Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-20-9586 26. juuni 2026 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Heili Sepp Jevgeni Rabotinski vahistamise elektroonilise valvega asendamata jätmine Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2026. a määrus Jevgeni Rabotinski kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev, määruskaebus - Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sergei Listov - Jevgeni Rabotinski kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar 3. juuni 2026, kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2026. a määrus ja teha uus määrus, millega asendada Jevgeni Rabotinski vahistus kohustusega alluda elektroonilisele valvele aadressil X.
2.Määruskaebus rahuldada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse varasem käik
1.Jevgeni Rabotinski peeti 15. detsembril 2020 kahtlustatavana kinni ja võeti Viru Maakohtu
16.detsembri 2020. a määrusega vahi alla. Sellest ajast viibib ta vahi all. Kohtu alla anti J. Rabotinski
8.juunil 2021 süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 ja § 256 lg 1 järgi.
2.Viru Maakohus kontrollis vahistuse põhjendatust 7. detsembril 2021, 6. juunil ja 5. detsembril 2022, 5. juunil ja 5. detsembril 2023 ning 5. juunil 2024. Kohus hindas vahistuse põhjendatuks ja jättis rahuldamata taotlused vahistamise asendamiseks elektroonilise valve või kautsjoniga.
3.Viru Maakohus mõistis 5. detsembri 2024. a otsusega J. Rabotinski õigeks KarS § 256 lg 1 järgi ja tunnistas ta süüdi KarS § 184 lg 21 järgi. Kohus karistas süüdistatavat KarS § 65 lg 2 kohaselt 17 aasta 9 kuu 11 päeva pikkuse vangistusega. Pooled vaidlustasid otsuse. Kriminaalasi on Tartu Ringkonnakohtu menetluses.
4.J. Rabotinski kaitsja esitas 5. juunil ja 8. oktoobril 2025 ringkonnakohtule taotluse vahistamise asendamiseks elektroonilise valve või kautsjoniga. Mõlemad taotlused jäid rahuldamata.
1-20-9586
5.5. märtsil 2026 taotles süüdistatava kaitsja taas vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Ringkonnakohtu määrus
6.Tartu Ringkonnakohus jättis taotluse 20. märtsil 2026 rahuldamata. Kohtu hinnangul on endiselt suur narkokuritegude toimepanemise oht. Süüdistatavat on varem karistatud samaliigiliste süütegude toimepanemise eest ning süüdistuse kohaselt pani ta uued teod toime katseajal. Potentsiaalselt eesootav pikk vanglakaristus ning võimalikud sidemed Venemaaga tekitavad kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise ohu, mida ei välista perekonna olemasolu Eestis. Vahistus ei ole muutunud veel ebaproportsionaalseks. Süüdistatav on vahi all olnud oluliselt lühema aja kui eesootav võimalik karistus. Mahukat kriminaalasja on apellatsiooniastmes menetletud piisavalt aktiivselt. Menetluse kestust pikendab peamiselt istungite toimumise aeg, sest leidub vähe kõikidele kaitsjatele korraga sobivaid aegu, kuid ringkonnakohus saab tõenäoliselt mõne kuu pärast siirduda nõupidamistuppa ja kuulutada otsuse hiljemalt sel sügisel. Lisaks ei maandaks elektrooniline valve uute kuritegude toimepanemise riski. Arvestades süüdistatava ulatuslikke kontakte narkootiliste ainete käitlemiseks ning võimalikku kandvat rolli organiseeritud ja suuremahulistes narkokuritegudes, on tal võimalik jätkata narkokuritegude organiseerimist ka elektroonilisele valvele allutatuna.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Ringkonnakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja Valeriy Gimaev, kes taotleb vahistuse asendamist elektroonilise valvega. Maakohtu süüdimõistva otsusega ei saa põhjendada vahistuse proportsionaalsust, sest otsus pole jõustunud. Apellatsioonimenetlust pole läbi viidud piisava aktiivsusega. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on süüdistatav olnud vahi all tõenäoliselt juba kuus aastat. Kui isiku vahi all pidamise mõistlik aeg on ületatud, tuleb ta sõltumata vahistamisaluse olemasolust vabastada. Venemaale põgenemine ei ole usutav, sest süüdistatav on Eesti kodanik, kes vajab piiriületuseks viisat. Kohus ei ole hinnanud, kas elektrooniline valve suudaks välistada pakkumineku samaväärselt vahistamisega.
8.Prokuratuuri hinnangul on ringkonnakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonimenetlus venib süüdistatavast tuleneval põhjusel, kuivõrd eesolev istung tuleb taas tema tervise tõttu edasi lükata.
9.Kaitsja täpsustas oma vastuses, et istung lükatakse edasi vanglast tingitud põhjustel.
10.Süüdistatava teine kaitsja Silver Reinsaar toetab määruskaebust. Kaitsja hinnangul rikkus ringkonnakohus lahendi põhjendamise kohustust, kui viitas põhjendavas osas valdavalt varasematele määrustele ega hinnanud sisuliselt vahistuse põhjendatust. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väike, sest süüdistatav on olnud pikalt ühiskonnast isoleeritud ning tal puuduvad muutunud maailmas narkokuritegude toimepanemiseks vajalikud oskused, kliendibaas ja tutvused. Pakkumineku oht on paljasõnaline.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et süüdistatava puhul on nii uute kuritegude toimepanemise kui ka pakkumineku oht. Vahistamine on ka vältimatult vajalik kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 130 lg 2 tähenduses. Ükski teine nn põhitõkend, mis on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku neljanda peatüki esimeses jaos (KrMS §-d 128–130), ei heidutaks süüdistatavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ega pakkuminemisest.
2(3)
1-20-9586
12.Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb järgmiseks hinnata, kas vaatamata vahistamisaluse olemasolule ning arvestades riigi aktiivsust kriminaalmenetluse korraldamisel, ei ole pikaajalise vahistusega jõutud sellise õigusriiklikult lubamatu valuläveni, millest alates on vabadusõiguse riive välistatud. Sel juhul peab kohus kaaluma isiku vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise tõkendiga (vt nt RKKK 19.06.2020, 1-16-9171/1411, p-d 11–12). Kui süüdistatav ei allu elektroonilisele valvele, asendab kohus elektroonilise valve vahistamisega (KrMS § 1371 lg 8).
13.Süüdistatav peeti kinni 15. detsembril 2020, võeti vahi alla päev hiljem ja anti kohtu alla 8. juunil 2021. Järelikult on ta olnud praeguseks kohtumenetluses vahi all viis aastat. Koos kohtueelses menetluses vahi all viibitud ajaga küündib tema vahistus viie ja poole aastani. Ringkonnakohus oletas, et kohtulik uurimine on lõppfaasis ning lahend valmib hiljemalt sügisel. Praeguseks on aga näiteks selgunud, et 8. juuniks planeeritud istung tühistati. Arvestades ka ringkonnakohtu tõdemust, et kõigile kaitsjatele sobivate istungiaegade leidmine on olnud raske, ei pruugi kohtu prognoos menetluse kestuse kohta enam paika pidada.
14.Kolleegium jagab apellatsioonikohtu hinnangut, et kriminaalasi on mahukas (viis süüdistatavat ja üle 40 köite materjale) ja see asjaolu võib õigustada mõnevõrra pikemat vahistust (vt nt RKKK 07.02.2019, 1-16-2411/677, p 24). Riigile ei saa ette heita olulisi viivitusi asja menetlemisel. Siiski on ka neid kaalutlusi arvestades vahistuse kestus juba praegu erakordselt pikk. Puudub veenev põhjus arvata, et kohtumenetlus lõppeks enne seda, kui süüdistataval algab seitsmes vahistusaasta. Kolleegiumi hinnangul on süüdistatava vahistusaeg jõudnud õigusriiklikult lubamatu valuläveni ja ületab selle lähiajal. Ringkonnakohtu määrus ei sisalda viiteid erandlikele asjaoludele, mis võimaldaksid järeldada, et süüdistatavalt jätkuv vabaduse võtmine on põhjendatud. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega asendab süüdistatava vahistuse elektroonilise valvega.
15.Kaitsjad on taotlenud elektroonilise valve kohaldamist A-le kuuluvasse korterisse. Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond kinnitas 17. märtsil 2026, et on kontrollinud korteri vastavust elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja tunnistanud selle sobivaks.
16.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 1371 lg-st 1, tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 20. märtsi 2026. aasta määruse ja asendab J. Rabotinski vahistuse kohustusega alluda elektroonilisele valvele aadressil X. Määruskaebus tuleb rahuldada.
17.Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium taas, et seadusandjal tasuks kaaluda vahistamisele alternatiivsete meetmete kataloogi mitmekesistamist paindlike tõkenditega, mis pärsiks ka vabaduses viibiva süüdistatava/kahtlustatava pagemisvõimalusi (vt RKKK 19.06.2025, 1-24-487/158, p 16). Seda tehes on põhjust korrastada tõkendite regulatsiooni tervikuna. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.