Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin V.L isikukood XXX; elukoht XXX ; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel – vene keel; ei tööta, plaanib lähiajal tööle asuda Kriminaalkorras karistamata Tõkendit ei ole kohaldatud
Määratud kaitsja
vandeadvokaat Andrei Matvejev
Seaduslik esindaja
J.V
Kohtuistungi toimumise aeg
18.06.2026
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248-249 ja §-dest 306, 308, 310, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada V.L süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 ning KarS § 87 lg 1 p 1 alusel kohaldada V.L-i suhtes mõjutusvahendina hoiatust. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub V.L 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest asuma ametlikult tööle või alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks.
Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele V.L-ile kohaldamisel sundraha ei määrata.
KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi
Vastavalt KrMS § 180 lg 3 vabastada V.L menetluskulude tasumisest, jättes kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 386, 88 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas
1.Alaealist V.L-i süüdistatakse selles, et ta 01.05.2026 kella 20.00 paiku Narvas Võidu prospekt 8 asuva kortermaja juures ehk korrakaitseseaduse § 54 mõistes avalikus kohas lõi Z.K-d käega näkku, misjärel viimane kukkus asfaldile. Seejärel lõi V.L maaslamavat Z.K-d jalaga pea piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud käitumisega tekitas V.L kannatanule Z.K-le füüsilist valu. Võidu prospekt 8, Narva asuva kortermaja elanik O S nägi läbi akna löömist pealt ning oli V.L-i käitumisest ehmunud ning häiritud. Oma tegevusega rikkus V.L korduvalt KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud teist isikut lüüa ning käituda muul viisil vägivaldselt. Seega oma tahtliku tegevusega, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani V.L toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Kooskõlas süüdistatava V.L-i, tema kaitsja Andrei Matvejevi ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel ja seadusliku esindaja J.V juuresolekul 17.06.2026 sõlmitud kokkuleppega palub prokurör kohtul tunnistada V.L süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 1 alusel kohaldada V.L-i suhtes mõjutusvahendina hoiatust. KarS § 87 lg 1 p 10 alusel kohustub V.L 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest asuma ametlikult tööle või alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks. Kohtuotsuse avalikustamisel kohaldada KrMS § 4081 lg 2 sätteid. Pooled leppisid kokku ka selles, et KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada V.L täielikult menetluskulude tasumisest, st jätta kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest kokku summas 386.88 eurot ning kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest riigi kanda. KrMS § 179 lg 3 kohaselt alaealisele V.Lile KarS § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata.
3.Kohtuistungil V.L avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus mõjutusvahendina temale hoiatuse kohaldamisega ning sellega, et 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kohustub ta asuma ametlikult tööle või alustama õpinguid üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse
1-26-4489 omandamiseks. Nõustub, et kriminaalmenetluse kulusid talt välja ei mõisteta. Ta jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Ka süüdistatava seaduslik esindaja oli nõus sõlmitud kokkuleppega.
4.Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet ning taotlesid kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, olles tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega, leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning tema poolt toime pandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Seega kuulub V.L süüdimõistmisele KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohus nõustub menetluskulude osas kokkulepituga. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult kokkuleppe kohtuotsusega kinnitamist.
6.KrMS § 308 näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata, kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada mõjutusvahendina muuhulgas hoiatust (p 1) ning muud asjakohast isiku poolt vabatahtlikult võetavat kohustust (p 10). Arvestades toimikus olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkuleppes valitud mõjutusvahendid on süüdistatavale sobivad ning karistust mõista ei ole vaja.
7.Kuigi KrMS §-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist, kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem. KrMS § 245 lg 1 p 9 näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10 näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus V.L-ile tõepoolest puudub, sest süüdistatavat pole varasemalt karistatud kriminaalkorras, ta tunnistas enda süüd ja seega kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta. KrMS § 248 lg 1 p 5 näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka KrMS §-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on mujal kui sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka igati korrektselt teha.
8.Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendite kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu ning vajadust kriitiliselt analüüsida enda käitumisakte.
9.Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osalesid ka alaealise
1-26-4489 süüdistatava seaduslik esindaja ja kaitsja ning süüdistatava õiguste tagamise seisukohalt ei tekkinud mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine karistuse ja mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja prokuröri kokkuleppele ei ole vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava huvides. Süüdistatav on aru saanud, et tema poolt toime pandud kuriteole igasugused õigustused puuduvad ning 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tööle asumine või õpingute alustamine üldkeskhariduse või kutsekeskhariduse omandamiseks aitab vähendada riski, et tulevikus võib alaealine midagi samalaadset toime panna.
10.Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskuludega toimimise osas. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.