Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Janar Jäätma, Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-24-932
Haldusasi
A.M-i kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – A.M Tõenäoline vastustaja – Rae vald
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.04.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.M-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse A.M-i määruskaebus haldusasjas nr 3-24-932 tehtud Tallinna Halduskohtu 17.04.2024 määrusele.
2.Rahuldada A.M-i määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.04.2024 määrus ning saata haldusasi 3-24-932 menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.
3.Määruse jõustumisel avaldada see tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse vaidlustamiseks võib menetlusosaline 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg 1).
1.Kaebaja esitas 28.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Rae valla lastekaitsespetsialisti tegevusega tekitatud 108 000 euro suuruse varalise kahju ning samuti kaebuses täpselt määratlemata suurusega mittevaralise kahju hüvitamist. Kokkuvõttes heidab kaebaja valla lastekaitsespetsialistile ette ebakompetentsust, lubamatut sekkumist kaebaja era- ja perekonnaellu, kaebaja vajaliku abita jätmist ning samas kaebaja lapse isa põhjendamatut toetamist. Seejuures tugineb kaebaja järgmistele asjaoludele.
3-24-932
1.1.Lastekaitsespetsialist andis 2018. aasta kevadel kaebaja lapse isale soovituse eraldi elama kolida, mida lapse isa ka järgis 1. Teises kohas elamisega kaasnevate eluasemekulude tõttu ei saanud lapse isa last rahaliselt toetada ning kaebajal kulus 2018. aasta kevadest kuni 2019. aasta sügiseni lapsele 20 000 eurot rohkem kui oli tema sissetulek. Lastekaitsespetsialist ei teinud samas midagi, et kaebajat majanduslikus kitsikuses aidata. Lapse isa eraldi kolimine põhjustas mittevaralise kahju nii kaebajale, tema lapsele kui ka kaebaja lähedastele. Sunnitud eraldi elamise tõttu halvenes kaebaja lapse, lase isa ning kaebaja tervis, samuti ei olnud kaebajal ja tema lapse isal võimalust rohkem lapsi saada.
1.2.Lastekaitsespetsialist on mitmetes menetlustes, sh kriminaalasja menetluses esitanud kaebaja kohta valeväiteid, mh selle kohta, et kaebaja on last „desinfitseerinud“, keeldunud põhjendamatult tugiisiku teenusest ja lapse asukohta varjanud. Lisaks vaatas lastekaitseametnik passiivselt pealt, kui politsei kaebajale sundtoomise2 käigus haiget tegi ega takistanud seda.
1.3.Lastekaitsespetsialust pani kaebajale põhjendamatult kohustuse tarvitada ravimeid, mida ükski arst ei olnud ordineerinud, samuti määras ta kaebaja tahte vastaselt kaebajale tugiisiku.
1.4.Lastekaitsespetsialist pani kaebajale kohustuse panna laps lasteaeda, kus laps aga haigestus sageli, mistõttu ei saanud kaebaja tööl käia. Kaebajale tekkis seetõttu kahju 33 000 eurot, mis seisnes lasteaia kohatasudes (9 000 eurot) ning saamata jäänud töötasus ja lapsehoidja teenusega seotud kuludes (24 000 eurot).
1.5.Lastekaitseametnik avaldas kaebaja terviseandmeid asjassepuutumatutele isikutele, sh tugiisikule, lasteaiatöötajatele, advokaatidele.
1.6.Lastekaitsespetsialist ässitas kaebaja lapse isa kaebaja vastu, mille tõttu esitas viimane maakohtule avalduse lapse ainuhooldusõiguse saamiseks. Selle menetluse tulemusel jäi kaebaja kanda 22 000 euro suurune menetluskulu. Lisaks initsieeris kaebaja lapse isa kaebaja vastu kriminaalmenetluse, mille käigus tekkis kaebajale 10 000 euro suurune varaline kahju. Kaebajal jäi kriminaalasjaga tõttu saamata tulu 12 000 eurot.
1.7.Kui kaebaja viidi sundtoomise korras psühhiaatriahaiglasse, andis lastekaitsetöötaja põhjendamatult kaebaja lapse isale loa elada kaebaja korteris, samuti soris lastekaitsespetsialist kaebaja isiklikes asjades. Ta kallutas ka tugiisikut kaebaja suhtes jälitustegevusele. Ta andis ka psühhiaatrile kaebaja kohta väärteavet, mille tõttu pani psühhiaater kaebajale vale diagnoosi.
1.8.Lastekaitsespetsialist määras kaebaja lapse kaebaja tahteta XX lasteaeda ning nõudis kaebajalt pidevalt põhjendamist, miks ta last lasteaeda ei vii. Lisaks hirmutas lastekaitsespetsialist lasteaiatöötajaid, mistõttu viimased ei olnud nõus kaebajale last andma, kui kaebaja psühhiaatriakliinikust pääses. Ajal, kui kaebaja viibis ekspertiisi tegemiseks psühhiaatriahaiglas, vahetas lastekaitsespetsialist kaebaja lapse perearsti, seades põhjendamatult kahtluse alla varasema ning kaebaja tervisele positiivse hinnangu andnud perearsti pädevuse.
1 Tsiviilasjas nr 220-3377 tehtud kohtumäärustest ilmneb, kuni 2018. aasta maikuuni elas kaebaja Jüris koos oma 2016. aastal sündinud lapse ning lapse isaga. Siis asus lapse isa elama eraldi. Lapse isa esitas 03.03.2020 avalduse lapse suhtes ainuhooldusõiguse saamiseks, mille Harju Maakohus 01.12.2023 määrusega osaliselt rahuldas, lõpetades osaliselt lapse suhtes vanemate ühise hooldusõiguse ning andes hooldusõiguse lapse viibimiskoha (sh elukoha) määramise, tervise ja hariduse küsimustes lapse isale. 2 Haldusasjas nr 3-20-644 tehtud kohtuotsusest ilmneb, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud pidasid kaebaja 17.02.2020 kinni kuriteos kahtlustatavana ning toimetasid ta sundtoomise korras kompleksekspertiisi tegemiseks psühhiaatrikliinikusse, kuhu ta jäi mitmeks nädalaks.
2(6)
3-24-932
1.9.Lastekaitsespetsialist pani kaebajale põhjendamatult kohustuse osaleda programmis „Imelised aastad“ ning kohustuse osaleda tööturul. Tööl käimise kohustuse täitmiseks oli kaebaja sunnitud üürima teise elamispinna, millega kaasnes kokku 9750 euro suurune kulu.
2.Tallinna Halduskohus tegi 17.04.2024 määruse, millega tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti (kaebeõiguse ilmselge puudumine) ja § 121 lg 1 punkti 1 (halduskohtu pädevuse puudumine) tõttu. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
2.1.Rae valla 04.04.2024 vastusest tulenevalt ei ole tõendatud, et lastekaitsespetsialist oleks kaebaja lapse isal soovitanud ühisest kodust välja kolida. Igal juhul oli ära kolimine lapse isa enda valik. Soovituse andmine ei ole avalik-õiguslik toiming, mida saaks halduskohtus vaidlustada ja seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus sellise soovituse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Pealegi, kuivõrd väidetav soovituse andmine leidis aset 2018. aasta kevadel, on hüvitamisekaebuse esitamiseks seaduses sätestatud tähtaeg möödunud.
2.2.Kaebaja on üldsõnaliselt väitnud, et lastekaitsespetsialist ei pakkunud talle abi, ent ei ole märkinud, et kohalik omavalitsus oleks keeldunud mõne kaebaja taotletud toetuse maksmisest või taotletud abi andmisest. Rae Vallavalitsuse 07.07.2020 korraldusega määrati kaebajale tugiisiku teenus, mis tähendab, et talle osutati abi. Mis puudutab etteheidet, et lastekaitsespetsialist ei reageerinud adekvaatselt, kui kaebaja 17.02.2020 sundtoomise korras psühhiaatriakliinikusse toimetati, siis kaebaja ei ole vaidlustanud sundtoomisega seotud toiminguid ega täpsustanud, millise toimingu jättis tegemata lastekaitsespetsialist, kes oli kaasatud selleks, et hoolitseda kaebaja lapse eest, kuni lapse isa saabumiseni. Lastekaitsespetsialistil ei olnud õigust sekkuda kriminaalmenetluse toimingutesse.
2.3.Mis puudutab kaebaja väidet, et lastekaitsespetsialist on esitanud tema kohta valeandmeid, siis HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei ole isikul kaebeõigust kohtumenetluses esitatud dokumentides avaldatud seisukohtade vaidlustamiseks väljaspool konkreetse kohtuasja menetlust. Tugiisiku teenuse määramist Rae Vallavalitsuse 07.07.2020 korraldusega nr 918 ei ole kaebaja vaidlustanud, kusjuures selle teenuse määramise aluseks oli Harju Maakohtu 08.06.2020 määrus tsiviilasjas nr xxx. Samuti tehti eelviidatud maakohtu määruses kaebajale ettekirjutus viia laps alates 01.06.2020 regulaarselt lasteaeda ja tuua lasteaiast. Nimetatud kohustus ei ole seotud vastustaja tegevusega. Seega puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustada toiminguid, mis on seotud kohtute menetluses olnud vaidlustega ja nõuda nimetatud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist halduskohtus.
2.4.Kaebaja etteheited, mis puudutavad kaebajale põhjendamatut tugiisiku määramist, ravimite võtmiseks kohustamist ning programmis „Imelised aastad“ ja tööturuprogrammis osalemiseks kohustamist, ei ole seostatavad vastustaja tegevusega. Vastavad kohustused tulenesid kaebajale tsiviilasjas nr xxx tehtud Harju Maakohtu 08.06.2020 määrusest. Kohtule ei ole ka nähtav, et vastustaja oleks töödelnud kaebaja isikuandmeid lubamatult, sh muul eesmärgil kui seoses eelviidatud kohtumääruse täitmisega. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja on kallutanud tugiisikut jälitustegevusele. Kohtumenetluses esitatud taotlused seonduvad konkreetse kohtuasjaga ning nende rahuldamise otsustab kohus.
2.5.Kaebuses nimetatud 33 000 euro suurune väidetav kahju ei saa seonduda vastustaja tegevusega, kuna kohustus panna laps lasteaeda tulenes eelviidatud maakohtu määrusest. Hüvitamisele kuuluvaks kahjuks ei saa olla tsiviilasja või kriminaalasja menetlusega seotud menetluskulud, kuna nende hüvitamise küsimus lahendatakse vastavas menetluses. Avalikõiguslikus suhtes tekkinud kahjuks ei saa olla ka kaebaja eluasemega seotud kulud ja lapse kasvatamisega seotud kulud. Nende kulude hüvitamist on kaebajal õigus nõuda lapse isalt. Sellise hüvitamisnõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Ka tööta jäämisega seotud kulud ei saa olla avalik-õiguslikus suhtes tekkinud kahju. 3(6)
3-24-932
3.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, paludes tühistada halduskohtu määruse ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja osutas eelkõige sellele, et halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja esitas üksnes varalise kahju nõude, kuigi suurem kahju, mis kaebajale kaebuse kohaselt tekkis, oli mittevaraline. Teiseks märkis kaebaja, et kui kaebus jäi ebaselgeks, tulnuks kaebajale anda riigi õigusabi ning advokaadi abiga oleks kaebaja saanud oma argumendid selgelt esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on lubatav (HKMS § 121 lg 4). Määruskaebus on esitatud 15. päeval pärast halduskohtu määruse kaebajale kätte toimetatuks lugemist ja seega tähtaegne ning vastab seaduse nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebus on võimalik lahendada ilma potentsiaalselt vastustajalt seisukohta küsimata.
5.Määruskaebus tuleb rahuldada ning kaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks (sh menetlusabi taotluse lahendamiseks) tagasi halduskohtule. Halduskohus tagastas kaebuse eelkõige HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, leides samas, et vähemalt osade nõuete osas tuleb kaebus tagastada ka halduskohtu pädevuse puudumise tõttu vastavalt HKMS § 121 lg 1 punktile
1.Ringkonnakohus möönab, et kaebuses kirjeldatud asjaolude pinnalt on eelkõige seal nimetatud varalise kahju hüvitamise nõude eduväljavaated väga kasinad, ent kaebaja õiguste rikkumist ei saa välistada sel määral, et tegemist oleks kaebeõiguse ilmselge puudumisega. Ringkonnakohus leiab, et kaebust ei saanud tagastada (sh osaliselt) ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
6.Esmalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebuses kirjeldatud varalise kahju hüvitamise nõude läbi vaatamine ei kuulu (vähemalt osaliselt) halduskohtu pädevusse. Sisuliselt leidis halduskohus vaidlustatud määruse punktides 13.1.—13.4., et kaebuses kirjeldatud kahju ei saanud põhjustada vastustaja tegevus või oli tegemist kahjuga, mille eest põhimõtteliselt vastustaja ei vastuta. Ringkonnakohus selle lähenemisviisiga ei nõustu. Kaebaja on esitanud kaebuse, milles nõuab Rae valla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Asjaomaseks tegevuseks on Rae valla teenistuses olnud lastekaitsespetsialisti toimingud lastekaitseliste ülesannete täitmisel kaebaja lapse heaolu tagamiseks. On ilmne, et need toimingud hõlmasid suhtlemist kaebaja kui asjaomase lapse vanemaga. Valla lastekaitsespetsialisti tegevus on oma laadilt avalikõiguslik tegevus, mille sisuks on sageli sekkumine vanemate õigusesse otsustada vabalt oma laste kasvatamisega seotud küsimusi ja perekonna elukorraldust. Kaebaja on kaebuses teinud lastekaitsespetsialistile erinevaid etteheiteid, mille saab kokku võtta nõnda, et kaebaja arvates sekkus asjaomane lastekaitsespetsialist põhjendamatult intensiivselt kaebaja era- ja perekonnaellu, piirates kaebaja võimalusi vabalt oma perekonnaelu elada ja esitades kaebajale mitmesuguseid tarbetuid nõudmisi, mille tagajärjel oli kaebaja sunnitud oma elukorraldust muutma. Väga üldsõnaliselt, ent siiski heidab kaebaja lastekaitsespetsialistile ette ka kaebaja kohta valeväidete esitamist ning kaebaja terviseandmete avaldamist asjassepuutumatutele isikutele. Kaebaja leiab, et valla lastekaitsespetsialisti sellise tegevuse tõttu tekkis talle kahju ning ta nõuab selle hüvitamist vallalt. Kuna valla lastekaitsetöötaja tegevus on oma laadilt avalikõiguslik tegevus ning kaebaja nõuab sellise tegevuse tõttu talle tekitatud kahju hüvitamist, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses. Kohtu hinnang, et tegelikult võis asjaomase kahju põhjustada kaebajale keegi teine, mitte Rae vald, võib olla õige, ent see ei anna alust väita, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja otsustada on, kellelt ta ja mille eest ta hüvitist nõuab. See, kas kaebajale mingi kahju tekkis ja kas selle tekkimine oli põhjuslikus seoses avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, tuleb
4(6)
3-24-932 lahendada kaebuse sisulisel läbi vaatamisel, mitte kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel. Kui leiab tuvastamist, et mingisugust kaebaja väidetud kahju ei saa kahjuna käsitada või kui sellel pole põhjuslikku seost valla teenistuja tegevusega, samuti kui valla teenistuja tegevus ei olnud õigusvastane, tuleb vastavas osas jätta hüvitamisnõue rahuldamata.
7.Ringkonnakohtu arvates ei olnud lubatav kaebuse tagastamine ka HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kaebeõigus on määratletud HKMS §-des 44 ja 45. Siinse hüvitamiskaebuse puhul on kaebeõiguse eelduseks kaebaja subjektiivsete õiguste riive. Hüvitamisnõude tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel ei piisa sellest, kui kaebuses kajastatud asjaolusid ja seal esitatud argumente arvestades on kaebuse rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline. Hüvitamiskaebuse tagastamine kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu on võimalik, kui kaebuse aluseks olevatel asjaoludel on väidetava kahju hüvitamise eelduseks olev kaebaja õiguste riive kahtluseta välistatud. See võib olla nõnda näiteks juhul, kui väidetaval kahju põhjustanud haldustegevusel pole ilmselgelt mingisugust puutumist kaebaja õigustega või kui muudest asjaoludest on üheselt selge, et avaliku võimu kandja, kelle vastu on kaebus esitatud, ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. See, et kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud (vt nt halduskohtu määruse põhjenduste punkt 5 esimene lause, samuti punkti 11 tagantpoolt kolmas lause) või see, et kaebuses kirjeldatud kahju ei ole kohtu arvates põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega avalikõiguslikus suhtes, saab olla kaebuse rahuldamata jätmise aluseks, mitte aga kaebuse tagastamise aluseks kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
8.Siinsel juhul ei saa kaebuses kirjeldatud asjaolude pinnalt kaebaja subjektiivsete õiguste riivet välistada sel määral, et oleks põhjendatud hüvitamisnõude tagastamine. Sisuliselt väidab kaebaja, et lastekaitsetöötaja takistas kaebajal vabalt elada oma era- ja perekonnaelu, st korraldada enda ja oma lapse elu oma parema äranägemise järgi. Muu hulgas väidab kaebaja, et lastekaitsetöötaja ei võimaldanud tal oma last kodus kasvatada, sundis kaebajale tema tahte vastaselt peale tugiisiku teenuse, pannes kaebaja uskuma, et vastasel juhul võidakse laps temalt ära võtta ning avaldas kaebaja terviseandmeid asjassepuutumatutele isikutele. Samuti väidab kaebaja, et lastekaitsetöötaja ebaprofessionaalse ja/või erapooliku suhtumise tõttu lapse huvide kaitsel tekkisid või eskaleerusid kaebaja ja lapse isa vahelised erimeelsused. On tõsi, et kahju hüvitamise eelduseks olevat põhjuslikku seost ei saa olla kaebuses kirjeldatud valla tegevusel (isegi kui leiaks tuvastamist, et see oli õigusvastane) kahjuga, mis väljendub raskustes ja ebameeldivustes seoses sellega, et kaebaja lapse isa asus eraldi elama või esitas maakohtule avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks. Kahju hüvitamise eelduseks olev põhjusliku seose puudumine saab kaasa tuua aga kaebuse rahuldamata jätmise, mitte tagastamise. Lisaks on halduskohus jätnud tähelepanuta selle, et kõrvuti kaebuses selgelt määratletud varalise kahjuga on kaebaja taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist. Tõsi, mittevaralist kahju puudutavad väited on väga üldsõnalised, ent kaebust tervikuna lugedes saab järeldada, kaebaja hinnangul põhjustas lastekaitsespetsialisti tegevus, mis seisnes tarbetus sekkumises kaebaja era- ja perekonnaellu, kaebajale stressi, meeleolu langust, tervisehäireid. Sisuliselt väidab kaebaja, et lastekaitsetöötaja kiusas ja alandas teda ja käitus temaga enda ülesandeid täites ebaausalt, asudes muu hulgas tema lapse elukorraldust puudutavates küsimustes põhjendamatult lapse isa poole. Kas see nii oli, tuleb välja selgitada kaebuse sisulisel läbi vaatamisel. Kaebajale kahju (sh mittevaralise kahju) tekkimist ei saa aga ilmselgelt välistada.
9.Kaebuse aluseks olevate asjaolude segase või vastuolulise kirjeldamise korral tuleb halduskohtul kaebus käiguta jätta ning nõuda kaebajalt kaebuse menetlemiseks vajaliku teabe esitamist. Selleks saab esitada kaebajale kaebuse käiguta jätmise määruses konkreetseid küsimusi ning piirata selguse ja ülevaatlikkuse tagamiseks käiguta jätmise määrusele esitatava vastuse mahtu.
5(6)
3-24-932
10.Halduskohus on nõuetekohase tähelepanuta jätnud kaebaja argumendid, mis puudutavad tema terviseandmete väidetavat põhjendamatut avaldamist asjassepuutumatutele isikutele või kaebaja kohta valede faktiväidete esitamist. Muu hulgas väidab kaebaja kaebuses, et valla lastekaitsetöötaja avaldas kaebaja terviseandmeid tugiisikule ja lasteaiatöötajatele. Halduskohtu määruse punktis 11 esitatud tõdemus, et kaebuse pinnalt ei ole kohtule „äratuntav, et vastustaja oleks kaebaja isikuandmeid töödelnud [lubamatutel] eesmärkidel“ olnuks piisav, et nõuda kaebajalt sellekohaste väidete täpsustamist ning selgitada talle kohustust oma väiteid tõendada, ent selle tõdemuse pinnalt ei olnud alust kaebust tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Seejuures on kaebaja kirjeldanud kaebuses ka situatsiooni, kus lasteaiatöötajad ei soostunud kaebajale last andma väidetavalt seetõttu, et olid saanud kaebaja kohta mingisuguse valeinfo. See, kas kaebuses kirjeldatud sündmused aset leidsid, kas valla lastekaitsespetsialistil oli üldse kaebaja kohta mingisuguseid terviseandmeid ning kas või kellele ta neid avaldas, on võimalik kindlaks teha kaebuse sisulisel läbi vaatamisel. Kui kaebaja väiteid jäävad tõendamata, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Küll aga ei võinud kohus kaebuse pinnalt teha järeldust, et kaebaja õiguste rikkumine on kahtluseta välistatud ja seega puudub kaebeõigus.
11.Eeltoodu tõttu tuleb kaebus saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus võib asuda seisukohale, et kaebus on ebaselge, millisel juhul tuleb see jätta käiguta ja anda kaebajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui kaebuse käiguta jätmise määruses esitatud kohtu nõudmised (või küsimused kaebajale) on piisavalt selged, ent kaebaja neile selgelt ja üheselt mõistetavalt ei vasta ning kaebuse ebaselguse tõttu ei ole selle lahendamine võimalik, tuleb kaebus kas osaliselt või täielikult tagastada HKMS § 121 lg 1 punkti 2 alusel (kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist). Samuti tuleb halduskohtul kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel uuesti läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlus. Seejuures menetlusabi, sh riigi õigusabi andmise üle otsustamisel peab halduskohus etteulatuvalt hindama ka kaebuse sisulisi eduväljavaateid. Menetlusabi andmata jätmine võib olla põhjendatud ka juhul, kui kaebuse eduväljavaated on väikesed, olgugi, et kaebuse tagastamiseks alust ei ole. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.