1-26-4154
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2026 Tallinnas
Kriminaalasja number
1-26-4154
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Thea Tikenberg Ines Üprus
Kriminaalasi
Aleksandr Balõgin süüdistatuna KarS § 318 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Diana Helila
Süüdistatav
Aleksandr Balõgin – isikukood 37701183716, elukoht xxx, määratlemata kodakondsusega, emakeel vene keel, xxxharidusega, töökoht xxx (xxx), varem kriminaalkorras karistatud
Süüdi tunnistada Aleksandr Balõgin KarS § 318 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 5 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 06.05.2025 otsusega nr 1-25-1483 mõistetud raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 4 kuud. Mõistetud liitkaristus on täies ulatuses kantud. Välja mõista Aleksandr Balõginilt KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 312,48 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandr Balõginit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 26,04 eurot. Menetluskulud 312,48 eurot tuleb tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447
Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE774204278607566704 Coop Pank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700020909. Selgitusse võib märkida: „Aleksandr Balõgin, kriminaalasi 1-26-4154, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Aleksandr Balõginit süüdistatakse selles, et tema, viibides 24.04.2025 kell 12.50 kuni 13.08 aadressil Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5 asuva Tallinna Vangla V hoone esimese korruse ruumis nr V-119 kriminaalasjas nr 25922500041 kannatanuna ülekuulamisel, keeldus ilma seadusliku aluseta kriminaalmenetlusseadustiku (KrMS) § 38 lg 1 p 3 ja §-de 71-73 mõttes ütluste andmisest. Aleksandr Balõginile tutvustati vahetult enne ütluste andmist kannatanu õigusi ja kohustusi ning teda hoiatati, et kannatanuna ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumisele võib temale järgneda kriminaalvastutus KarS § 318 järgi. Ütluste mitte andmise põhjuseks tõi Aleksandr Balõgin, et ta ei anna ütlusi, sest ta ei taha. Seega pani Aleksandr Balõgin oma tahtliku tegevusega toime KarS § 318 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu poolt kriminaalmenetluses ütluste andmisest aluseta keeldumine. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksandr Balõgini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 09.06.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Balõgini süüdi tunnistamist KarS § 318 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergem karistus, mis on 5 kuud vangistust, kaetuks raskeima karistusega, mis on Harju Maakohtu 06.05.2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1483 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 4 kuud vangistust, ning mõista liitkaristus 1 aasta 4 kuud vangistust. Lähtuvalt KarS § 65 lg 1 teisest lausest arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus ning lugeda karistus kantuks. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskuluna süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 312,48 eurot riigituludesse. Kuna käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud enne eelmist kohtuotsust, siis juhindudes
Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-24-11 ning KrMS § 179 lg-st 2, käesolevas kriminaalasjas sundraha välja ei mõisteta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.