Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

1-26-3922 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Agur Raudvale on esitatud süüdistus selles, et tema, ajavahemikul 03.09.2024 kuni 12.11.2024 kell 21:20 Rahvamaja 5 Kohila alev Kohila vald Rapla maakond varastas endiselt abikaasalt XXilt riidekappi peidetud sularaha 4000 eurot. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani Agur Raudva toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör nõuab kohtus Agur Raudva süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 199 lg 1 järgi vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 09.06.2023 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta ja 10 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks Lk 2 / 3

1-26-3922 mõista 2 aastat vangistust. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, s.o. 720 tundi, millest KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda täidetuks 60 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Agur Raudva kohustatud kriminaalhooldaja järelevalve all järgima kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kulud: Määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 133.92 eurot, sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1419 eurot. Menetluskulud kokku 1552.92 eurot, mis KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Agur Raudva-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt 15. kuupäevaks 129.41 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu XX on esitanud tsiviilhagi 4000 euro nõudes Agur Raudvalt, millest tasumata on 3260 eurot. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta, Samuti rahuldab kohus XX tsiviilhagi ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.