lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-145432/18

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-145432/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2435
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 4034 lg 1, 6, 7KAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineVÕS § 416 lg 1Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangudVÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtesKAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kordTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-145432/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.06.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (164)

lahend.ee
2-24-143054/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.06.20262-25-22209/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval26.05.20262-25-110465/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja21.05.20262-25-12876/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja12.05.20262-25-17232/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval23.04.20262-25-21619/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.03.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-145432

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi L Ei vastu võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes

Hagihind

1 427,17 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endine ärinimi OK Incure OÜ, registrikood 11542046) Hageja esindaja: A T (e-post xxx) Kostja: L E (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista L Eilt põhivõlg 823,50 eurot ja viivis 28,15 eurot B2 Impact OÜ kasuks.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ nõuded sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks.

L

Eilt

intressivõlgnevuse

ja

4.Menetluskulud jätta 40,33% ulatuses B2 Impact OÜ ning 59,67% ulatuses L Ei kanda.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 4062 lg 1
2-25-5447/5
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
19.03.2026
2-25-20924/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja17.03.2026
2-25-21995/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja17.03.2026
2-25-21736/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.03.2026
2-25-15058/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.03.2026
2-25-9229/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja03.03.2026
2-25-14571/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval03.03.2026
2-25-9519/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja02.03.2026
2-25-19250/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.02.2026
2-25-123755/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja16.02.2026
2-25-20927/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval11.02.2026
2-24-134990/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.02.2026
2-25-119029/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.02.2026
2-25-117057/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.02.2026
2-25-18773/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.02.2026
2-25-16758/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja06.02.2026
2-25-15922/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja06.02.2026
2-24-127186/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja02.02.2026
2-24-131038/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.01.2026
2-25-21380/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval27.01.2026
2-25-9736/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval26.01.2026
2-25-109220/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval26.01.2026
2-23-127452/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.01.2026
2-25-10578/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja10.12.2025
Välja mõista L Eilt menetluskulu 334,15 eurot B2 Impact OÜ kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb L Eil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1.xxx AS ja kostja sõlmisid 10.12.2021 krediidiandja iseteeninduskeskkonnas laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1 300 eurot ning mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena 15 kuu jooksul. Kostja kohustus tasuma intressi 36,36% aastas. Kostja jättis tasumata 2022.a juuli-, augusti- ja septembrikuu osamaksed. Krediidiandja ütles lepingu üles 27.09.2022 ning loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlgnevus 1 113,30 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 91,97 eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu kokku 50 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt 1 113,30 eurolt perioodi 28.09.2022 – 01.03.2023 eest määraga 36,36% aastas kokku summas 171,90 eurot. Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingute sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja poolt esitatud andmetest, kostja kontoväljavõtetest, pensioniregistri andmetest ning maksehäireregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti piisavalt ning see oli piisav laenulepingu teenindamiseks, tulud ületasid kohustusi. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1 113,30 eurot, intressivõlgnevuse 91,97 eurot, viivisvõlgnevuse 171,90 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot. Kostja seisukohad
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 20.09.2024 avalikult. Kostja hagile ei vastanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
4.Kohus tuvastab, et:
4.1.xxx AS ja kostja sõlmisid 10.12.2021 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 1 300 eurot intressiga 36,36% aastas ning kostja kohustus laenu tagastama 15 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud maksegraafikus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 55,83% aastas. Lepingu sõlmimisel kohustus kostja tasuma lepingutasu 65 eurot (leping dtl 209, andmed kostja isiku tuvastamise kohta dtl 234);
4.2.xxx AS andis 10.12.2021 kostjale üle krediidisumma 1 300 eurot (konto väljavõte dtl 217);
4.3.xxx AS loovutas 27.09.2022 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (teade dtl 226).
5.VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-21-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 10.12.2021 lepingu sõlmimise ajal 18,68%. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 55,83% aastas tegelikku ei ületanud ning vastav määr ka VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.
7.VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: -

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8.VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 pd 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
10.Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).
11.Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).
12.Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 10.12.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid, kostja konto väljavõtteid ja pensioniregistri ning maksehäirete päringuid. Esialgne võlausaldaja lähtus laenu andmisel sellest, et kostja pangakonto väljavõtete alusel on kostja keskmiseks sissetulekuks arvestatud 905 eurot kuus, finantskohustusi pangakonto väljavõtetelt ei nähtunud. Majapidamiskohustuste tarbeks arvestas krediidiandja 500 eurot. Igakuise tagasimakse suuruseks jäi 117,47 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud.
13.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks lepingu sõlmimisel kostja kohta kogutud andmeid sisuliselt analüüsinud ning tema tegelike kulude suuruse tuvastanud, sh igakuised vältimatud nn majapidamiskulud. Kostja laenutaotlusest (dtl 234-235) nähtuvalt märkis kostja oma majapidamiskuludeks 500 eurot kuus. Laenutaotluse kohaselt elab kostja üürikorteris. Kostja xxx AS-i kontoväljavõttest (dtl 240-244) nähtuvalt oli perioodil 04.11.2021 – 09.12.2021 kostja kulud eluasemele 447,50 eurot (makse xxx OÜ-le selgitusega „xxx + december rent“) ja kulud telekommunikatsioonile 46 eurot (xxx AS ja xxx AS). xxx panga väljavõte kajastab tehinguid üksnes alates 2021.a. novembrist, so lepingu sõlmimise seisuga üksnes ühe täieliku kuu ulatuses.

xxx väljavõtte kohaselt moodustasid ainuüksi kostja eluaseme- ja sidekulud kokku ca 500 eurot kuus. Hageja esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostja toidu- ja transpordikulude suuruse kohta täiendavat infot küsinud. Kostja xxx AS-i kontolt nähtuvad sagedased kulud hasartmängudele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks vastava osas kostjalt selgitust küsinud. Kohtule esitatud kontoväljavõtetest nähtub läbivalt, et kostja kontodel püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole. xxx konto väljavõte (dtl 245 – 289) kostja sissetulekutest ja väljaminekutest terviklikku ülevaadet saada ei võimalda, valdavas osas on vahendeid kantud kontole üksnes üksiktehingute tarbeks vajalikus summas, enamiku ajast on arve jääk 0. Seejuures on regulaarselt ära kantud kogu palk selle laekumisega samal päeval.

14.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 10.12.2021 lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
15.VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohus leiab, et andmete ebapiisav kogumine ja kontrollimine kostjale etteheidetav ei ole ning kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.
16.VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%.
17.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
18.Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse (dtl 207), mille kohaselt on kostjal tasumata igakuised osamaksed alates 2022.a. juunist (k.a). Kohtule on esitatud 06.09.2022 teade (dtl 219), millega krediidiandja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 26.09.2022, märkides, et juhul kui kostja võlgnevust hiljemalt 26.09.2022 ei tasu, ütleb krediidiandja lepingu üles. Hageja tõi välja, et krediidiandja saatis nimetatud teate kostja lepingus märgitud postiaadressile, mida tõendab väljavõte (dtl 220), kuid samal väljavõttel on märgitud, et saadetis on 27.09.2022 tagasi saadetud. Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 69 lg 1 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna hageja esitatud tõendi kohaselt ei saanud kostja posti teel saadetud 06.09.2022 teadet kätte, ei saanud leping ülesütlemisega alates 27.09.2022 lõppeda. Hageja on täiendavalt välja toonud, et hageja saatis kostjale 27.09.2022 e-posti teel ka nõudekirja (dtl 226), kuid nimetatud e-kiri VÕS § 416 lg 1-nõuetele vastavat ülesütlemisavaldust ei sisalda.
19.Ümberarvestuse kohaselt saabus viimase osamakse tasumise tähtpäev 05.01.2023. Seoses sellega on kostja õigus krediidisumma kasutamiseks alates 06.01.2023 täies ulatuses lõppenud.
20.Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma 823,50 eurot (saadud 1 300 - kõik tagasimaksed 476,50, dtl 223). Kuna VÕS § 94järgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0, jääb nõue intressi välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
22.Kuna lepingus sisaldunud intressimäära kokkulepe oli vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühine, on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi 28.09.2022 kuni 01.02.2023 eest. Kohus rahuldab viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 28,15 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhisummalt 463,26 (2022.a. juuni (tasutud 6,62 eur osas) – septembri osamaksed) viivis 17,64 eurot

põhisummalt 117,47 eurot (oktoober 2022 osamakse) viivis 4,22 eurot

põhisummalt 117,47 eurot (november 2022 osamakse) viivis 3,47 eurot

põhisummalt 117,47 eurot (detsember 2022 osamakse) viivis 2,7 eurot

põhisummalt 7,83 eurot (jaanuar 2023 osamakse) viivis 0,12 eurot

23.Hageja on esitanud nõude kostjalt mh hüvitise välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega summas 50 eurot. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
24.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 1 427,17 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 851,65 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 40,33% ning kostja kanda 59,67% menetluskuludest.
25.Hagiavalduse täpsustuse kohaselt tekkis hagejal kulu 560 eurot, millest 280 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 280 eurot apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõivu tasutud kokku 560 eurot.
26.Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, asja materjalidest ka ei nähtu, et kostjal oleks kulusid tekkinud, kuivõrd kostja menetluses sisuliselt ei osalenud. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
27.Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 334,15 eurot (560 x 59,67%).
28.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja