Üldohtlikud süüteod › Mürgitamise, süütamise ja plahvatuse tekitamisega seotud süüteod

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Aleksandr Šišanovit süüdistatakse selles, et tema 26.10.2025 kella 03.30 paiku XXX esimesel korrusel asuva korteri nr 1, milles elas T.A, kättemaksuks T.A-le akna katkist klaasi katvale OSB-plaadile ja aknale bensiinilõhnalist kergestisüttivat põlevvedelikku ning süütas tahtlikult selle põlema, põhjustades selle tagajärjel tekkinud tulekahju ohu öisel ajal selles kortermajas viibinud inimeste elule ja tervisele. Tulekahju tagajärjel sai kahjustusi XXX-1 korteri aken, korteri sisemus ja ka XXX kortermaja (trepikoja välisuks, trepikoja seinad ja laed ning maja fassaad) ning sellise käitumisega põhjustas A. Šišanov selle korteri omanikule U.L-ile varalise kahju kokku 9472,30 eurot ja XXX korteriühistule kokku 2571,77 eurot. Kirjeldatud tahtliku käitumisega pani A. Šišanov toime temale võõra asja süütamise, millega ta põhjustas ohtu inimeste elule ja tervisele ehk KarS § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 404 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Jätta nimetatud vangistus KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel Aleksandr Šišanovi suhtes tingimisi täielikult täitmisele pööramata katseajaga 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ehk

nimetatud vangistust ei pöörata täitmisele juhul, kui Aleksandr Šišanov ei pane nimetatud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 404 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud põlevvedelikuekspertiis (ekspertiisiakt 25E-AP00011-01) maksumusega 309 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Aleksandr Šišanovile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1728 eurot, s.h sundraha 1419 eurot ja ekspertiisitasu 309 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Riia 132, Tartu) asuvad EKEI-st tagastatud pinnaseproov ja betoonitükk tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.