna relvaloa kehtetukstunnistamise kohta on seadusandja juba kaalutlusotsuse teinud, puudub PPA-l õigus RelvS § 43 kohaldamata jätmiseks või relvaloa peatamise kaalumiseks selle kehtetuks tunnistamise asemel. Seega puudus kaebajal põhjus loota, et tema väärteokorras karistamine saaks olla alternatiiviks relvaloa kehtetuks tunnistamisele või seda ära hoida. Relvaloa kehtetuks tunnistamine ei ole käsitletav lisakaristusena karistusõiguse tähenduses ega ole käsitletav isiku uue karistamisena sama süüteo toimepanemise eest dtl 72-75).
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti 29.08.2025 otsust nr 4.2-1/4408-1, millega tunnistati Aare Lannusalu relvaluba nr DL50022275 ja Euroopa tulirelvapass TRP005595 kehtetuks ning kohustati A. Lannusalu võõrandama relvi ja laskemoona või alustama võõrandamist kolme kuu jooksul (dtl.5-6). Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning nõustub HKMS § 165 lg 2 alusel haldusaktis esitatud põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
7.Esiteks märgib halduskohus, et Viru Maakohus on asjas 4-24-745 juba lahendanud 1.3.2024 määrusega (jõustunud 1.3.2024) kaebaja kaebust Politsei- ja Piirivalveameti vastu ning jätnud AARE LANNUSALU kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II grupijuht Martin Risti 14.12.2023 tehtud määruse
4(9)
3-25-3187 peale väärteoasjas nr 2590,23,003520 rahuldamata. Asjas on selgeks tehtud, kes ja kuidas on käitlenud kaebajale kuuluvaid relvi ja relvakappi enne relvade üleandmist Politsei- ja Piirivalveametile. Ühtlasi on kaebajale selgitatud, et tal on võimalus oma võimaliku vara kaotsi mineku eest nõuda hüvitist pankrotihaldurilt (dtl 7-11).
8.Teiseks on kaebajat karistatud Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747; Pärnu mnt 139, Tallinn) Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsusega väärteoasjas nr 2590,23,003144, millega määrati Aare Lannusalule RelvS § 891 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja RelvS § 892 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.
9.Viru Maakohus on 30.10.2024 (jõustunud 3.12.2024) asjas 4-24-1747 jätnud Aare Lannusalu kaebuse ülalmärgitud vastustaja otsusele rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Viru Maakohus leidis kohtuotsuses järgmist:“ Isik väitis kaebuses, et 29.09.2023 ei viibinud ta Eesti Vabariigis, Rakvere linnas, Tööstuse 11 kinnistul tema elukohas vara üleandmisel, mistõttu ei ole teada vara üleandmise detailid, kes ja mis alusel seal viibisid ning milliseid toiminguid seal teostati ega seda, kes ja mis alusel temale kuuluvaid relvi ja laskemoona käitlesid. Kohtu hinnangul ei ole hetkel käesoleva väärteoasja raames oluline see, kas isikul võimaldati relvad ja laskemoon mujale viia või et teda ei teavitatud vara üleandmisega seotud asjaoludest, kuivõrd isikule heidetakse ette mittenõuetekohaselt relvade ja laskemoona hoiustamist. Kui isik oleks relvad ja laskemoona jätnud nõuetekohaselt, ja nagu ta ka ise väitis, relvakappi, ei oleks kõrvalised isikud neid üldse käidelda saanud. Käesolevas väärteoasjas ei ole pankrotimenetlusega seotud asjaolud ega menetlusaluse isiku Soome Vabariiki kolimisega seotud asjaolud relevantsed. Isikule heidetakse ette 29.09.2023 kaebaja elukohas Tööstuse 11, Rakvere, relva käitlemise nõuete rikkumist ja kasteedi ebaseaduslikku käitlemist. Kohus tuvastas, et kolm tulirelva ja laskemoon asusid keldris, õhupüss ja valgusraketid asusid koridoris riidehunniku taga, viis suuremat salve asusid relvakapi otsas lahtiselt. Fototabelist nähtub, et kõrvalhoone põranda all oli neli relvakasti, kaks relvakotti ning üks relv. Rohelises ja mustas relvakotis oli relvad, relvakastis oli käsirelv, kaks relvakasti olid tühjad, ühes kastis olid padrunid ja kasteet. Seega tuvastas kohus, et kõik leitud relvad ja laskemoon asusid relvakapist väljas samuti oli kaebaja elukohas Tööstuse 11, Rakvere kasteet. Samas nähtub isiku poolt kaebuses väljatoodud asjaoludest, et olles teadlik juba 2022. aasta aprillikuus asjaolust, et tema endine elukoht aadressil Tööstuse 11 Rakvere on pankrotivara, oli isik teadlik, et ta peab vara müümisel leidma relvadele ja laskemoonale uue koha hoidmiseks. Alles 29.09.2023 teavitas pankrotihaldur isikut, et omand on üle antud uuele omanikule. Seega isikul oli üle aasta aega tegeleda sellega, et relvad ja laskemoon mujale viia. Kuigi menetlusalune isik kaebuses kirjutas, et tema sõnul on ta enda poolt teinud kõik selleks, et hoida enda relvi seadusest tulenevate nõuete kohaselt, ilma seadust rikkumata ning ta on hoidnud relvi ja laskemoona hoiukohas tema elukohas, mis oli kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga, tingimustes, mis tagavad nende säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad neile kõrvalise isiku juurdepääsu, ei olnud tingimused piisavad selleks, et vältida kõrvaliste isikute juurdepääsu nimetatud relvadele ja laskemoonale. RelvS § 20 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelvaks muuhulgas kasteet. RelvS § 892 lg 1 näeb ette vastutuse elektrišokirelva või tsiviilkäibes keelatud külmrelva valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest.
5(9)
3-25-3187 Lisaks Aare Lannusalu, 29.09.2023 kell 11.16 hoidis Rakvere Tööstuse tn 11 keelatud külmrelva – kasteeti, millega rikkus RelvS § 20 lg 2 p 1 nõuet. Menetlusalune isik kaebuses kinnitab, et ei ole teadlik keelatud külmrelva enda valdusesse sattumisest, selle päritolust ega ka asjaolust, et keelatud külmrelv oli tema valduses. Kuivõrd tunnistaja ütluste ja fototabeliga, samuti relvade üleandmise aktiga on tõendatud, et aadressilt Tööstuse 11 Rakvere leiti teiste relvadega koos ka külmrelv kasteet, on menetlusalune isik Aare Lannusalu pannud toime RelvS § 892 lg-s 1 sätestatud väärteo. Eelpool loetletud tegevusega pani Aare Lannusalu toime RelvS § 45 lg 2 ja RelvS § 20 lg 2 p 1 sätestatud süüteod ning eeltooduga on täidetud RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude objektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on Aare Lannusalu pannud toime koosseisulised, õigusvastased ning süülised väärteod, mis on kvalifitseeritavad RelvS § 891 lg 1 ja RelvS § 892 lg 1 järgi. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Aare Lannusalu. RelvS § 891 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. RelvS § 89 2 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Aare Lannusalule RelvS § 891 lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Aare Lannusalule RelvS § 891 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam, miinimumilähedane. Aare Lannusalule RelvS § 892 lg 1 alusel mõistetav rahatrahv peaks jääma vahemikku 3-200 trahviühikut ning sanktsiooni keskmine määr on 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Aare Lannusalule RelvS § 89 2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest madalam. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse ka menetlusaluse isiku väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Kohus arvestab, et väärtegu saab toime panna nii tahtlikult kui ettevaatamatusest. Aare Lannusalu pani kohtuvälise menetleja otsuse järgi väärteod toime hooletusest, kuid vähemalt kaudse tahtlusega. Isiku väide, et kui ta lahkus ajutiselt Eesti Vabariigist, olid tema relvad ja laskemoon relvakapis, ei vabasta vastutusest. Isikul lasub kohustus veenduda, et relvad ja laskemoon on nõuetekohaselt hoiustatud ning tagada, et kõrvalistel isikutel ei ole neile ligipääsu. Jättes relvad ja laskemoona nõuetekohaselt hoiustamata, pidi isik nägema ette tagajärge, pidades võimalikuks selle saabumist ehk tundes ära oma käitumise ohtlikkuse. Ta küll ei pidanud pürgima tagajärje saavutamisele, kuid pidi möönma selle saabumise võimalikkust olukorras, kus isik teadis, et relvad ja laskemoon asuvad isiku endises elukohas selliselt, et kõrvalistel isikutel võib olla ligipääs nendele. Kohus ei leia, et käesoleval juhul olnuks tegemist hooletusega, kuivõrd Aare Lannusalu on isik, kellele on väljastatud relvaluba, mistõttu on isikul olemas teadmine, et tema käitumine, käesoleval juhul relvade ja laskemoona mittenõuetekohane hoiustamine, võib vastata seaduses ettenähtud süüteokoosseisule ja tuua kaasa tagajärge. Seega on Aare Lannusalu väärteo RelvS
6(9)
3-25-3187 § 891 lg 1 järgi pannud toime kaudse tahtlusega. Samamoodi on menetlusalune isik RelvS § 892 lg-s 1 sätestatud väärteo pannud toime kaudse tahtlusega. Isik, kellele on väljastatud relvaluba ning ta on või peab olema teadlik asjaolust, et kasteet on RelvS § 20 lg 2 p 1 järgi keelatud, mistõttu omades siiski keelatud külmrelva, pidi isik nägema ette tagajärje ning pidades selle saabumist võimalikuks. Lisaks peab kohus süü kõrval arvestama ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid ajaolusid. Karistuse määramisel tuleb arvestada ka vajadust, et karistus sunniks isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Aare Lannusalul kehtivad karistused puuduvad. Seega puudub vajadus mõista isikule karistused ettenähtud sanktsiooni keskmises, või seda ületavas määras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada karistustega, s.o rahatrahvidega, mis on ettenähtud sanktsioonide keskmisest määrast madalamad. Kohus asub seisukohale, et Aare Lannusalule RelvS § 89 1 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning RelvS § 89 2 lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, vastavad isiku süü suurusele ning on proportsionaalsed, karistuste määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, § 133-135 jätab kohus Aare Lannusalu kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Ave Uue 30.04.2024 otsuse väärteoasjas nr 2590,23,003144, millega määrati Aare Lannusalule RelvS § 891 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ja RelvS § 89 2 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, muutmata“ (dtl.12-20).
10.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja omas tsiviilkäibes keelatud külmrelva (kasteeti) ja teda karistati selle eest RelvS § 892 lg 1 alusel väärteokorras.
11.Samuti ei ole vaidlust, et vastustaja oli RelvS § 36 lg 1 p 7, § 43 lg 3 p 2 ja § 44 lg-te 6 ja 8 koostoimest tulenevalt kohustatud neil asjaoludel kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistama ning tal puudus relvaloa kehtetuks tunnistamisel kaalutlusõigus.
12.Seega taandub vaidlus kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise õiguspärasuse üle sellele, kas õigusnormid, mis selliste eelduste korral näevad tagajärjena ette relvaloa kehtetuks tunnistamise, on põhiseadusega kooskõlas.
13.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 18.06.2019 otsuses nr 5-1926/13 kontrollinud RelvS § 43 lg 3 p 2 ja § 36 lg 1 p 7 põhiseaduspärasust ning leidnud, et need normid ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu hinnatud juhtumi asjaoludel tunnistati isiku relvaluba PPA poolt kehtetuks laskemoona käitlemisega seotud väärteo tõttu: isikut oli karistatud 20 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et ta hoidis sõidukis viit jahipüssi padrunit, millega võimaldas hooletusest juurdepääsu laskemoonale kolmandale isikule (otsuse nr 5-1926/13 p-d 1 ja 48). Riigikohus leidis, et relva ja laskemoona käitlemise nõuete rikkumise tõttu relvaloa kehtetuks tunnistamine riivas isiku PS § 19 lg-s 1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele ja PS § 32 lg 1 ls 1 sätestatud omandivabadust (samas, p-d 41 ja 49). Riive legitiimseks eesmärgiks luges Riigikohus isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmise vajaduse (samas, p 42). Riigikohtu hinnangul oli tegemist karistatud isiku õiguste proportsionaalse piiranguga: isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest väärteo korras karistatud, on
7(9)
3-25-3187 konkreetse rikkumise olemusest sõltumata tekitanud vähemalt abstraktse ohu teiste isikute elule, tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale. Ohtu ei muuda olematuks ka rikkumise vähene tähtsus, isiku väike süü või muud sarnased asjaolud. Kui oht on väga väike, on väärteo menetlejal võimalik otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlust mitte alustada ja piirduda isiku hoiatamisega või väärteomenetlus lõpetada. Kuna isikut relva ja laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest väärteokorras karistati, ei saanud teost lähtuvat ohtu pidada nii väikeseks, et see ei oleks õigustanud relvaloa kehtetuks tunnistamist. Isiku elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks piisab ka väikesest ja üksnes hooletusest toime pandud rikkumisest (samas p 50). Ühtlasi leidis Riigikohus, et kui isik relva või laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine ja isiku teadmiste uus kontrollimine relvaloa väljastamisel (samas, p 44). Vaidlusalused normid tagasid olukorra tasakaalustatud käsitlemise Riigikohtu hinnangul ka ilma haldusorganile kaalutlusõiguse ettenägemise vajaduseta. Ka õigusakt, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib olla põhiseadusega kooskõlas. Seadusandjal on õigus kehtestada selliseid regulatsioone, kus relva soetamisloa või relvaloa andjal ei ole kaalutlusõigust (samas, p 53).
14.Halduskohus leiab, et eelmises punktis Riigikohtu poolt välja toodud hinnangud kehtivad ka käesoleva asja lahendamisel. Ka käesoleval juhul on piirangu eesmärgiks isikute elu ja tervise, riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitsmine relvade õigusvastasest kasutamisest tulenevate ohtude eest. Tsiviilkäibes keelatud külmrelva valdamisel esineb põhjendatud (ohu)kahtlus teiste isikute turvalisusele, elule ja tervisele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.12.2021 otsus asjas nr 3-21-2975, p 15). Kaebaja riivatavateks põhiõigusteks on eelkõige PS § 19 lg-st 1 tulenev vaba eneseteostuse õigus, kuid relvaloa kehtetuks tunnistamisel tekkiva relva ja laskemoona võõrandamise kohustuse tõttu ka PS § 32 lg 1 ls-st 1 tulenev omandivabadus.
15.Kohtu hinnangul ei oma tähendust see, et kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamise tõi kaasa tema karistamine külmrelva (kasteet) käitlemist reguleeriva normi rikkumise eest. RelvSist ei tulene, et relvaloa kehtetuks tunnistamise saab tuua kaasa üksnes sama relva või sama liiki relva käitlemise nõuete rikkumine, mille omamiseks relvaluba on väljastatud. Samuti ei tulene RelvS-ist, et (tulirelva) relvaloa kehtetuks tunnistamise aluseks saaks olla üksnes tulirelva käitlemise nõuete rikkumine. Ei ole alust väita, et külmrelva õigusvastasest käitlemisest tulenev oht on tulirelvaga võrreldes alati väike või ei saa kunagi olla nii suur, et annaks aluse relvaloa kehtetuks tunnistamiseks.
16.Vaidlust ei ole ka selles, et antud juhul pidas menetleja kaebaja väärteo raskust ja tema süüd piisavalt suurteks, et isikut väärteokorras karistada. Riigikohus on pidanud eespool käsitletud juhtumil (vt otsuse p 13) relvaloa kehtetuks tunnistamise alusena proportsionaalseks relva käitlemise nõuete rikkumist, mille eest karistati isikut 20 euro suuruse trahviga. Riigikohus leidis samas otsuses ka, et kui isiku tegu on väga kerge või tema süü väga väike, siis võib väärteomenetleja jätta väärteomenetluse algatamata, või selle lõpetada, piirdudes isiku hoiatamisega. Käesoleval juhul ei jätnud väärteomenetleja menetlust algatamata ega lõpetanud menetlust. Riigikohus on eespool käsitletud kohtuasjas leidnud, et isiku karistamine RelvS-i nõuete rikkumise eest võib olla märgiks sellest, et isik kehtivaid nõudeid ei tunne või ei suhtu nende täitmisesse vajaliku hoolsusega. Sellisel juhul on preventiivsetel kaalutlustel põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine ja isiku teadmiste uus kontrollimine relvaloa väljastamisel (otsuse nr 5-19-26/13 p 51). Kui isik ei tunne külmrelva käitlemise nõudeid või
8(9)
3-25-3187 suhtub neisse nõuetesse hoolimatult, siis võib see olla märgiks, et isik ei ole vajalikul määral õiguskuulekas või hoolikas ka talle usaldatud tulirelva käitlemisel.
17.Piirangu proportsionaalsuse hindamisel pole tähtsusetu arvestada, et relvaloa kehtetuks tunnistamine ei võta kaebajalt võimalust taotleda endale uue relvaloa väljastamist pärast seda, kui talle määratud väärteokaristus on kustunud. Rahaline karistus kustutatakse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel registrist, kui rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kuna isik peab uue relvaloa saamiseks uuesti sooritama ka relvaeksami (RelvS § 35 lg 6), täidetakse sellega ühtlasi eelmises punktis nimetatud eesmärk suunata isik oma relva ja laskemoona käitlemise teadmisi täiendama.
18.Tulirelva kasutamine enda, oma lähedaste ja vara õigusvastase ründe vastu kaitsmiseks on üksnes üks võimalus teiste võimaluste hulgas. Tulirelva kasutamise võimaluse puudumine ei tähenda enda kaitsmise võimaluse puudumist. Seega teenivad väärteokaristus ja relvaloa kehtetuks tunnistamine erinevaid eesmärke ja relvaloa kehtetuks tunnistamine pole isikule RelvS-i nõuete rikkumise eest teistkordselt määratud karistus.
19.Kaebaja on kurtnud, et vastustaja pole talle andnud HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamisõigust ja võimalust esitada arvamust/vastuväiteid. Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga: „et teade vastuväidete esitamise võimaluse kohta ja relvaloa kehtetuks tunnistamise otsus saadeti relvaregistris registreeritud ja kaebaja enda poolt antud epostiaadressile [email protected]. Kaebaja esitas viimase tulirelvapassi taotluse digitaalses relvalubade menetluskeskkonnas 12.06.2023 ning sinna sisestas kaebaja enda kontaktandmetesse e-postiaadressi [email protected]. Kaebaja viide äriregistri andmetele, mille kohaselt on sellenimeline äriühing registrist 17.01.2023 kustutatud, ei ole asjakohane, kuna relvaluba DL50022275 oli väljastatud füüsilisele, mitte juriidilisele isikule, ning kuigi äriühing kustutati 17.01.2023, ei takistanud see kaebajal endal 12.06.2023 ehk ca 5 kuud hiljem esitamast relvaregistrisse oma kontaktaadressina kustutatud äriühingu nimelist epostiaadressi“. Seega on kaebaja väited HMS § 40 rikkumise kohta asjakohatud. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et eeltoodud asjaoludel ei kujuta kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamine endast kaebaja subjektiivsete õiguste ebaproportsionaalset või muul põhjusel põhiseadusevastast piirangut. Vaidlustatud 29.8.2025 otsus nr 4.2-1/4408-1 on õiguspärane ja selle tühistamiseks pole alust. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole oma menetluskulude kaebajalt välja mõistmist taotlenud, menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Kohtumenetluse kulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.