X.X ja Y.Y kaebus Kiili Vallavalitsuse 03.10.2025 otsusele nr 8-11/128-7 ja 18.11.2025 vaideotsusele nr 441
Menetlusosalised
Kaebajad – X.X ja Y.Y Vastustaja – Kiili vald, esindajad Tarko Tuisk, Mari Liis Laanvee
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X ja Y.Y kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 16.07.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Y.Y esitas 21.12.2023 elamu kohta, aadressil XXX(edaspidi XXX), läbi ehitisregistri (EHR) andmete esitamise teatise nr 2311525/15411, mille Jõelähtme vald tagastas 27.12.2023 läbi vaatamata.
2.Y.Y esitas 29.12.2023 EHR-i kaudu andmete esitamise teatise nr 2311525/31232 teiste hoonete ja rajatiste kohta (abihoone, tall, saun-kelder, kasvuhoone, piirdeaed).
3.Jõelähtme valla ehitusjärelevalve spetsialist M. Neppo teostas 29.01.2024 aadressil XXX paikvaatluse, mille käigus vaadati koos X.Xga üle kõik XXX asuvad abihooned ja elamu. Kontrollkäigu tulemusel kanti EHR-i seaduslikul alusel püstitatud hooned ja parandati teiste ehitiste puudulikke registriandmeid. Registrisse jäid kandmata talli laiendus hobuste varjualuse
(ortofoto järgi rajatud 2009.a) ja kanalaga (2014-2016.a) ning abihoonel plekk-katus (ilma ehitusteatiseta 2019-2020 paigaldatud). EHR-i ei kantud XXX elamu kohta esitatud andmete esitamise teatist nr 2311525/31232.
4.Y.Y esitas 06.01.2025 uue andmete esitamise teatise nr 2511525/00297 XXX elamu uute tehniliste andmetega. Kiili vald tagastas 16.01.2025 andmete esitamise teatise läbi vaatamata.
5.Y.Yja X.X esitasid 21.03.2025 avalduse, et Kiili Vallavalitsus eemaldaks esimesel võimalusel EHR-st andmete esitamise teatise nr 2511525/00297. Kiili Vallavalitsus keeldus 21.04.2025 ning täiendavalt 03.10.2025 andmete kustutamisest.
6.Y.Yja X.X esitasid 06.10.2025 vaide Kiili Vallavalitsusele, mille Kiili Vallavalitsus jättis 14.11.2025 korraldusega nr 441 rahuldamata.
7.X.X ja Y.Y esitasid 04.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega:
1.tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kiili Vallavalitsuse 18.11.2025 vaideotsus nr 441;
2.tuvastada, et Kiili Vallavalitsus on ehitusjärelevalvemenetluse käigus kaebajate isikuandmeid (sh fotod, kirjeldused ja ehitisregistrisse kantud info) töödelnud õigusvastaselt; 3. kohustada Kiili Vallavalitsust kustutama ehitisregistrist kaebajate kohta sisestatud ebaseaduslikud isikuandmed ning lõpetama nende andmete edasine töötlemine; 4. tuvastada, et 06.01.2025 kaebajate eluruumides läbi viidud vallavalitsuse ametnike paikvaatlus oli õigusvastane ja rikkus põhiseaduse (PS) § 26 eluruumi puutumatust; 5. kohustada Kiili Vallavalitsust hoiduma edasistest õigusvastastest järelevalvetoimingutest kaebajate suhtes seoses XXX ehitistega kuni kohtumenetluse jõustunud lahendini.
8.Y.Yja X.X täiendasid 11.12.2025 esitatud kaebust ja esitasid järgmised taotlused:
1.tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kiili Vallavalitsuse 18.11.2025 korraldus nr 441;
2.tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Kiili Vallavalitsuse 03.10.2025 otsus nr 8-11/128-7;
3.tuvastada, et Kiili Vallavalitsuse 29.01.2024 XXX eluruumides läbi viidud järelevalvetoiming, sh omaniku ütlustel põhinevate andmete kogumine oli õigusvastane, kuna toiming tehti ilma haldusaktita, seadusliku aluseta ning ilma protokollita rikkudes põhiseaduse § 26 eluruumi puutumatust; 4. tuvastada, et Kiili Vallavalitsus on ehitusjärelevalvemenetluse käigus töödelnud kaebajate isikuandmeid (sh ütlusi, kirjeldusi, hinnanguid ja ehitisregistrisse kantud teavet) õigusvastaselt, ilma isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikele vastava õigusliku aluseta;
5.kohustada Kiili Vallavalitsust kustutama EHR-st kaebajate kohta ebaseaduslikult sisestatud isikuandmed ning lõpetama nende edasine töötlemine.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
9.Kiili Vallavalitsus algatas 2024. a ehitusjärelevalvemenetluse, mille käigus koguti kaebajate kohta isikuandmeid ja tehti toiminguid, millel puudus seaduslik alus. Vastustaja ametnik sisenes 06.01.2025 kaebajate eluruumidesse ning tegi mitteametliku paikvaatluse. Eelnevaga rikuti PS §-st 26 tulenevat eluruumi puutumatuse põhimõtet. Lisaks sisestati EHR-i kaebajaid puudutavad andmed ning hiljem töödeldi neid. Vastustajal puudus nimetatud toimingute tegemiseks õiguslik alus.
10.Kaebajad on palunud vastustajalt korduvalt isikuandmete ebaseadusliku töötlemise lõpetamist ja andmete kustutamist, kuid vastustaja keeldus seda tegemast ja jättis õigusvastaselt vaide rahuldamata.
11.Vastustaja tegevus ning EHR-i tehtud kanded tekitasid kaebajatele majanduslikku kahju. Luminor pank tõstis 2024. a kaebajate kodulaenu intressimäära, viidates kinnistuga seotud riskidele ja EHR-i andmetele.
12.Vastustaja viis 29.01.2024 läbi toimingu, mis hõlmas kaebajate eluruume, ilma et selleks oleks antud haldusakt või koostatud toimingu protokoll. Vastustaja kinnitas hiljem, et tegemist ei olnud ametliku paikvaatlusega ning protokolli ei koostatud. Selline sekkumine ei ole kooskõlas PS §-s 26 2(6)
sätestatud eluruumi puutumatuse kaitsega ega haldusmenetluse seaduse nõuetega (RKHK 3-3-115-10). Vastustaja ei tuginenud haldusaktide andmisel kontrollitavale ja nõuetekohaselt kogutud tõendibaasile ning vastustaja toimingud ei ole proportsionaalsed.
13.Vaidlus ei puuduta kinnistu kui terviku korrastamist ega muid võimalikke ehitusjärelevalve küsimusi, vaid on piiratud XXX elamu kohta esitatud andmete esitamise teatise menetlemisega. Vastustaja viited abihoonetele, piiretele või muudele menetlustele on kõrvalised ega saa asendada vaidlusaluse teatise sisulist õiguslikku hindamist.
14.Vastustaja käsitles kinnistu omanikuna üksnes X.Xt ning rajas otsustuse väidetavatele omaniku ütlustele, mida ei ole menetluses protokollitud ega dokumenteeritud. Y.Yt ei kaasatud menetlusse ega kuulatud eraldi ära. Selline lähenemine ei taga faktide täielikku ja objektiivset tuvastamist ning rikub haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, § 38 ja § 40 nõudeid (RKHK 3-3-1-86-06; RKHK 3-31-38-15).
15.29.01.2024 toimingu ja EHR-i kande tegemise vahele jäi märkimisväärne ajavahemik, mille kohta vastustaja ei ole selgitanud, kuidas kogutud andmeid dokumenteeriti, säilitati, kuidas tagati nende muutumatus. Samal ajal kasutati neid andmeid hilisemate haldusotsuste põhjendamisel. Sellise selgituse puudumisel ei ole võimalik kontrollida andmete autentsust. See rikub HMS § 6 ja § 38 ning on vastuolus Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 ja art 6 nõuetega (RKHK 33-1-60-15).
16.Hoonega seotud tööd tehti ajavahemikul 2002-2003.a, mil puudus Kiili vallas kehtiv ehitusmäärus, mis oleks nõudnud vastava dokumentatsiooni koostamist. Sellises olukorras ei ole põhjendatud nõuda tagantjärele dokumente, mida tollal ei olnud õiguslikult nõutav koostada.
17.Menetluse algne eesmärk oli EHR-i andmete korrigeerimine, kuid sellest kujunes pikaajaline ja intensiivne järelevalvemenetlus, kuigi konkreetset ohtu ei ole tuvastatud. Selline menetlus ei vasta HMS § 5 proportsionaalsuse põhimõttele (RKHK 3-3-1-3-12; RKHK 3-3-1-85-15).
18.Vastustajal puuduvad piisavad tõendid ettekirjutuse tegemiseks, mistõttu puudus alus haldusakti andmiseks. Menetluse käigus anti kaebajatele sisulisi juhiseid telefoni teel, sealhulgas viidati väidetavale seadustamise korrale ning nõuetele esitada ulatuslik dokumentatsioon. Sellised juhised ei ole dokumenteeritud ega taasesitatavad, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, millised konkreetsed nõuded kaebajatele tegelikult esitati. See ei vasta haldusorgani selgitamiskohustusele ega taga menetluse läbipaistvust.
19.Menetlus on kestnud alates 2023. aasta lõpust, mistõttu puudub kaebajatel arusaam menetluse esemest ja kestusest. See rikub õigusselguse ja hea halduse põhimõtteid ning ei ole kooskõlas HMS § 5 ja § 6 nõuetega (RKHK 3-3-1-78-14). Menetluse venimine ja EHR-i andmete mittevastavus ei ole kaebajate kontrolli all, vaid sõltus vastustaja tegevusest.
20.Vastustaja tegevuses esineb kumulatiivselt õigusliku aluse puudumine, tõendite puudumine, proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine ja põhiõiguste riive, mistõttu on tegemist süsteemselt õigusvastase ehitusjärelevalve teostamisega. Vaidluse keskmes ei ole mitte ehituslik küsimus, vaid haldusmenetluse kvaliteet.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
21.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendatud ei ole kaebajate väide, et XXX kinnistul läbi viidud paikvaatlus oli õigusvastane. Tegemist oli haldusmenetluses tehtud põhjendatud menetlustoiminguga, mille eesmärk oli faktiliste asjaolude väljaselgitamine, kuivõrd kaebaja esitatud andmed ei vastanud Rahvusarhiivist saadud hoone projektile ning paikvaatlusel tuvastati ehitusloakohustuslikud ümberehitused, mille kohta puudusid nõutavad load ja projektid.
3(6)
22.Paikvaatlus kui menetlustoiming ei eelda eraldiseisva haldusakti andmist. Haldusorganil on õigus ja kohustus koguda menetluse käigus vajalikku teavet, sealhulgas vahetu vaatluse teel, et tagada asja õige ja täielik lahendamine. Tegemist on tavapärase praktikaga, kui menetlus viiakse läbi EHR-i infosüsteemis ning menetlustoimingud ja nende tulemused vormistatakse EHR-s ning edastatakse menetlusosalisele elektrooniliselt.
23.Vastustaja töötles kaebajate isikuandmeid seadusest tuleneva ülesande täitmiseks ning üksnes ulatuses, mis oli vajalik menetluse läbiviimiseks. Vastustaja töötles kaebajate isikuandmeid IKÜM art 17 lõike 1 ja artikli lõike 3 punkt b, ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ja haldusmenetluse seaduse alusel. Need andmed, mida kogutakse ja töödeldakse avalike ülesannete täitmiseks, siis nende andmete puhul ei ole õigust nõuda andmete kustutamist (IKÜM art 17 lg 3 p b). Tegemist on avaliku ülesande täitmisega, milleks vastustajal on seadusest tulenev õigus ja kohustus. Seetõttu puudub kaebajatel õigus nõuda nende andmete kustutamist.
24.Isikuandmete kogumine ja kasutamine oli eesmärgipärane ning seotud konkreetse menetlusega. Vastustajal oli õiguslik alus andmete töötlemiseks ning puudub alus pidada seda õigusvastaseks. Samuti puudub alus kohustada vastustajat kustutama kaebajate isikuandmeid EHR-st, kuna andmete töötlemine ja säilitamine on seotud avaliku ülesande täitmisega ning tuleneb õigusaktidest.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et XXX kinnistul asuvatel kõigil hoonetel puuduvad kehtivad ehitus- ja kasutusload. Kaebajad vaidlustavad vastustaja toiminguid seoses kinnistul oleva elamuga. Y.Y esitas 21.12.2023 XXX elamu kohta läbi EHR-i andmete esitamise teatise nr 2311525/15411 (dtl 112-120), mis tagastati 27.12.2023 läbi vaatamata (dtl 214). Põhjendustes on välja toodud, et EhSRS § 28 lg 3 järgi kantakse andmete esitamise teatisega EHR-i õiguslikul alusel ehitatud (ümberehitatud) ehitised. Omavoliliselt ümber ehitatud ehitise seadustamisel lähtutakse EhSRS § 28 ja 29 nõuetest. Kaebajad eelnevat ei vaidlusta.
26.Kaebajate kinnitusel on XXX elamus tehtud ulatuslikke ümberehitamise töid (2002-2003.a, dtl 13). Kaebajad tõid välja, et 2002. a puudus kehtiv Kiili valla ehitusmäärus, mis kohustas ehitamist seadustama. Kohus ei nõustu kaebajate eelnevate väidetega. Kuigi võib õige olla, et 2002.a ei olnud kehtestatud Kiili valla ehitusmäärust, tulenes ehitamise seadustamine vastavalt 1995–2002.a kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusest (§ 39 p 2, § 53 ja § 58) kui ka 2003–2015.a kehtinud ehitusseadusest, mis kohustasid taotlema ehitusluba ja kasutusluba suuremate ümberehituste puhul. Ehitusseaduse § 2 lõike 6 punkti 3 ja 5 järgi oli ehitamine muu hulgas rekonstrueerimine ja tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine. Rekonstrueerimine oli piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Asjas puuduvad tõendid ning kaebajad ka ei väida, et kaebajatel oli ümberehitustööde tegemiseks olemas vastavad load. Ebaseaduslik ehitustegevus ei olnud elamu püstitamise ajal lubatud.
27.Nagu kohus eelnevalt välja tõi, keeldus vastustaja andmete esitamise teatise aktsepteerimisest, tuginedes EhSRS § 28 lg-le 1, mille kohaselt võib enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. EhSRS § 29 lg 1 järgi pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. 4(6)
28.Kaebajate hinnangul on vastustaja algatatud järelevalvemenetlus õigusvastane. EhS § 130 lg 2 punktides 1-5 on sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesanded riikliku järelevalve teostamisel, sh on kohalikul omavalitsusel kohustus ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine (p 2). Kuivõrd kaebaja esitas andmete esitamise teatise, tuli kohalikul omavalitsusel kontrollida, kas ta saab õiguspäraselt seda teatist aktsepteerida.
29.Kaebajad heidavad vastustajale ette, et kaebajaid ei teavitatud järelevalvemenetluse algatamisest. Korrakaitse seaduse (KorS) § 29 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused). Esitatud tõenditest nähtuvalt andis Kiili Vallavalitsus 23.05.2024 teada, et alustas järelevalvemenetlust XXX kinnistu omanike suhtes tulenevalt asjaolust, et kaebajad taotlesid kinnistul asuvate hoonete seadustamist. Samas on kinnistul asuvad ehitised ümber ehitatud ebaseaduslikult. Teates tehti ka kaebajatele ettepanek seadustada ehitised tagantjärgi (dtl 27). Seega on kaebajaid nõuetekohaselt teavitatud. Eraldiseisvat korraldust, sh haldusakti väljastamist järelevalvemenetluse algatamiseks ei ole vaja koostada.
30.Kaebajate hinnangul on vastustaja 29.01.2024 toiming, st paikvaatlus kaebajate eluruumides, õigusvastane. Kaebajad ei eita aga seda, et vallaametnik leppis telefoni teel 16.01.2024 kokku X.Xga hoonete ülevaatuse. Samuti on vallaametnik kooskõlastanud 18.01.2024 XXX kinnistul asuvate hoonete ülevaatuse kellaaja (dtl 55). Kaebajad heidavad ette, et vallaametnik M. Neppo viis läbi mitteametliku elamu vaatluse, kuid paikvaatlus lepiti kokku vallaametnik H-P. Kirotariga (dtl 77). Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu asjas määravat tähtsust, milline ametnik leppis kaebaja(te)ga aja kokku. Kaebajatel oli võimalik ametniku kinnistu sisenemisel paluda oma tegevuse lubatavuse tõendamiseks vastavaid dokumente. Kaebajad ei seadnud haldusmenetluses kahtluse alla, et M. Neppo on vallaametnik, kes võib kaebaja kinnistuga seoses toiminguid teha. Asjaolu, et kaebajad ei saavutanud M. Neppo kinnistul viibimisega soovitud eesmärki, so elamu seadustamist, ei tähenda, et vastustaja toimingud oleksid olnud õigusvastased.
31.Vaidlust ei ole, et kaebaja X.X viibis elamu ülevaatuse juures. HMS § 18 lg-s 1 on sätestatud alused, millisel juhul menetlustoiming protokollitakse, praeguses asjas ei ole kaebajad välja toonud selliseid asjaolusid, millised oli vajalik vältimatult protokollida. Ka kohtumenetluses on leitud, et haldusmenetluses ei ole kohustust protokollida kõiki menetlustoiminguid (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2025 otsus nr 3-22-1028, p 29). Seega on alusetud kaebajate etteheited, et järelevalvemenetluse algatamise või paikvaatluse läbiviimise kohta ei koostatud haldusakte või protokolli.
32.Alusetu on ka kaebajate etteheide, et Y.Yt ei kaasatud haldusmenetlusse. Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXX omanik X.X. Kaebajate kinnitusel on XXX kaebajate ühisomandis. X.X saatis 17.01.2024 vastustajale digitaalselt allkirjastatud volikirja, millega volitas oma abikaasat Y.Yt esindama XXX kinnistu menetluses (dtl 158).
33.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja on adresseerinud korduvalt pöördumised lisaks X.Xle ka Y.Yle (dtl 12, 18, 21-22), sh on edastatud järelevalvemenetluse alustamise teade Y.Yle (dtl 27). Kaebaja Y.Y on esitanud omapoolsed seisukohad korduvalt ka vastustajale (dtl 16, 17, 19, 26), mh on Y.Y andnud omapoolsed selgitused seoses kinnistul asuvate hoonete vaatlemisega (dtl 13).
34.Tulenevalt asjaõigusseaduse § 70 lg-st 6 ja § 71 lg-st 4 on kaasomanikul ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega ei ole vastustajale etteheidetav, et suhtles üksnes X.Xga. On mõistlikult eeldatav, et abikaasade vaheline info on omavahel kooskõlastatud.
5(6)
35.Kaebajad heidavad ette, et EHR-st nähtub teave, mille tõttu tõstis Luminor pank kaebajate laenu intressi, millega tekitati kaebajatele kahju. EHR-i andmete kohaselt on XXX elamu kohta esitatud 16.12.2024 ehitusteatis nr 2411201/31030, mille vastustaja lükkas tagasi ning keelas.
36.EhS § 60 lg 1 p 11 kohaselt on ehitisregistri üldandmed riikliku järelevalve andmed. Ehitisregistri eesmärk on hoida ja avalikustada teavet kõigi olemasolevate ehitiste kohta (EhS § 58 lg 1). Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (EhS § 61 lg 1). Üksnes seaduses nimetatud menetlusdokumentidel, nagu näiteks taotlustel ning ehitus- ja kasutuslubadel, on õiguslik tähendus (EhS § 61 lg 2). Ka Riigikohus on selgitanud, et „ehitisregistri eesmärk on kajastada võimalikult täpselt olemasolevate ehitiste faktilist olukorda [...]. Ehitise tehnilised andmed ehitisregistris ei reguleeri ega seadusta ehitamist ega ehitise kasutamist. Õigusvastaste ehitustööde tagajärjel kujunenud ehitise osade saatuse üle tuleb otsustada lubade ja ettekirjutustega (RKHKo 26.03.2019, 3-14- 52261, p 14)“. Avalikes huvides on, et ehitisregister kajastaks võimalikult täpselt tegelikku olukorda. Arvestades, et kaebajad soovisid XXX kinnistul asuvat elamut seadustada, kuid kaebajate valitud toiming ei vastanud seaduses sätestatud tingimustele, ei ole etteheidetav vastustaja poolne kande tegemine, so ehitusteatise aktsepteerimisest keeldumine. Vastustajale ei ole etteheidetav, et pank tõstis kaebajatele väljastatud laenu intresse, tuginedes EHR-i andmetele. Kohtule ei nähtu, et vastustaja tegevus kaebajate kinnistut puudutavad andmete avaldamisel oleks õigusvastane.
37.Kohtu hinnangul on vastustaja oma tegevuses lähtunud IKÜM art 17 p 3 p-st b. Vastustajal oli kohustus töödelda kaebajate kinnistut puudutavaid andmeid EhS-i, HMS-i alusel. Seetõttu on õigus vastustajal, et kaebajatel puudub õigus nõuda EHR-st andmete kustutamist olukorras, kus kaebajate esitatud teatis ei ole kooskõlas EHS-is ja EhSRS-is sätestatuga (vt otsuse p 28).
38.Õige on kaebajate järeldus, et haldusmenetlus, sh järelevalvemenetlus, peab lõppema haldusaktiga, so kas tehakse ettekirjutus ohu tõrjumiseks (ehitiste seadustamise kohustamiseks) või lõpetatakse järelevalvemenetlus. Praegusel ajal vastavat otsustust kaebajate suhtes tehtud ei ole. Esitatud tõenditest nähtuvalt on vastustaja soovinud aidata kaasa kaebajatele kuuluvate hoonete seadustamiseks (nt dtl 65, 66), kuid kaebajad on keeldunud vastustajaga koostöö tegemisest (vt dtl 65, 151). Kui kui kaebajatepoolset koostööd ei nähtu, ei saa vastustaja enam oodata haldusakti andmisega, seda tuleks teha esimesel võimalusel.
39.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.