Liiklussüüteod

üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 538 tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Peeter Varik üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Peeter Varikule mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 21, 8 tulenevaid kohustusi Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna direktori määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 p-de 1-6 kohaselt kohustada Peeter Varik järgima katseajal kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Peeter Varikult välja mõista KrMS § KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - joobe tuvastamisega tekkinud kulud summas 22 eurot; - määratud kaitsjatasu summas 242,54 eurot; - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1419 eurot, s.o 1683,54 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasudes Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, kontole nr EE774204278607566704 COOP Pank või kontole nr EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber 99926700021254. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Süüdistuse sisu Peeter Varikut süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.05.2026 kella 23.31 ajal Harjumaal Tabasalu alevikus Rannamõisa teel Tasuja tn ja Nõmme tee vahel suunaga Nõmme tee poole mootorsõidukit Mazda registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud uuringu (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 26T-TXT02122) kohaselt leiti Peeter Variku verest etanooli 1,88 ± 0,06 mg/g, s.o tuvastati, et tema ühes grammis veres on vähemalt 1,82 milligrammi alkoholi. Kirjeldatud tegevusega rikkus Peeter Varik tahtlikult liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit, ning § 69 lg 1, milline sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on joobeseisundi üheks liigiks alkoholijoove. LS § 69 lg 1 – Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3 1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Peeter Varik oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.06.2026 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liis Juhalo, süüdistatav Peeter Varik ja tema kaitsja Kristina Suvalova sõlminud järgneva kokkuleppe: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele kohtus süüdistatav Peeter Variku karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada antud karistust eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu 10.06.2025 otsusega nr 1-25-2859 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta) võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.05.2026 – 04.05.2026, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd. Seega 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva vangistusele vastab 538 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada süüdimõistetut üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on Peeter Varik kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on Peeter Varik kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. Samuti kuulub süüdistatava poolt tasumisele riigi poolt määratud kaitsja Kristina Suvalova kaitsjatasu 63,98+178,56, kokku 242,54 eurot. Joobeseisundi tuvastamise kulu 22 eurot. Kokku kriminaalmenetluse kulud 1683,54 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 1683,54 (22+242,54+1419) eurot tuleb Peeter Varikul tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle KarS § 424 lg 2 järgi süüks arvatud kuriteos süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Siim Mõistlik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.