Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada D. G. KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi.

KarS § 87 lg 1 p 6 ja KarS § 87 lg 4 alusel vabastada D. G. karistusest ja kohaldada tema suhtes järgmisi mõjutusvahendeid: Allutada D. G. alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt karistusseadustiku §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on D. G. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on D. G. kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus K. P. (P.) süüdistatakse selles, et tema: 28.05.2024 kella 19.11 ajal aadressil Tartu linn, XXX, pani koos K. J. grupis, ühiselt ja kooskõlastatult toime väljapressimise. Tegu seisnes selles, et XXX kortermaja hoovis lõi K. J. ühe korra rusikaga J. Z. vastu pead. Seejärel tiris K. J. kannatanu teda kätega kinni hoides

sama kortermaja korterisse nr 12. Korteri koridoris välisukse juures kannatanu kükitas, tema taga seisid K. P. ja seni tuvastamata isik ning kannatanu ees seisis K. J. . Seejärel lõi K. J. korduvalt noa käepidemega kannatanut pähe ja nõudis raha üleandmist. Pärast seda pani K. J. oma põlve kannatanu kõri vastu ning K. P. hoidis parema käega kinni kannatanu peast. Seejärel ütles K. J. : „Davai, torkame kõri läbi, munni“ ning nõudis kannatanult raha üleandmist. Järgmisena väänas K. P. kannatanu käed selja taha, vedas kannatanu sõidukisse ning nad sõitsid aadressile Tartu linn, XXX. Sellega pani K. P. toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades ja grupis. Samuti süüdistatakse K. P. selles, et tema: 08.06.2024 kella 01.50 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas XXX kortermaja eest parkimisalalt võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T. O. kuuluva mopeedi Romet Motors Ogar 202 registreerimismärgiga XXX (vin-kood XXX väärtusega 2000 eurot. Antud tegevusega tekitas K. P. kannatanule T. O. varalist kahju summas 500 eurot; Ajavahemikul 12.06.2024 kell 19.00 kuni 13.06.2024 kell 08.00 Tartu maakonnas Tartu linnas XXX maja juures, grupis koos oma ea tõttu süüvõimetu alaealise A. A. tungis kõrvalistuja küljeakna kolmnurk-klaasi lõhkumise teel sisse Krausberg Eesti OÜ-le kuuluvasse, kuid R. -R. R. kasutuses olevasse sõiduautosse Opel Combo registreerimismärgiga XXX, millest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Krausberg Eesti Oü-le kuuluvad kaks mobiiltelefoni Samsung Galaxy Xcover 4s koguväärtusega 150 eurot ja R.-R. R. kuuluvad õhupüstoli Borner M84 koos kuulide ja varu surugaasi ballooniga koguväärtusega 90 eurot ning taskunoa väärtusega 12,50 eurot. Antud tegevusega tekitasid K. P. ja A. A. kannatanule Krausberg Eesti OÜ varalist kahju autoklaasi lõhkumisega summas 389,18 eurot ja mobiiltelefonide vargusega 150 eurot ning kannatanule R.-R. R. vargusega varalist kahju 102,50 eurot; Ajavahemikul 14.06.2024 kell 21.00 kuni 15.06.2024 kell 7.00 Tartu maakonnas Tartu linnas XXX kinnistu parklas tungis kõrvalistuja küljeakna lõhkumise teel sisse L. V. kuuluvasse sõiduautosse Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, millest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära L. V. kuuluva kaasaskantava valget värvi kõlari JBL väärtusega 205 eurot. Lisaks tungis K. P. kõrvalistuja küljeakna lõhkumise teel sisse B. H. kuuluvasse sõiduautosse Audi A6 registreerimismärgiga XXX, millest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära maksimaalselt 20 euro väärtuses sularaha ja lastekommid. Samuti tungis K. P. kõrvalistuja küljeakna lõhkumise teel sisse A. H. kuuluvasse sõiduautosse BMW E60 registreerimismärgiga XXX, millest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära A. H. kuuluva jahinoa, kommid ja maksimaalselt 20 euro väärtuses sularaha. Antud tegevusega tekitas K. P. kannatanule L. V. varalist kahju autoklaasi lõhkumisega summas 50 eurot ja JBL kõlari vargusega 205 eurot, B. H. varalist kahju sõiduauto aknaklaasi lõhkumisega 974 eurot ning A. H. varalist kahju sõiduauto aknaklaasi lõhkumisega 120 eurot. Sellega pani K. P. toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise. Lisaks süüdistatakse K. P. selles, et tema, olles varem toime pannud KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo:

01.11.2024 ajavahemikul 5.00-5.41 Tartu maakonnas Tartu linnas Roosi tn 86 asuva Tagurpidi Maja juures pani koos D. G. grupis, ühiselt ja kooskõlastatult toime röövimise. Tegu seisnes selles, et D. G. ja K. P. jooksid kannatanu R. R. pikali maha autoteele ning lasksid kannatanule pipragaasi silma. Seejärel K. P. ja D. G. lohistasid R. R. Tagurpidi Maja vastas asuvale muruplatsile kus hoidsid kannatanut kinni. Misjärel K. P. ja D. G. lõid jalaga vähemalt kaks korda R. R. vasakule poole roietesse, mille tagajärjel tundis kannatanu valu, tekkis skleerade punetus ja ärritus ja rindkerekontusioon. K. P. ja D. G. tegid R. R. taskud tühjaks ning võtsid temalt ära rahakoti, milles oli ID-kaart uuesti tellimise väärtusega 30 eurot, juhiluba uuesti tellimise väärtusega 23 eurot, 20 eurot sularaha, erinevate poodide kliendikaardid, kontorivõti, SEB pangakaart, millega tehti hiljem 01.11.2024 ajavahemikul 05.56-06.01 kannatanu kontolt sularaha väljamakseid kokku 900 euro ulatuses, K. K. dokumendi fotod ja R. R. küptoplatvormi salasõnad. Lisaks võtsid K. P. ja D. G. kannatanult ära käekella Fossil väärtusega 263,20 eurot ja mobiiltelefoni POCO X6 Pro 5G (IMEI XXX). Seejärel ütlesid K. P. ja D. G. R. R., et kui ta elada soovib, siis andku oma telefoniparool, mille peale R. R. parooli ka andis. 16.11.2024 kella 04.14 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas XXX asuva maja juures tõukas J. T. asfaldile pikali maha ja lasi maas lebavale kannatanule näkku gaasipihustist pisarvõi pipragaasi. Sellise tegevusega põhjustas K. P. kannatanu J. T.’le füüsilist valu, puusakontusiooni, küünrakontusiooni, põlvekontusiooni ning vasakule puusale, küünarliigesele ja põlveliigesele marrastused. Seejärel võttis K. P. maas lebava kannatanu jope lukustatud taskust kannatanu rahakoti väärtusega umbes 15 eurot, milles oli 360 eurot sularaha, J. T. SEB pangakaart, Tallinna bussikaart uuesti tellimise väärtusega 2 eurot ning ID-kaart J. T. nimele uuesti tellimise väärtusega 30 eurot. Sellega pani K. P. toime KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupis, (gaasi)relvaga ning isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise ja väljapressimise. D. G. süüdistatakse selles, et tema 01.11.2024 ajavahemikul 5.00-5.41 Tartu maakonnas Tartu linnas Roosi tn 86 asuva Tagurpidi Maja juures pani koos K. P. grupis, ühiselt ja kooskõlastatult toime röövimise. Tegu seisnes selles, et D. G. ja K. P. jooksid kannatanu R. R. pikali maha autoteele ning lasksid kannatanule pipragaasi silma. Seejärel K. P. ja D. G. lohistasid R. R. Tagurpidi Maja vastas asuvale muruplatsile kus hoidsid kannatanut kinni. Misjärel K. P. ja D. G. lõid jalaga vähemalt kaks korda R. R. vasakule poole roietesse, mille tagajärjel tundis kannatanu valu, tekkis skleerade punetus ja ärritus ja rindkerekontusioon. K. P. ja D. G. tegid R. R. taskud tühjaks ning võtsid temalt ära rahakoti, milles oli ID-kaart uuesti tellimise väärtusega 30 eurot, juhiluba uuesti tellimise väärtusega 23 eurot, 20 eurot sularaha, erinevate poodide kliendikaardid, kontorivõti, SEB pangakaart, millega tehti hiljem 01.11.2024 ajavahemikul 05.56-06.01 kannatanu kontolt sularaha väljamakseid kokku 900 euro ulatuses, K. K. dokumendi fotod ja R. R. küptoplatvormi salasõnad. Lisaks võtsid K. P. ja D. G. kannatanult ära käekella Fossil väärtusega 263,20 eurot ja mobiiltelefoni POCO X6 Pro 5G (IMEI XXX). Seejärel ütlesid K. P. ja D. G. R. R., et kui ta elada soovib, siis andku oma telefoniparool, mille peale R. R. parooli ka andis. Sellega pani D. G. toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupis ning (gaasi)relvaga. Kokkulepete sisu

K. P.:

KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K. P. karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 214 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K. P. karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus K. P. karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista K. P. liitkaristuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K. P. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.11.2024 – 24.11.2024 s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui K. P. 5 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. K. P. seonduvad kriminaalmenetluse kulud on kokku 5186,02 eurot, millest: KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu 1075,70 eurot (Rainer Objartel) + 109,80 eurot (Kaire Hänilene), s.o kokku 1431,02 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA- ekspertiisi tasu kokku 2590 eurot, millest 2100 eurot välja mõista K. P. ja D. G. kahasse, s.o K. P. 1050 eurot. Kokku mõista K. P. välja 1540 eurot ekspertiisi tasu; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot. Kaitsja tasu kohtumenetluses. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu istungist), kuna K. P. on alaealine, kes on paigutatud käesoleval ajal kinnisesse lasteasutusse, tal ei ole töökohta ega ka muid sissetulekuid. K. P. seaduslik esindaja O. L. ei käi tööl, sissetulek on lastetoetusest XXX eurot kuus, toitjakaotuspension kuus umbes XXX eurot, töötukassast raha XXX euro vahel kuus, elamiskulud XXX eurot, elekter kuus ca XXX eurot kuus, internet kuus XXX eurot, järelmaks ca XXX eurot tööl, pankrotimenetlus on O. suhtes alustatud, alaealisi ülalpeetavaid kolm.

D. G:

Prokurör palub kohtul D. G. süüdi tunnistada KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 87 lg 1 p 6 ja lg 4 alusel kohaldada D. G. alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit – allutamine 1 aastaks käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 alusel on D. G. kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on D. G. kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

D. G. seonduvateks menetluskuludeks on vandeadvokaat Ann Saar poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses summas 911,88 eurot, millele lisandub kaitsja osavõtt kohtuistungist. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel DNA-ekspertiisi tasu 2100 eurot välja mõista K. P. ja D. G. kahasse, s.o D. G. 1050 eurot. KrMS § 179 lg 3 alusel sundraha ei määrata. Kokkuleppe sõlmimise kuupäeva seisuga on menetluskulud kokku 911,88 eurot, sellele lisandub kaitsja õigusabi osutamise tasu kohtuistungil. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda (sh kaitsja õigusabi osutamise tasu istungist), kuna D. G. on alaealine ning tal endal puuduvad sissetulekud. D. G. seaduslik esindaja O. S. käib tööl, kuid on peres ainuke kes tööl käib. O. on kolm alaealist ülalpeetavat. Sissetulek kuus kuni XXX eurot, üür ja kommunaalid XXX eurot, järelmaks umbes XXX eurot kuus, kinnisvara ja vallasvara ei oma, säästud puuduvad. Kuu lõpuks kulub kõik sissetulek ära ja jääb isegi puudu. Kriminaalasjas on esitanud K. P. ja tema seadusliku esindaja O. L. vastu tsiviilhagid kannatanu T. O. (a/a XXX, Swedbank) 500 euro nõudes, L. V. (a/a XXXX, LHV) 149,99 euro nõudes, A. H. (a/a XXX, Swedbank) 120 euro nõudes ja J. T. (a/a XXX, SEB) 517 euro nõudes. Kannatanu R. R. (a/a XXX, SEB) on esitanud K. P. ja tema seadusliku esindaja O. L. ning D. G. ja tema seadusliku esindaja O. S. vastu tsiviilhagi 383 euro nõudes. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on K. P. seaduslik esindaja O. L. nõus, et kohus mõistab temalt ja D. G. seaduslikult esindajalt O. S. kannatanu R. R. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on K. P. seaduslik esindaja O. L. nõus, et kohus mõistab temalt kannatanute T. O., L. V., A. H. ja J. T. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju.VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel on D. G. seaduslik esindaja O. S. nõus, et kohus mõistab temalt ja K. P. seaduslikult esindajalt O. L. kannatanu R. R. kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides said süüdistatavad K. P. ja D. G. aru kokkulepete sisust ja nõustusid nendega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistuse ja mõjutusvahendiga. Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K. P. süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4, § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8, 9, § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja D. G. KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning kohaldada D. G. mõjutusvahendit vastavalt kokkuleppele ning mõista K. P. kokkuleppe järgse karistuse.

Süüdistatavad K. P. ja D. G. ning nende seaduslikud esindajad võtsid kokkulepete sõlmimise käigus ja kohtuistungil esitatud tsiviilhagid õigeks. Kohus rahuldab seega TsMS § 440 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 136, 137, 1043, 1045 lg 1 p 5 ning 1053 alusel tsiviilhagid täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik osa menetluskuludest jätta riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti on võimalik sel alusel määrata menetluskulude hüvitamine ositi. Alaealise puhul võib menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tervikuna riigi kanda. K. P. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 1540 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 1431,02 eurot ja kohtumenetluses 89,28 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2365 eurot (alates 1. aprillist 2026. a on kuupalga alammäär 946 eurot). Seega on K. P. menetluskulud kokku 5425,30 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd K. P. on alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, ning arvestades, et käesoleva otsuse tuleb tema seaduslikul esindajal hüvitada ka kannatanutele tekitatud kahju, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 5425,30 eurot riigi kanda. D. G. menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 1050 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 911,88 eurot ning kohtumenetluses 89,28 eurot. Vastavalt KrMS § 179 lg-s 3 sätestatule ei määrata sundraha KarS § 87 lg 1 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamisel. Seega on D. G. menetluskulude summa kokku 2051,16 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd D. on alaealine, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, olles seadusliku esindaja ülalpidamisel ning arvestades, et tema seaduslik esindaja peab käesoleva otsuse alusel hüvitama ka kannatanule põhjustatud kahju, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud täies ulatuses, s.o summas 2051,16 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.