D.S-i kaebus Eesti Töötukassa 19.03.2025 otsuse nr TVH/25/010704 ja 06.01.2026 vaideotsuse nr VO/25/3198 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – D.S Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Raido Rink
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
3.Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.07.2026, mis on puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
1.Tallinna Vangla kinnipeetav D.S esitas 23.01.2025 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse (dtl 325-328).
2.Töötukassa tegi 19.03.2025 otsuse nr TVH/25/010704, milles leidis, et D.S-i töövõime ei ole vähenenud.
3.D.S palus 17.04.2025 Tallinna Vanglal edastada vaie töötukassale. Töötukassa registreeris D.S-i vaide 29.04.2025.
3-25-3156
4.Töötukassa leidis, et vaide esitamise tähtaeg mõõdus 23.04.2025 ning D.S-ile hilinemise selgitamiseks 10-päevase tähtaja, mis lõppes 09.05.2025. Töötukassa tagastas vaide hilinemise tõttu 16.05.2025 (teade nr 5-3/25/1215).
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 25.09.2025 D.S-i kaebus tõõtukassa 19.03.2025 otsusele nr TVH/25/010704 „Töövõime hindamine“.
6.Kohus jättis kaebuse 02.10.2025 määrusega kaebuse käiguta ning soovis lisaselgitusi kaebetähtaja seonduvalt. Kaebaja vastusest selgus, et ta esitas vaide töötukassale, kuid vaie tagastati vaidetähtaja möödumise tõttu. Samuti palus kohus kohtunõudega töötukassalt selgitusi vaide esitamise asjaolude kohta. Töötukassa nentis oma 11.11.2025 vastuses, et kuivõrd on selgunud, et Tallinna Vanglast on kiri välja saadetud 17.04.2025 (tempel ümbrikul) ning vaidelt on näha, et töötukassas on vaie registreeritud 29.04.2025, siis võib järeldada, et vaie oli esitatud tähtaegselt, kuid selle saabumine viibis postiteenuse tõttu. Seega jäi kaebaja vaie menetlusse võtmata töötukassa eksimusest tulenevalt.
7.Kohus esitas 03.12.2025 töötukassale kohtunõude, milles tegi ettepaneku menetlusökonoomikat silmas pidades lahendada kaebaja vaie töötukassa poolt sisuliselt. Töötukassa edastas 07.01.2026 kohtule 06.01.2026 tehtud vaideotsuse nr VO/25/3198 (Eesti Töötukassa 19.03.2025 otsusele nr TVH/25/010704), jättes vaide rahuldamata.
8.Eelnevat arvestades saatis kohus kaebajale 13.01.2026 kohtunõude, milles palus kaebaja seisukohta selles, kas ta soovib koos Eesti Töötukassa 19.03.2025 otsusega nr TVH/25/010704 vaidlustada ka Eesti Töötukassa 06.01.2026 tehtud vaideotsuse nr VO/25/3198.
9.Kohus võttis 16.02.2026 menetlusse D.S-i kaebuse Eesti Töötukassa 19.03.2025 otsuse nr TVH/25/010704 ja 06.01.2026 vaideotsuse nr VO/25/3198 tühistamiseks.
10.Vastustaja vastas kaebusele 16.03.2026 ning esitas täiendavad seisukohad 22.05.2026. Kaebaja esitas täiendavad dokumendid 21.05.2026.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
11.Kaebaja ei ole nõus sellega, et tema töövõime ei ole vähenenud. Tal on tuvastatud osaline töövõime 2013.a. ja selle aja jooksul on tervis ainult halvenenud. Vaidlustatavas töötukassa otsuses on valesti viidatud valule vasakus põlves. Tegelikult tekkisid valud paremas põlves peale selle operatsiooni. Kaebaja kirjeldab 2024. a lõpus juhtunud kukkumist ning sellest alates kestvaid vaevusi vasakus jalas (valu, turse, liikumisraskused; eriti põlve/puusa piirkond). Vaevused püsivad kuid töötukassa otsuses selle kohta midagi kirjutatud ei olnud.
12.Kaebaja esitas kohtule 21.05.2026 avalduse ning palus asja juurde lisada väljavõtted terviseloost 29.04.2025 ja 04.11.2025 ning ravilehe nimekirja ravimite kohta seisuga 11.05.2026 (dtl 379-386). Vastustaja seisukohad
13.Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 19.03.2025 otsus nr TVH/25/010704 ja 06.01.2026 vaideotsus nr VO/25/3198 on õiguspärased.
14.Kaebaja ise on 23.01.2025 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades.
15.Tervishoiuteenuse osutaja Medicum Perearstikeskus AS (edaspidi TTO) ekspertarst dr X.X, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi taotlus) märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas 19.03.2025 eksperdiarvamuse (dtl 329-342), mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse 2(8)
3-25-3156 koostamisel aluseks. Lisaks on TTO ekspertarst vaidemenetluses terviseandmed veelkord üle vaadanud ja koostanud 10.12.2025 eksperdiarvamuse (343-357), mille on 05.01.2026 omakorda üle vaadanud Töötukassa ekspertarst dr Y.Y (dtl 366-369). Viimane on käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 10.03.2026 oma seisukoha (dtl 358-356), milles nõustub TTO ekspertarsti 19.03.2025 ja 10.12.2025 hinnangutega.
16.Kaebaja on 23.01.2025 töövõime hindamise taotluses märkinud võtmetegevustes tegutsemispiirangud, mida on hinnatud järgmiselt:
16.1.Liikumise valdkond:
16.1.1.D.S on kirjeldanud, et ta liigub karkudega, 20–50 m järel on tugev valu vasakus puusas, treppidel liikuda ei suuda; paremas põlves on valu (pärast operatsiooni). Pikaajaliselt seista ja istuda kauem 5 minutit ei saa, tekib valu vasakus puusas. Kehaasendeid vahetab raskustega. Kasutab abivahendeid (karke), et minimeerida koormust haigele puusale ja jalale.
16.1.2.Vastustaja hinnangu kohaselt on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevustes liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine kerge piirang (arvväärtus 1), püsivaid raksemaid piiranguid ei ole, puusatrauma on ajutine Ohutu ringiliikumise võtmetegevuses piiranguid ei ole (arvväärtus 0). Muid liikumise valdkonna piiranguid kaebaja ei kirjelda. Kokkuvõttes on kaebajal liikumise valdkonnas terviseandmetele toetudes maksimaalselt kerged piirangud. Kaebaja on esitanud taotluse püsiva töövõime hindamiseks vähem kui kaks kuud peale 05.12.2024 tekkinud traumat. Trauma käigus on vigastanud vasakut puusa, tekkinud kirurgilist sekkumist mitte vajav luumurd. Antud haigusseisundiga seotud kaebused on hinnatud ajutistena, kuna määratud ravi foonil paraneva iseloomuga ning ei ole alust arvata, et püsiksid töövõimet vähendavana enam kui kuus kuud. Samas on reieluu murd arvesse võetud kaasuvalt püsiva kerge piirangu hindamisel põlveprobleemidest põhjustatud piirangutele. TIS andmetel on kaebajale teostatud parema põlve meniski artroskoopiline operatsioon 2022. aastal, uuesti on põlvevalu tõttu pöördumine 2024. aasta jaanuaris, mil soovib kohandusi kinnipidamisasutuses koormuse vähendamiseks põlves, objektiivsel hinnangul põlv turseta ja funktsioonihäireta. Ühekordselt on kaebaja TIS andmetel esitanud kaebuse tugevale alaseljavalule, mille tõttu vajanud lihaspinge ja valu vähendamiseks lokaalselt määritavat geeli. Antud asjaolu püsivat töövõimet mõjutavana ei ole arvestatud.
16.2.Käelise tegevuse valdkond.
16.2.1.Kaebaja kirjeldab taotluses, et suudab raskusteta käsi sirutada, tõstab kuni pooleliitrist vedelikuga anumat. Vedelik võib maha loksuda vasaku puusa valu tõttu. Väikeste raskustega suudab tõsta ka suurt ja kerget eset. Käte ja sõrmede kasutamine on väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamisel.
16.2.2.Vastustaja hinnangul ei ole kaebajal käelise tegevuse valdkonnas töövõimet mõjutavaid piiranguid. Funktsionaalsete häiretega seotud haigusseisundeid, mis võiksid põhjustada püsivaid töövõimet vähendavaid piiranguid, terviseandmetes ei kajastu. Kaebaja on esitanud parema küünarliigese valukaebuse, mis võib olla seotud mingi varasema traumaga. Tegemist ei ole seisundiga, mis tekitab vajaduspõhise valuravi foonil töövõimet mõjutavaid piiranguid. Epikondüliit on oma olemuselt küll ajuti ägenev, kuid raviga rahuldavalt kompenseeritud.
16.3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond.
16.3.1.Kaebaja viitab parema kõrva müra/kuulamisraskusele Ta ei suuda pikalt kuulata parema kõrvaga. Paremas kõrvas on müra. Abivahendeid ta ei kasuta. Öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda suudab raskusteta.
16.3.2.TTO ekspertarst on hinnanud, et kaebajal esineb teabe vastuvõtmise valdkonnas kerge piirang. Vastutaja enda ekspertarst on seisukohal, et pigem on ka kerge piirang kuulmislangusest 3(8)
3-25-3156 üle hinnatud ning piirangud puuduvad. Antud valdkonnas käsitletakse nägemise, kuulmise ja kõnelemisega seotud funktsioonide häirumise tõttu välja kujunenud tegutsemis- ja osalusvõime piiranguid suulise ja kirjaliku teabe vahetamisel teiste inimestega. TIS-is puuduvad andmed, et kaebajal esineks nägemis- ja kõnefunktsiooni kahjustusi. Kuulmisfunktsiooni langus ühes kõrvas on minimaalne ning teabevahetuses piiranguid summaarselt ei põhjusta.
16.4.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond.
16.4.1.Kaebaja selles valdkonnas piiranguid üldiselt ei ole märkinud, siiski toob välja, et dušši all käies kasutab ta abivahendeid (karke). Valud vasakus puusas, jalas (paremas) tualetipotile istumisel.
16.4.2.Vastustaja leiab, et kaebajal enesehooldusega seotud püsiprobleeme ei esine ning vaevuseid seoses puusa ja jalaprobleemidega on käsitletud liikumise valdkonnas.
16.5.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kaebaja piiranguid ei ole kirjeldanud ja vastustaja nõustub kaebaja enesehinnanguga, TIS-is ei ole andmeid, mis kinnitaksid piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.
16.6.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond.
16.6.1.Kaebaja kirjeldab, et tal on probleemid on ilma abivahenditeta liikumisel. Tal on emotsionaalne ja psüühiline ebamugavus, tundmatutes kohtades tekib ärevus, ta vajab abivahendeid või kõrvalabi. Muutustega igapäevaelus ei tule toime. Muutused võivad provotseerida täiendavalt ärevust.
16.6.2.Vastustaja hinnangul on kaebajal kerge piirang muutustega toimetulekul (arvväärtus 1). Kaebaja Konkreetseid kaebusi tervise üle ei esita. TIS terviseandmetest nähtun, et kaebaja on on palunud, et talle kirjutataks välja ravim pregabalin paariks nädalaks, sest tal on suur depressioon, aeg- ajalt tekkib tugev tahtmine kellegile pasunasse anda, kuid ta soovib süveneda 12 sammu programmisse. Arsti kirjelduse põhjal on kaebaja aruselge, õieti orienteeruv, mõttekäik jälgitav, häireteta. Pole luulumõtteid ega meelepetteid sedasta. Käitumine rahulik, korrektne.
16.7.Suhtlemise valdkonnas kaebaja piiranguid ei ole kirjeldanud ja vastustaja nõustub kaebaja enesehinnanguga, TIS-is ei ole andmeid, mis kinnitaksid piiranguid suhtlemise valdkonnas. Kaebajal on 2020.a diagnoositud depressioon, mida on ravitud ja ravi on lõpetatud 2021.a.
16.8.Kaebajal ei ole töövõimet mõjutavaid piiranguid vaimsetes valdkondades. Nendes valdkondades hinnatakse piirangud psüühika- ja käitumishäiretest põhjustatuna, mis psühhiaatrilise raviga ei kompenseeru. TIS andmetel on kaebajal sõltuvushäire. Kuna taotluse esitamise ajal viibis kaebaja kinnipidamisasutuses, oli vajalik narkootiliste ainete kasutamise lõpetamisel toetusravi ärajäämanähtude leevendamiseks. Käesoleval hindamisel ei ole põhjust eeldada, et kaebaja ei suudaks säilitada ravi- ja elurežiimi.
16.9.Kaebaja on taotluses märkinud, et tal ei ole sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete valdkonnaga seotud piiranguid. Vastustaja nõustub, et püsivaid ravimite kõrvaltoimeid, mis võiksid mõjutada üldist püsivat töövõimet, terviseandmete põhjal ei esine. Sõltuvushäire on püsiv seisund, kuid ärajäämanähte elimineeriva toetusravi foonil on prognoos soodne.
1.Kokkuvõtvalt:
16.10.Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus; teabe edasiandmine ja vastuvõtmine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste sooritamine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; suhtlemine) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.
4(8)
3-25-3156
16.11.Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse vastavavalt võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4): 0 (piirangut ei tuvastatud); 1 (kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast); 2 (mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel); 3 (raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 (täielik piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub).
16.12.Töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Isik on ku töövõimeline, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
16.13.TTO ekspertarst hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse „teabe vastuvõtmine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuse „toimetulek muutustega“ arvväärtusega 1 (kerge piirang).
16.14.Eeltoodut aluseks võttes on TTO ekspertarst õigesti hinnanud vaide esitaja töövõimeliseks.
2.Vastuseks kaebuses esitatule selgitab vastustaja, et segadus eksperdihinnangu tekstis parema ja vasaku põlve kohta on inimlik eksitus. Terviseandmed kinnitavad siiski valu paremas põlves, mida on arvestatud hindamisel. Põhjust piirangute muutmiseks selle eksituse tõttu ei ole. Vasaku reieluu murruga on vastustaja arvestanud, kuid TIS-is puuduvad andmed, et hilisem ravitaktika oleks vajanud teistsugust lähenemist või kaebaja oleks hilisemalt korduvalt pöördunud suurte puusavalude tõttu. Eelnevalt 2021. aastal oli kaebaja töövõime hinnatud osaliseks kombineeritud piirangute tõttu, kusjuures olulise osana liikumise valdkonna piirangutes oli arvesse võetud infektsioonhaiguste kandlusest põhjustatud üldisest koormustaluvuse langust (dtl 130 ja 144), mis käesolevalt on raviga väga edukalt kontrollitud (dtl 99). Samuti olid hinnatud töövõimet mõjutavad piirangud vaimse võimekuse valdkondades, kuna eelnev hinnang oli ajal, mil opioidsõltuvuse ravi oli algfaasis ja ravivastus veel ebapiisav (vt dtl 370-371). Käesolevatel andmetel ei saa väita, et kaebaja terviseseisund oleks halvenenud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
4.Kõigepealt märgin kaebajale selgituseks, et kuna kaebaja on süüdimõistetuna kinnipeetav Tallinna Vanglas ei oleks kaebajal ka juhul, kui temal tuvastaks osaline töövõime või töövõime puudumine, õigust saada töövõimetoetust (TVTS § 12 lg 6). Samuti ei too osalise või puuduva töövõime tuvastamine iseenesest kaasa piiranguid või keeldu tööle asumisele ega ka mitte isiku tööle määramisele vangistuse ajal. Nimelt ei näe vangistusseaduse § 37 lg 2 ega muu säte ette, et TVTS-is sätestatud korras osalise või puuduva töövõime tuvastamise korral kinnipeetaval puuduks vanglas töötamise kohustus või et Eesti Töötukassa otsus oleks vangla arstile siduv kinnipeetava töövõimelisuse hindamisel. TVTS ei ole mõeldud reguleerima kinnipidamisasutustes viibivate isikute tööle määramist ja tööst vabastamise aluseid ning neile sissetuleku tagamist tervislikust seisundist tuleneva töövõimetoetuse korral.
5.Kohtupraktikast tulenevalt ei hinda kohus sarnaste vaidluste lahendamisel ise kaebaja tervislikku seisundit, vaid kontrollib vaidluse lahendamisel kas haldusorgan (sh ekspertarstid) on kaebaja tervisliku seisundi hindamisel võtnud arvesse kõiki hindamise hetkel olemasolevaid 5(8)
3-25-3156 asjakohaseid andmeid ning neile tuginedes teinud põhjendatud otsuse. Samuti ei saa kohus asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu ning seda, kas kaebajal peale otsuse tegemist esinevad tervisehäired võisid mõjutada kaebaja töövõimet kaebuse läbiviimise hetkel.
6.Töötukassa hindab inimese töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevalt takistatud (TVTS § 5 lg 2 ja lg 3 p 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) TIS-i kantud isiku terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Eksperdiarvamuse aluseks olev hinnangu koostamise menetlus ja eksperdiarvamusele seatud nõuded on täpsemalt sätestatud määruse nr 39 §-des 6 ja 7.
7.Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on ervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud.
8.TVTS §-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Seejärel koostatakse isiku töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku vastuvõtu käigus saadud andmetest.
9.Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes), kusjuures võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja 1. 6(8)
3-25-3156
10.Töötukassa viis läbi dokumendipõhise hindamise ning kaebaja eraldi visiidil ei käinud, ekspertarstid on hinnangute andmisel lähtunud TIS-i kantud andmetest. Seega võttis vastustaja kaebaja töövõime ulatuse hindamisel aluseks kaebaja esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud asjaolud ja TIS-i kantud terviseandmed. Täpsemalt on kaebaja taotluses kirjeldatud vaevusi ja TIS andmeid kõrvitatud TTO ekspertarst 19.03.2025 eksperdiarvamuses (dtl 329342), mida kohus siinkohal üksikasjalikult kordama ei hakka. Lisaks TTO ekspertarst vaidemenetluses kaebaja terviseandmed veelkord üle vaadanud ja koostanud 10.12.2025 eksperdiarvamuse (343-357), mille on 05.01.2026 omakorda üle vaadanud Töötukassa ekspertarst dr Y.Y (dtl 366-369). Viimane on käesoleva kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud ning koostanud 10.03.2026 oma seisukoha (dtl 358-356), milles nõustub TTO ekspertarsti 19.03.2025 ja 10.12.2025 hinnangutega.
11.Vastustaja on kaebaja terviseandmeid analüüsides leidnud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud Tal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeshaigus ja jalavigastus; kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvahaigus; kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on vastustaja arvestanud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on koormusjärgselt esineva vasaku põlve valu tõttu kergelt piiratud pikkade vahemaade käimine, treppidel ja ebatasasel pinnasel liikumine ning kehaasendi muutmine ja säilitamine. Parema kõrva kuulmislanguse tõttu on kergelt piiratud suuliste sõnumite vastuvõtmine. Tavapärasest madalama pingetaluvuse ja emotsionaalse seisundi kõikumise tõttu on kergelt piiratud stressiga toimetulek. Seega, kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
12.Kokkuvõtlikult on vastustaja ekspertarstide hinnanguid kirjeldanud ka kohtule 16.03.2026 esitatud seisukohas (dtl 79-87, vt ka kokkuvõtet käesoleva otsuse kirjeldavas osas p 16). Mulle ei nähtu, et vastustaja ja tema eksperdid oleksid kaebaja töövõime hindamisel jätnud täielikult või osaliselt jätnud analüüsimata terviseinfosüsteemis kajastatud andmed. Selgitan kaebajale veelkord, et töövõime hindamise otsuse õigsuse kontrollimisel ei asu kohus eksperdiarvamuse andja asemele ega prognoosi kaebaja tervisliku seisundi kulgu (RKHKo 3-20-2474, p 20). Praegusel juhul on kaebaja esitatud, sh TIS-i olevate andmete alusel hinnangu andnud vastustaja kaks erinevat ekspertarsti kahel korral ning asja materjalidest ei nähtu, et ekspertarstid ei oleks kaebaja töövõime hindamisel jätnud olulised andmed analüüsimata.
13.Kaebaja viitab õigesti sellele, et esmases eksperthinnangus on kirjeldatud vaevusi seoses vasaku põlvega, kuid tegelikkuses teeb kaebajale häda parem põlv. Tegemist on siiski vaid inimliku eksitusega eksperthinnangu tekstis, mis sisulist tähendust ei ole, sest ekspert on valu kaebaja põlves siiski arvesse võtnud. Samuti nähtub, et vastustaja on kaebaja vasaku reieluu murdu arvestanud, kuid hinnanud sellega seotud vaevusi ajutiseks, sest TIS-is puuduvad andmed, et kaebaja oleks hilisemalt korduvalt pöördunud arstile suurte puusavalude tõttu. Vastustaja on selgitanud ka seda, et eelnevalt on 2021. aastal kaebaja töövõime hinnatud osaliseks kombineeritud piirangute tõttu, kusjuures olulise osana liikumise valdkonna piirangutes oli arvesse võetud infektsioonhaiguste kandlusest põhjustatud üldisest koormustaluvuse langust (dtl 130 ja 144), mis käesolevalt on raviga väga edukalt kontrollitud (dtl 99). Samuti olid hinnatud töövõimet mõjutavad piirangud vaimse võimekuse valdkondades, kuna eelnev hinnang oli ajal, mil opioidsõltuvuse ravi oli algfaasis ja ravivastus veel ebapiisav (vt dtl 370-371). Käesolevatel andmetel ei saa väita, et kaebaja terviseseisund oleks halvenenud.
14.Eeltoodust tulenevalt leian, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel arvestanud kohaseid andmeid ning kaebaja töövõime hindamisel analüüsinud kõiki kaebaja poolt 7(8)
3-25-3156 kirjeldatud tervisehädasid TIS andmetega. Töötukassa hinnanguid ei lükka ümber ka kaebaja poolt kohtule 18.05.2026 esitatud avaldusele lisatud väljavõtted terviseloost 29.04.2025 ja 04.11.2025 ning ravilehe nimekirja ravimite kohta seisuga 11.05.2026 (dtl 379-386). Ühele väljavõttele on vastustaja viidanud 16.03.2026 vastuses kaebusele ning selgitanud, et infektsioonhaigus kaebaja töövõimet ei mõjuta, kuna on see on raviga kontrolli all, st viiruskoormus on alla määratava ning immunoloogilised analüüsid on korras. Teine väljavõte aga on kuupäevaga 10.02.2026 (pärast vaidlustatud otsuste tegemist), millest nähtub, et kaebaja on käinud psühhiaatri vastuvõtul sooviga diasepaami määramiseks. Nõustun vastustajaga, et need andmed ei sisalda infot, mis oleks aluseks hinnangu muutmisele.
15.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
17.Isikute nimede asendamine lahendis
18.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.