Viktor Nelipi süüdistus KarS § 423 lg 1 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu 28. novembri 2025 otsus
Apellatsiooni esitaja
kannatanu M.S. i ning hagejate S.L. i ja M.B. lepinguline esindaja jurist Danil Lipatov
Apellatsioonimenetluse ülejäänud pooled
Viktor Nelip. Isikukood: 36211270123; varem kriminaalkorras karistamata, 4 kehtivat väärteokaristust; Viktor Nelipi määratud kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi; Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Sergei Listov; tsiviilkostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU Kindlustus), volitatud esindaja Tiina Saluste
Menetluse vorm
kirjalik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2025 otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate ja kannatanu mittevaralise kahju nõuetega seotud viivisenõude.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: rahuldada tsiviilhagis kannatanu ja hagejate esitatud viivisenõue ning mõista Viktor Nelipilt ja äriühingult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (PZU Kindlustus) solidaarselt:
S.L. i kasuks maakohtu otsusega mittevaralise kahju hüvitisena väljamõistetud 214 eurolt 48,12 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 16. aprillist 2024, kuni käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning viivis alates 22. aprillist 2026 kuni põhinõude (214 euro) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras;
M.B. kasuks maakohtu otsusega mittevaralise kahju hüvitisena väljamõistetud 629 eurolt 141,44 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 16. aprillist 2024, kuni käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning viivis alates 22. aprillist 2026 kuni põhinõude (629 euro) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras;
M.S. i kasuks maakohtu otsusega mittevaralise kahju hüvitisena väljamõistetud 4157 eurolt 934,77 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 16. aprillist 2024, kuni käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise katteks ning viivis alates 22. aprillist 2026 kuni põhinõude (4157 euro) täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
3.Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
4.Apellatsioon rahuldada.
5.Määrata osaühingule Ahto Sirendi Advokaadibüroo vandeadvokaadi Ahto Sirendi poolt Viktor Nelipile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,56 eurot, sealhulgas käibemaks 34,56 eurot. Jätta see summa Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
PÕHIOSA
Süüdistus ja tsiviilhagi
1.Viktor Nelipile esitati karistusseadustiku (KarS) § 423 lg 1 järgi süüdistus selles, et 24. novembril 2023 kella 18.05 paiku Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn–Narva mnt 95,6 kilomeetril ei olnud ta mootorsõidukit Toyota Land Cruiser 120 (registreerimismärgiga XXX ) juhtides ja Tallinna suunas sõites piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik, ei valinud ilmastiku- ja teeoludele vastavat sõidukiirust, ei arvestanud teele tekkinud sademete lume/lörtsi ja sellest tekkinud libedusega, ei hoidnud tema juhitud mootorsõidukit sõiduraja piirides, kaldus asfaltkattega teest paremale tee peenrale ning sõiduki rooli vasakule keerates kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli, mille tagajärjel paiskus tema juhitud sõiduk sõidutee vastassuuna vööndisse ja põrkas vastassuunavööndis kokku vastutuleva Narva suunas sõitva mootorsõidukiga Volvo XC90 (registreerimismärgiga XXX ). Sõidukite kokkupõrke tagajärjel sai sõidukis Volvo XC90 paremal pool tagaistmel, s.t juhi kõrvalistuja taga, istunud M.S. isiku kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 23E-AOI0357 kohaselt raskeid – s.t eluohtlikke – tervisekahjustusi: peensoole, maksa ja vasaku neeru rebendid ja parema õlavarreluu lahtine murd. V. Nelip rikkus ettevaatamatusest liiklusseaduse (LS) järgmisi nõudeid: -
LS § 14 lg-t 2, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
-
LS § 16 lg-t 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, samuti peab liikleja täitma liikluskorraldusvahendi nõuet;
-
LS § 45 lg-t 1, mille kohaselt tuleb teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõita sõiduraja piirides;
-
LS § 45 lg-t 7, mille kohaselt tuleb asulavälisel teel sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti;
-
LS § 50 lg 3 p-te 1 ja p 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Samuti vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.
2.Kannatanu M.S. i ning hagejate S.L. i ja M.B. , s.o M.S. i isa ja ema, lepinguline esindaja Danil Lipatov esitas tsiviilhagi solidaarselt süüdistatava V. Nelipi ja tsiviilkostja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (PZU Kindlustus), s.o V. Nelipi kindlustusandja, vastu. Tsiviilhagis palus esindaja varalise ja mittevaralise kahju hüvitisena välja mõista S.L. i kasuks 1356 eurot, M.B. kasuks 4358,67 eurot ja M.S. i kasuks 40 177,58 eurot. Samuti palus esindaja mõista kõigi kolme hageja kasuks põhinõudelt, s.o 45 892,25 eurot, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivis alates hagi esitamisest (s.o 15. aprill 2024) kuni põhinõude täieliku ja kohase täitmiseni.
3.Kohtus toetas hagiavaldust kannatanu ja hagejate teine esindaja jurist Vassili Kosteitšuk. Enne kohtuistungit hüvitas kindlustusandja PZU Kindlustus hagejate poolt soovitud varalise kahju, välja arvatud taksoarved, kuna need jäid tõendamata. Mittevaralise kahju katteks hüvitas kindlustusandja PZU Kindlustus S.L. ile 786 eurot, M.B. le 3371 eurot, M.S. ile 5843 eurot. Varalise kahju osas võttis kannatanu ja hagejate esindaja hagi tagasi, kuna see on täidetud, kuid mittevaralise kahju palub hüvitamata jäänud ulatuses rahuldada.
4.S.L. i mittevaralise kahju suuruseks hindas esindaja 1000 eurot. Lisaks liiklusõnnetuse tagajärjel saadud kehavigastustele ja unehäiretele pidi S.L. nägema pealt oma 4-aastase lapse kannatusi ja valu. Laps oli sunnitud olema mitu kuud haiglas, kuna ta sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke kehavigastusi ja eksisteeris lapse hukkumise tõenäosus.
5.M.B. mittevaralise kahju suuruseks hindas esindaja 4000 eurot. Lisaks liiklusõnnetuse tagajärjel saadud kehavigastustele ja posttraumaatilisele stressihäirele pidi ta nägema pealt oma 4-aastase lapse kannatusi ja valu. Laps sai eluohtlikke tervisekahjustusi ning M.B. tundis ennast abituna, kuna ei saanud oma last aidata. Tänase päevani elab M.B. läbi liiklusõnnetusega kaasnenut – kardab autoga liiklemist, pabistab pidevalt oma perekonnaliikmete elu eest.
6.M.S. i mittevaralise kahju suuruseks hindas esindaja 40 000 eurot. M.S. oli liiklusõnnetuse ajal 4-aastane ning tal tekkisid liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikud tervisekahjustused, mis vajasid kohest operatsiooni. Operatsioonist jäänud arm võib tekitada M.S. il alaväärsustunnet, kuna teistel lastel sellist armi pole. Samuti mõjutab üleelatu ja sellest tekkinud psühholoogiline trauma tema vaimset tervist eluaja lõpuni. Lisaks tuleb arvestada ostujõu kasvu, ühiskonna üldist heaolu taset ja asjaolu, et kaaskostjana esineb süüdistatava kõrval ka liikluskindlustusandja.
7.VÕS § 113 lg 1 sätestab viiviseintressi (viivise) nõudmise võimaluse. Seega palus esindaja välja mõista kogu kahjuhüvitise summalt (s.o 45 892,25 eurolt) viivise alates hagiavalduse esitamisest (s.o 15. aprill 2024) kuni põhinõude kohase täitmiseni. Maakohtu otsus
8.Viru Maakohtu 28. novembri 2025 otsusega tunnistati V. Nelip süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi süüdi. Teda karistati 1-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kaheksa kuuni. See vangistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p3
des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti V. Nelipilt lisakaristusena 6 kuuks ära juhtimisõigus. Ühtlasi mõisteti V. Nelipilt ja tsiviilkostjalt kannatanu M.S. i kasuks mittevaralise kahju nõudena 4157 eurot, hageja S.L. i kasuks 214 eurot ja hageja M.B. kasuks 629 eurot. Viivisenõude jättis maakohus rahuldamata. Otsustused tehti ka menetluskulude ja asitõendite osas. Menetluskulud kogusummas 2979,04 eurot määras kohus tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.
9.Vaidlust ei ole sündmuse faktilistes asjaoludes ega süü küsimuses. V. Nelipi poolt süüdistusaktis välja toodud liiklusseaduse sätete rikkumine ettevaatamatusest on tõendatud tunnistajate J.K. i, O.M. i ja K.K. a ütlustega, liiklusõnnetuse skeemiga ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga. V. Nelip on tunnistanud, et tema poolt juhitud sõiduk hakkas paremale poole tee serva kalduma ja selleks, et ta teelt välja kraavi ei sõidaks, pööras ta rooli vasakule ja sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastutuleva sõidukiga. Seega on tõendatud V. Nelipi teepeenrale ja selle järgselt vastassuunavööndisse sõitmine, mille tõttu põrkas tema poolt juhitud sõiduk Toyota Land Cruiser 120 kokku vastutuleva mootorsõidukiga Volvo XC90. V. Nelip oleks võinud ette näha seda, et kui ta ei täida liiklusnõudeid, siis ta võib toime panna KarS § 423 lg-s 1 sätestatud süüteo, aga ta ei teinud seda. 29. detsembri 2023 ekspertiisiakti nr 23E-AOI0357 kohaselt tuvastati kannatanu M.S. il eluohtlikud tervisekahjustused. Seega põhjustas V. Nelip liiklusnõuete ettevaatamatusest eiramise tagajärjel KarS § 423 lg 1 sätestatud tagajärje ehk M.S. ile raske tervisekahjustuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
10.Süü suuruse hindamisel leidis kohus, et V. Nelip rikkus mitmeid liiklusseaduse norme, kuid tegi seda ettevaatamatusest ning liiklusõnnetuse tõttu sai raskelt kannatada juhi kõrvalistuja taga istunud M.S. . V. Nelipile karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud süüteo raskust, laadi ja tagajärgi, süüdistatava isikut ning ka seda, et V. Nelipit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on V. Nelipil neli kehtivat väärteokaristust. Eeltoodud asjaolu näitab, et V. Nelip paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid süütegusid ja suhtub hoolimatult liiklusnõuete täitmisesse. V. Nelipile süüks arvatud käitumine viitab üheselt tema ohtlikkusele liikluses, mille tulemusena sai kannatanu raskeid kehavigastusi.
11.Kohtus oli arutluse all vaid mittevaralise kahju hüvitamine selles ulatuses, mida tsiviilkostja polnud hüvitanud. Kuna kindlustusandja PZU Kindlustus hüvitas peaaegu kogu varalise kahju, võttis kannatanu ja hagejate esindaja tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise osas tagasi. S.L. ei viibinud seoses liiklusõnnetusega haiglas, vaid ta suunati ortopeedi konsultatsioonile. M.B. viibis seoses liiklusõnnetusega haiglas 24. november 2023 kuni 25. november 2023 ning talle tehti röntgen ja analüüsid. M.B. oli lastehaiglas koos oma poja M.S. iga perioodil 24. november 2023 kuni 12. detsember 2023. Kannatanule M.S. ile tehti mitmeid uuringuid, sh anestesioloogi uuring, kompuutertomograafiauuring ja röntgen, ning tal avastati peesoole, maksa ja vasaku neeru rebendid ja õlavarreluu murd. Operatsioonil eemaldati tal 80 cm peensoolt.
12.Maakohus leidis, et ilmselgelt pidid kannatanud taluma tervisekahjustuste tõttu valu ja ebamugavusi, mis kaasnesid vigastuste raviga. Samuti on liiklusõnnetus põhjustanud kannatanutele vaimseid läbielamisi. Seega asus maakohus seisukohale, et nii kannatanu M.S. kui ka hagejad S.L. ja M.B. on kandnud juhtumi tagajärjel lisaks varalisele kahjule ka moraalset kahju ning tegemist on õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahjuga.
13.Mittevaralise kahjuhüvitise suuruse määramiseks võrdles kohus eri perioodil sarnaste asjaoludega kriminaalasjades väljamõistetud kahjuhüvitisi ning arvestas käesoleva kaasuse
asjaolusid ja ühiskonna üldist heaolutaset. Kohus tuvastas, et kannatanu M.S. ning hagejad S.L. ja M.B. olid liiklusõnnetusest šokis, nad kõik said liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada, kuid kõige rohkem 4-aastane laps M.S. , kellel tekkisid eluohtlikud vigastused. S.L. i ja M.B. läbielamised enda kehavigastuste tõttu on pigem kergemad, kuid kuna nende 4-aastasel lapsel M.S. il tuvastati eluohtlikud tervisekahjustused ning vanemad kannatasid seetõttu emotsionaalselt, on põhjendatud hagejatele S.L. ile ja M.B. le mittevaralise kahju rahuldamine ulatuses, mida kindlustusandja ei hüvitanud, s.o S.L. ile summas 214 eurot ja M.B. le summas 629 eurot.
14.Kannatanu M.S. i üleelamised on laiemas võrdluses keskmised ning tekkinud vigastused ei olnud kergemat laadi ja vajasid kirurgilist sekkumist. Seetõttu oli kohtu hinnangul õiglaseks hüvitiseks kannatanu M.S. ile 10 000 eurot. M.S. i seaduslik esindaja M.B. on 6. veebruaril 2024 andnud ütlusi, et kuigi vigastuste tõttu tuleb last (M.S. i) jälgida, on laps tänaseks päevaks taastunud ja tema käsi paraneb. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et vigastused ei ole kannatanule toonud kaasa elukvaliteedi langust ning ei ole põhjendatud moraalse kahju hüvitis summas 40 000 eurot. Hagejate esindaja põhjendas sellises summas hagi esitamist muuhulgas seoses kindlustusandja heade majandustulemustega. Kohus märkis, et moraalse kahju väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige kannatanu enda läbielamistest, mitte kindlustusandja headest majandustulemustest. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leidis kohus, et vigastuste raskus ja tagajärgede ulatus on M.S. i puhul keskmine, mistõttu hindas kohus mittevaralise kahju suuruseks kokku 10 000 eurot. Kuivõrd kindlustusandja PZU Kindlustus tasus M.S. i kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 5843 eurot, kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 10 000 eurost lisaks 4157 eurot.
15.Viiviste väljamõistmise osas vaidlesid kostjad hagile vastu. Kohtu hinnangul on nii varalise kahju kui ka moraalse kahju hüvitamine kogusummas 22 012,42 eurot piisavalt suur summa, mistõttu oleks lisaks sellele viivise väljamõistmine ebaõiglane. Valuraha suuruse hindamisel tuleb vältida situatsiooni, kus kahju tekitaja peab pärast väljamõistetud hüvitissumma tasumist elama vaesuse piiril. Seega arvestades ühiskonna üldise heaolu taset, senist kohtupraktikat ning asjaolusid, et süüdistatav V. Nelip sai ka ise liiklusõnnetuse tõttu kehavigastusi ning tsiviilkostja hüvitas juba enne kohtuistungit hagejate poolt soovitud varalise kahju summas 7012,42 eurot ja mittevaralise kahju summas 10 000 eurot, tuleb viivise nõue ja sellega esitatud hagisumma suurendamine viivise võrra alates hagi menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetlus
16.Kannatanu ja hagejate lepinguline esindaja D. Lipatov esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, millega nad paluvad alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 16.04.2024) kuni põhinõude kohase täitmiseni mõista S.L. ile väljamõistetud 214 euro suuruse kahjuhüvitise pealt, M.B. le väljamõistetud 629 euro suuruse kahjuhüvitise pealt ning M.S. ile väljamõistetud 4157 euro suuruse kahjuhüvitise pealt V. Nelipilt ja tsiviilkostjalt solidaarselt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras ehk seadusjärgses ulatuses viivis. Apellatsiooni põhistused on järgmised.
17.Maakohus võttis kõnealuse tsiviilhagi menetlusse täies ulatuses, s.t koos viivise nõudega, mistõttu pidi kohus otsustama ka viivise väljamõistmise juhul, kui rahuldab hagejate kahjuhüvitise väljamõistmise nõude kas või osaliselt. Vaidlust ei ole selle üle, et kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks kokku 5000 eurot. Kuivõrd tegemist on selgelt kohtu tuvastatud rahalise kohustusega ning hagejad esitasid selle summa pealt ka viivise tasumise nõude, siis kohus pidi rahuldama vastava nõude täies ulatuses. Viivis kuulub väljamõistmisele, kui kohustatud poolel on õigustatud poole ees rahaline kohustus ja kohustatud pool ei ole õigeaegselt oma kohustust täitnud ning õigustatud pool esitas viivise
tasumise nõude. Hagejatel tekkis kahju seoses 2023. a lõpus toimunud liiklusõnnetusega ning hagi esitati 15. aprillil 2024, mistõttu on käesolevas menetluses läbivaadatud rahaline kohustus muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 ls 1 järgi. Samuti on tuvastatud õigeaegselt täitmata jäetud rahaline kohustus hagejate ees ning hagejad esitasid viivise tasumise nõude. Seega jääb ebaselgeks kohtu otsus jätta viivis välja mõistmata.
18.Kohustatud poolel on õigus VÕS § 113 lg-e 8 koostoimes VÕS § 162 lg-ga 1 alusel nõuda viivise vähendamist, kui viivis on ebamõistlikult suur. Praegusel juhul ei esitanud ükski kostja viivise vähendamise taotlust. Samas ei ole ka põhjendatud viivise vähendamine olukorras, kus nõutakse viivist seadusjärgses ulatuses. Juhul kui kohus leidis, et seadusjärgne viivisemäär on ebamõistlikult suur, pidi kohus tuvastama VÕS § 113 lg 1 regulatsiooni vastuolu põhiseadusega. Kohus seda teinud aga ei ole, mistõttu ei ole ka viivis seadusjärgses ulatuses ebamõistlikult suur, et seda saaks vähendada.
19.Alates 16. aprillist 2024 kuni käesoleva apellatsioonkaebuse esitamiseni (s.o 23. detsember 2025) moodustab sissenõutavaks muutunud viivis väljamõistetud kahjuhüvitise 5000 eurot pealt 958,88 eurot. Viivise summa ei ulatu isegi pooleni väljamõistetud kahjuhüvitise summast, mistõttu ei ole õiglane jätta viivis välja mõistmata selle suuruse võimaliku ebamõistlikkuse tõttu.
20.Kohus leidis sisuliselt, et viivise väljamõistmine ei ole praegusel juhul õiglane, arvestades hagejate saadud kahjuhüvitise summat. Hagejad leiavad, et kohus võis pidada silmas seda, et viivise nõudmisel võivad hagejad kuritarvitada oma subjektiivset õigust. Juhul kui subjektiivset õigust püütakse kuritarvitada, võib kohus piirata selle kohaldatavust konkreetsel juhul VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus ei põhjendanud viivise välja mõistmata jätmist hea usu põhimõtte kaudu. Seega juhul, kui maakohus lähtus praegusel juhul hea usu põhimõttest, jättis kohus oma otsuse põhjendamata, rikkudes sellega oluliselt menetlusõigust.
21.Hagejad on nõus, et viivise väljamõistmise üle otsustamisel tuleb arvestada ühiskonna üldise heaolu taseme põhimõtet ja senist kohtupraktikat ning kohus püüdis nendele tuginedes viivise välja mõistmata jätmist ka põhjendada. Samas jääb hagejatele ebaselgeks, mida kohus praegusel juhul täpselt arvestas. Tsiviilkostja, kes on süüdistatavaga solidaarne võlgnik, on suur kindlustusselts, kes teenis 2022. aastal puhaskasumina 24,9 miljonit eurot. Hagejate arvates ei kujuta viivise tasumine 5000 euro pealt tsiviilkostjale üleliigset rahalist koormust. Samuti oleks pidanud kohus välja tooma konkreetsed kohtuotsused, kui otsustati viivis jätta välja mõistmata põhjusel, et „raskes liiklusõnnetuses kannatanud on juba piisavalt suure hüvitise saanud“. Kohus on oluliselt kaldunud kõrvale kahju hüvitamise põhimõttest, mille kohasele peab olema taastatud kahju tekkimisele eelnenud olukord, ning kohus pidi põhjendama oma seisukohta selgemini.
22.Samuti rõhutas kohus, et süüdistatav V. Nelip sai ka ise liiklusõnnetuse tõttu kehavigastusi. Kuigi hagejad ei vaidlusta seda tõika, jääb ebaselgeks, mida kohus mõtles selle põhjenduse all. Kohus tuvastas, et süüdistatav põhjustas raske liiklusõnnetuse ning tema põhjustatud liiklusõnnetuses said vigastada hagejad, kellel tekkisid nii varaline kui ka mittevaraline kahju. Seega jääb arusaamatuks, kuidas täpselt mõjutab kahju ja viivise väljamõistmist asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustaja sai enesestmõistetavalt liiklusõnnetuses vigastada. Samuti tuleb arvestada seda, et solidaarvõlgnikuks on lisaks süüdistatavale ka kindlustusandja.
23.Kohus püüdis ilmselt põhjendada viivise välja mõistmata jätmist asjaoluga, et tsiviilkostja hüvitas hagejatele juba enne otsuse tegemist ligikaudu 17 000 eurot. Hagejad rõhutavad, et kohus mõistis samas asjas 28. novembri 2025 otsusega hagejate kasuks täiendavalt 5000 eurot. Seega tuvastas kohus enne otsuse tegemist kostjate rahalise kohustuse
olemasolu summas 5000 eurot hagejate ees ning selle, et kostjad ei hüvitanud enne otsuse tegemist hagejatel tekkinud kahju täies ulatuses. Seega nõuavad hagejad maakohtu otsuse alusel väljamõistetud kahjuhüvitise pealt viivise tasumist.
24.Apellatsiooni osas esitas 29. jaanuaril 2026 seisukoha tsiviilkostja PZU Kindlustus. Tsiviilkostja nõustub kohtuga, et arvestades tsiviilkostja poolt juba tasutud varalise ja mittevaralise kahju hüvitisi, oleks viivise väljamõistmine ebaõiglane. Mõlemad kostjad vaidlesid maakohtus vastu tsiviilhagis esitatud nõuetele, sealhulgas on süüdistatav V. Nelip palunud jätta viivised välja mõistmata. Seega polnud eelkirjeldatud olukorras kostjatel vaja esitada veel eraldi taotlust viivise nõude vähendamiseks ning kohus sai ka üksnes kostjate esitatud vastuväidetest lähtuvalt teha diskretsiooniotsuse viivise nõude kohta.
25.Süüdistatava V. Nelipi määratud kaitsja A. Sirendi esitas apellatsioonile seisukoha
30.jaanuaril 2026. Kaitsja leiab, et kohus on piisavalt põhjendanud viivistesse puutuvat otsustust. Kaitsja palub jätta apellatsiooni rahuldamata ning jätta riigi kanda apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 178,56 eurot, kuna see kulu ei tulene V. Nelipist.
26.Prokuratuur esitas seisukoha apellatsioonile 30. jaanuaril 2026. Nõustudes V. Nelipi kaitsja ja tsiviilkostja esitatud seisukohtadega ning maakohtu otsuses väljatooduga, leiab ka prokuratuur, et viivise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Prokurör juhib tähelepanu sellele, et V. Nelip on süüdi tunnistatud KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Prokurör leiab, et seni, kuni kahju põhjustaja süü ei ole kriminaalmenetluses kohtu poolt tuvastatud ja seega ka esitatud tsiviilhagi rahuldatud, ei ole see sissenõutavaks muutunud. Olukorras, kus süüdistatav mõistetakse liiklusõnnetuse põhjustamises õigeks, jätab kohus põhjusliku seose puudumise tõttu hagiavalduse täielikult rahuldamata, mistõttu nõue ei muutugi sissenõutavaks. Ringkonnakohtu seisukoht
27.V. Nelipi süüditunnistamist ning kohtu poolt rahuldatud tsiviilhagi nõudeid ja nende suurust puudutavas osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Kuivõrd kolleegium leiab, et otsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud, ei asu kohus vastavaid põhjendusi ja faktilisi asjaolusid juhinduvalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 üle kordama ning märgib järgmist.
28.Maakohus tuvastas süüdistuse aluseks oleva sündmustiku korrektselt kohtukolleegium loeb sarnaselt maakohtuga tõendatuks järgmised faktilised asjaolud.
ning
24.novembril 2023 juhtis V. Nelip mootorsõidukit Toyota Land Cruiser 120 (registreerimismärgiga XXX ) ning sõitis koos J.K. i ja O.M. iga Narvast Tallinna suunas. Samal ajal juhtis S.L. mootorsõidukit Volvo XC90 (registreerimismärgiga XXX ) ning sõitis koos M.B. , M.S. i ja M.L. ga Tallinnast Narva suunas. Kella 18.05 paiku Lääne-Virumaal Haljala vallas Tallinn–Narva mnt 95,6 kilomeetril kaldus V. Nelipi juhitud mootorsõiduk asfaltkattega teest paremale tee peenrale ning sõiduki rooli vasakule keerates kaotas ta sõiduki juhitavuse üle kontrolli. Selle tagajärjel paiskus tema juhitud sõiduk sõidutee vastassuunavööndisse ja põrkas vastassuunavööndis kokku vastutuleva S.L. i juhitud mootorsõidukiga. Sõidukite kokkupõrke tagajärjel sai sõidukis Volvo XC90 paremal pool tagaistmel, s.t juhi kõrvalistuja taga, istunud 4-aastane M.S. raskeid – s.t eluohtlikke tervisekahjustusi (peensoole, maksa ja vasaku neeru rebendid ja parema õlavarreluu lahtine murd). M.B. le ja S.L. ile tekitati õnnetuse tagajärjel kergemad vigastused. Seega ei olnud V. Nelip sõites piisavalt ettevaatlik ja tähelepanelik, ei valinud ilmastiku- ja teeoludele vastavat sõidukiirust, ei arvestanud teele tekkinud sademete lume/lörtsi ja sellest tekkinud libedusega
ning ei hoidnud tema juhitud mootorsõidukit sõiduraja piirides. Eeltooduga rikkus V. Nelip LS § 14 lg-t 2, § 16 lg-t 1, § 45 lg-t 1, § 45 lg-t 7 ning § 50 lg 3 p-te 1 ja 2 ning pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
30.Lisaks kannatanule M.S. ile on hagejateks ka kannatanu vanemad M.B. ja S.L. . Kuigi hagejad said ka ise tervisekahjustusi, kannatasid nad eelkõige vaimsete üleelamiste tõttu. Nimelt sai nende 4-aastane laps liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke tervisekahjustusi ning vanemad olid pidevas hirmu- ja ärevusseisundis, kas nende laps jääb ellu. Tänu kohesele arstiabile ja operatsioonidele jäi kõige raskem tagajärg ehk M.S. i surm saabumata. Seega on maakohus nõustumisväärselt leidnud, et M.B. ja S.L. kandsid lisaks neile õigusvastaselt tekitatud varalisele kahjule ka mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju suurused (s.o S.L. i kasuks 214 eurot, M.B. kasuks 629 eurot ja M.S. i kasuks 4157 eurot) on kohtukolleegiumi meelest põhjendatud ja nende üle ei ole ka vaidlust.
31.Küll aga väärivad tähelepanu kannatanu ja hagejate lepingulise esindaja D. Lipatovi apellatsiooniväited viivise välja mõistmata jätmise kohta. Viimased tingivad ka maakohtu otsuse osalise tühistamise. Seega analüüsib kolleegium esmalt apellatsiooni argumente ja annab neile omapoolse hinnangu (I), seejärel võtab ringkonnakohus kokku apellatsioonimenetluse tulemi (II) ning kujundab seisukoha apellatsioonimenetluskulude osas
(III).
I
32.Viiviste väljamõistmise osas vaidlesid süüdistatav ja tsiviilkostja hagile vastu. Maakohus leidis, et süüdistatav V. Nelip sai ka ise liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastusi ning varalise kahju ja mittevaralise kahju hüvitamine kogusummas 22 012,42 eurot on piisavalt suur summa, mistõttu oleks sellele lisaks viivise väljamõistmine ebaõiglane. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole selline seisukoht kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga.
33.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 ls 2 järgi võib viivist nõuda eelkõige selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 2 järgi arvestatakse viivist kahju hüvitamise nõude puhul muu hulgas alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus süüdistatav ja tsiviilkostja saavad mittevaralise kahju nõudest teada alles pärast tsiviilhagi esitamist, saab viivisearvestuse algusajaks lugeda hagi esitamise aja (RKKKo asjas nr 1-21-3082/28, p 32; vt ka RKTKo asjas nr 2-14-62732/124, p 23; RKKKo asjas nr 1-18-5732, p 80). Käesolevas asjas saab sissenõutavaks muutunud viivist nõuda kindla summana alates hagi esitamisest, s.o
15.aprillist 2024, kuni kohtuotsuse tegemise kuupäevani.
34.Viivisesse puutuvalt ei ole oluline VÕS § 140, mis võimaldab vähendada kahjuhüvitist, kui muidu muutuks olukord võlgniku jaoks äärmiselt ebaõiglaseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist VÕS § 162 kohaselt. Seda saab lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, kui see on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuigi vastavat taotlust ei ole ei V. Nelip ega ka tsiviilkostja esitanud, ei oleks kolleegiumi hinnangul vähendamine vaid maakohtu nimetatud põhjendustel ka võimalik. Nimelt on Riigikohus olnud varem seisukohal, et üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada (vt RKTKo asjas nr 3-2-1-113-11, p 61), kuid erandjuhtudel on vähendamine siiski võimalik – näiteks juhul, kui seadusjärgne viivis on objektiivselt võetuna väga suur summa (RKTKo asjas nr 32-1-28-17, p-d 11, 12). Apellatsiooni järgi on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 958,88 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei saa väita, et tegemist oleks objektiivselt võetuna väga suure summaga.
35.Apellant on viidanud ka VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttele, märkides, et otsusest küll ei nähtu, et maakohus oleks sellele tuginenud, aga kohus võis sellest lähtuda. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohtud saavad teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest, ning selle poolest erineb see viivise vähendamisest VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, mida saab nende sätete kohaselt teha üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Samas ei tohi õiguse kohaldamine olla pooltele üllatuslik, s.t kohus peab juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt RKTKo asjas nr 3-2-1-116-10, p 40). Praeguses asjas ei ole maakohus seda teinud, hoolimata sellest, et pooled ei esitanud maakohtu menetluses väiteid viivisenõude vastuolu kohta hea usu põhimõttega. Siiski on pooled saanud vastavasisulisi seisukohti esitada apellatsioonimenetluses. (RKTKo asjas nr 3-2-1-43-13, p 14)
36.VÕS § 113 ei anna alust loobuda võlgnikult viivise väljamõistmisest seetõttu, et isik, kelle vastu see on esitatud, on saanud ka ise kehavigastusi ning hagejatele on hüvitatud ja väljamõistetud juba piisavalt suur summa. Nõnda talitamiseks ei anna alust ka muud võlaõigusseaduse normid. Seesugust tõlgendust ei toeta ka kohtupraktika. Sarnaselt apellandiga leiab ka kolleegium, et liiklusõnnetuse toimumise tagajärjel kehavigastuste ja tervisekahjustuste saamine ei ole erandlik. Ebaõiglusest V. Nelipi või tsiviilkostja PZU Kindlustuse suhtes ei saa rääkida – viivisenõude tingib asjaolu, et V. Nelip sooritas kuriteo ja tekitas kahju sõidukiga, mille liikluskindlustus on sõlmitud kindlustusandja PZU Kindlustus juures. Samuti ei tulene seadusest ega kohtupraktikast konkreetset summat, mille ületamisel oleks viivise väljamõistmine ebamõistlik. Ka ei saa praegusel hetkel rääkida VÕS § 113 lg-s 4 sätestatud vastuvõtuviivitusest või õigustatult kohustuse täitmisest keeldumisest.
37.Tsiviilhagis sisaldus taotlus mõista V. Nelipilt ja tsiviilkostjalt solidaarselt hagejate (s.o kannatanu M.S. i) kasuks vastavalt TsMS §-le 367 mittevaralise kahju põhinõudelt alates hagi esitamisest (s.o 15. aprill 2024) kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses viivis. Apellatsioonis on eelnimetatud taotlust täiendatud: alates hagi esitamisele järgnevast päevast (s.o 16. aprill 2024) kuni põhinõude kohase täitmiseni palutakse mõista hagejale I (s.o S.L. ile) väljamõistetud 214 euro suuruse kahjuhüvitise pealt, hagejale II (s.o M.B. le) väljamõistetud 629 euro suuruse kahjuhüvitise pealt ning hagejale III (s.o M.S. ile) väljamõistetud 4157 euro suuruse kahjuhüvitise pealt V. Nelipilt ja tsiviilkostjalt solidaarselt VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras ehk seadusjärgses ulatuses viivis. Kuivõrd viivise nõudmise algusaega on muudetud, lähtub ka kolleegium viimasest, s.o apellatsioonis taotletust.
38.Kolleegium määrab sissenõutava viivise suuruse TsMS § 367 järgi kindlaks praeguse otsuse tegemise kuupäeva (21. aprill 2026) seisuga. Hagi rahuldamise määra leidmisel tuleb arvesse võtta kannatanu põhinõuet ja praeguse lahendi tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist (vt nt RKKKo asjas nr 1-18-5732, p 113; RKKKo asjas nr 1-21-3082, p 34; RKTKo asjas nr 2-15-19042, p-d 11 ja 13; RKTKo asjas nr 2-15-4981, p 19). VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgi loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär.1 Eeltoodule tuginedes on viivise arvestus järgmine: alates 16. aprill 2024 kuni 30. juuni 2024 8% + 4,50% aastas, alates 1. juuli 2024 kuni 31. detsember 2024 8% + 4,25% aastas, alates 1. jaanuar 2025 kuni 30. juuni 2025 8% + 3,15% aastas, alates 1. juuli 2025 kuni 31. detsember 2025 8% + 2,15% aastas, alates 1. jaanuar 2026 kuni 21. aprill 2026 8% + 2,15% aastas. Hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o 16. aprillist 2024, kuni kolleegiumi praeguse otsuse tegemiseni, s.o 21. aprillini 2026, on viivitatud päevi kokku 736.
Eesti Pank. Eurosüsteem. Võlasuhete intressimäär. – https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar (20. aprill 2026).
39.Hageja S.L. i kasuks mõisteti mittevaralise kahju hüvitisena 214 eurot. Seega, lähtudes eelmises otsuse punktis märgitust, on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 48,12 eurot. Nõude täieliku rahuldamise tõttu tuleb tema kasuks (tänase päeva seisuga) seega välja mõista 214 eurot põhivõla katteks ning 48 eurot ja 12 senti viiviseid ehk kokku 262 eurot ja 12 senti. Hageja M.B. kasuks mõisteti mittevaralise kahju hüvitisena 629 eurot. Seega, lähtudes eelmises otsuse punktis märgitust, on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 141,44 eurot. Nõude täieliku rahuldamise tõttu tuleb tema kasuks (tänase päeva seisuga) seega välja mõista 629 eurot põhivõla katteks ning 141 eurot ja 44 senti viiviseid ehk kokku 770 eurot ja 44 senti. Kannatanu M.S. i kasuks mõisteti mittevaralise kahju hüvitisena 4157 eurot. Seega, lähtudes eelmises otsuse punktis märgitust, on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 934,77 eurot. Nõude täieliku rahuldamise tõttu tuleb tema kasuks (tänase päeva seisuga) seega välja mõista 4157 eurot põhivõla katteks ning 934 eurot ja 77 senti viiviseid ehk kokku 5091 eurot ja 77 senti.
40.Riigikohus on oma otsustes tuginenud seisukohale, et põhinõude osalise rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka kannatanute nõue mõista süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt VÕS § 113 lg 2 alusel välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni, mõistes see välja iga kannatanu osas eraldi (RKKKo asjas nr 121-3082, p 32; RKKKo asjas nr 1-18-5732, p 80, 81).
41.Sissenõutavaks muutunud viivisele lisaks mõistab kolleegium süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt välja alates praeguse lahendi tegemise kuupäevale järgmisest päevast, s.o 22. aprillist 2026, sissenõutava viivise VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras hageja S.L. i kasuks välja 214 euro suuruselt nõudelt kuni põhinõude tasumiseni, hageja M.B. kasuks 629 euro suuruselt nõudelt kuni põhinõude tasumiseni ning kannatanu M.S. i kasuks 4157 euro suuruselt nõudelt kuni põhinõude tasumiseni.
42.Kolleegium märgib veel järgmist. Kui tõepoolest ilmneb, et V. Nelip ei suuda viivist tasuda, saab selle probleemiga tegeleda täitemenetluses, mis ongi ette nähtud olukordade jaoks, kus isik oma võlgu ei tasu. II
43.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ning § 340 lg-st l ja lg 4 p-st 5, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 28. novembri 2025 otsuse osaliselt, s.o viivise mõistmata jätmise osas. Uue otsusega mõistab kolleegium VÕS § 113 lg 1 alusel V. Nelipilt ja tsiviilkostjalt hagejate S.L. i ja M.B. ning kannatanu M.S. i kasuks välja alates 16. aprillist 2024 kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni seadusjärgses määras viivised. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon tuleb rahuldada. III
44.Süüdistatava kaitsja esitas apellatsioonimenetluses kannatanu ja hagejate esindaja apellatsioonkaebusele oma seisukoha. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 178,56 eurot (sh käibemaks) riigi kanda jätmist, kuna see kulu ei tulenenud süüdistatavast V. Nelipist. Riigi õigusabi taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni menetlusse võtmise määrusega ja apellatsiooniga tutvumiseks ning kohtuotsuse taustal viimase analüüsiks 90 minutit. Seisukoha koostamiseks ja esitamiseks kulus kaitsjal 30 minutit. Ilma käibemaksuta on kaitsja kulu 144 eurot. Kolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. Kaitsja tasu toimingute eest ei ületa Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg-s 4 sätestatud lihtmenetluses riigi õigusabi osutamise eest ettenähtud tasu piirmäära.
Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg-st 1 juhindudes riigi kanda. Kannatanu ja hagejate esindaja apellatsioonimenetluses tasutaotlust ei esitanud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.