Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Ringkonnakohtu istung Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellant Prokurör Süüdistatav, kelle osas maakohtu otsus vaidlustati Kaitsja Kohtuistungil osalejad
Tallinna Ringkonnakohus 3. märts 2026, suuline menetlus 1-25-2264 Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin 17. veebruar 2026 Elina Huobolainen Kriminaalasi Giovanni Mitrauskise süüdistuses KarS § 184 lg 21 ja § 372 lg 2 p 3 järgi Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsus, üldmenetlus Prokuratuuri apellatsioon, kaitsja apellatsioon Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jakob Juksaar Giovanni Mitrauskis (ik: 39608036528), elukoht: XXX; viibimiskoht: Tallinna Vangla; kriminaalkorras karistamata Vandeadvokaat Vladimir Sadekov Süüdistatav Giovanni Mitrauskis ja tema kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Jakob Juksaar
RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsus Giovanni Mitrauskisele KarS § 184 lg 21 järgi mõistetud karistuse ja talle mõistetud liitkaristuse osas.
2.Karistada Giovanni Mitrauskist KarS § 184 lg 21 järgi üheksa aasta vangistusega.
3.Mõista Giovanni Mitrauskisele KarS § 64 lg 1 alusel raskemat karistust suurendades liitkaristuseks kümme aastat vangistust. Lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29. mail 2024, s.o 1 päev ja alates 7. novembrist 2024.
Jätta muus osas maakohtu vaidlustatud otsus muutmata.
5.Rahuldada prokuratuuri apellatsioon.
6.Jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Giovanni Mitrauskisele esitati süüdistus KarS § 184 lg 2 1 järgi selles, et ta omandas ebaseaduslikult edasimüümise eesmärgil kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult vähemalt 11 046 psühhotroopset ainet buprenorfiini sisaldavaid Subutex 8mg tablette. Tabletid asetas ta enda isiklikku spordikotti, mille paigutas töösõitudeks tema kasutusse antud sõidukisse ja toimetas need 5. novembri 2024. a hommikul klientidele kauba laialivedamisega seonduva töösõidu raames laevaga Soome Vabariiki Helsingi Länsisatama terminali 2, kus ta sõitis sõidukiga laevalt maha. Seejärel pidasid Soome Vabariigi ametivõimud ta kinni ja toimetasid politseiasutusse. G. Mitrauskis parkis enda kasutuses olnud sõiduki Länsisatama territooriumile ja lukustas selle. OÜ M töötaja, saades teada, et sõiduki teekond on töösõidul teadmata põhjusel katkenud, sõitis Helsingisse, vedas kauba klientidele laiali ning toimetas auto seejärel Tallinnasse Kopli tn 25. Tallinnas avastas M OÜ töötaja sõidukis G. Mitrauskisele kuuluva spordikoti ning selle seest tööriiete alt blisterpakendid Subutex tablettidega, mille ta andis üle politseiametnikele. Arvestades Subutex tablettide teadaolevat minimaalset hinda Soome Vabariigis 20 eurot ühe tableti kohta, käitles G. Mitrauskis tablette suure varalise kasu (arvutuslikult 220 920 eurot) teenimise eesmärgil. Samuti esitati G. Mitrauskisele süüdistus KarS § 372 lg 2 p 3 järgi selles, et vähemalt ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni 29. maini 2024 müüs ta veebikeskkondades avaldatud kuulutuste kaudu erinevaid retseptiravimeid, omamata selleks vajalikku tegevusluba. Ravimite müük ja sellelt saadav tulu oli seejuures G. Mitrauskise peamine sissetulek ja elatusallikas. G. Mitrauskise tegevus ravimite müümisel on käsitatav apteegiteenuse osutamisena, mis omakorda on hinnatav tervishoiuteenuse osutamisega seotud tegevusalana. G. Mitrauskisel puudus õigus tegutseda tervishoiuteenusega osutamisega seotud tegevusalal.
2.Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsusega tunnistati G. Mitrauskis KarS § 184 lg
2 järgi süüdi ja teda karistati kuue aasta vangistusega. G. Mitrauskis tunnistati süüdi ka KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti G. Mitrauskisele liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg (1 päev 29.05.2024 ja
alates 7.11.2024). G. Mitrauskisele tõkendina kohaldatud vahistamise tühistas maakohus alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis G. Mitrauskiselt ositi kaheteist kuu jooksul välja menetluskulud. Maakohus konfiskeeris G. Mitrauskiselt KarS § 83 1 lg 1 ning § 84 alusel 68 395,05 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks seadis maakohus kuni väljamõistetud summa tasumiseni G. Mitrauskisele kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXX(kinnistu nr XXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXX) esimesele vabale järjekohale Eesti Vabarrigi kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 68 395,05 eurot. Kohus otsustas veel asitõenditega seonduvad küsimused.
3.Maakohus märkis, et G. Mitrauskis tunnistas ennast talle KarS § 372 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses süüdi. Kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad tema süüd. Mh leidis maakohus, et G. Mitrauskis pani talle KarS § 372 lg 2 p 3 järgi süüks arvatud teod toime tahtlikult, otsese tahtluse vormis. G. Mitrauskise varalist seisundit ja töötamist kajastavate dokumentide analüüsi põhjal tuvastas maakohus esmalt, et G. Mitrauskise ainus legaalne tulu aastatel 2021-2024 laekus erinevate riiklike toetustena. Tema kontodele sel perioodil sisse makstud sularaha oli kriminaaltulu. Tema pangakontodele tehtud ülekannete puhul ei pidanud maakohus kriminaaltuluks süüdistatava lähedastelt tema arveldusarvele üle kantud rahasummasid. Varade analüüsi kokkuvõttes pidas maakohus ravimite ebaseaduslikust müügist saadud kriminaaltuluks 68 395,05 eurot. Selles ulatuses pidas maakohus põhjendatuks G. Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 alusel kriminaaltulu konfiskeerida. Kuivõrd aga süüdistatav on kriminaaltulu ära tarvitanud, mõistis maakohus KarS § 84 alusel temalt välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, võimaldades KrMS § 306 lg 1 p 121 kohaselt G. Mitrauskisel tasuda selle summa vabatahtlikult kahe aasta jooksul. Asenduskonfiskeerimise tagamiseks kohaldas maakohus G. Mitrauskisele kuuluvale kinnistule nr XXXXXXXX aadressiga XXX kohtuliku hüpoteegi summas 68 395,05 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4.Süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi pidas maakohus G. Mitrauskise süüd väljaspool mõistlikku kahtlust tõendatuks. Maakohtu hinnangul ei ole mõistlikult võimalik, et süüdistuses märgitud ravimid oleks G. Mitrauskise kasutuses olnud autos asuvasse spordikotti paigutanud keegi muu kui G. Mitrauskis või et need sattunuksid sinna juhuslikult. G. Mitrauskise aktiivsed kaitseväited on kontrollimatud ega anna seetõttu alust süüdistuse versiooni toimunust kahtluse alla seada. Kuivõrd puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et G. Mitrauskis võinuks olla üksnes süüdistuses märgitud ainete kuller, kellele maksti aine vedamise eest 2-3 000 eurot tasu, ei saa selle versiooniga süüdistust kummutada. Maakohus tuvastas ka selle, et Subutex 8mg tablettide näol on tegemist sotsiaalministri 18. mai määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja kantud psühhotroopset ainet sisaldava ravimiga. Samuti tuvastas maakohus, et G. Mitrauskise käideldud psühhotroopse aine kogus ületas suure koguse alampiiri ning äravõetud tablettidest piisanuks joobe tekitamiseks vähemalt 11 046 inimesele. Kuivõrd Subutex 8mg tableti hind Eestis on 7 eurot, kuid Soome Vabariigis minimaalselt 20 eurot, siis on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud see, et G. Mitrauskisel oli tablettide käitlemisel eesmärk saada suurt varalist kasu.
5.G. Mitrauskisele karistust mõistes märkis maakohus, et ta on varem kriminaalkorras karistamata isik. Samas märkis maakohus, et G. Mitrauskise ebaseaduslikku käitumist ei pidurdanud asjaolu, et 2024. a mais peeti ta kinni ja alustati tema suhtes kriminaalmenetlust ebaseadusliku ravimimüügi tõttu, vaid juba mõni kuu hiljem tabati ta psühhotroopsete ravimite käitlemiselt. G. Mitrauskis tegeles ebaseadusliku ravimite käitlemisega ligi kolm aastat, mis kinnitab, et kuriteod ei olnud juhuslikud episoodid süüdistatava elus, vaid tema igapäevaelu osa. G. Mitrauskise süü suuruse arvestamisel psühhotroopsete ravimite käitlemisel märkis maakohus, et tegemist oli siiski ühekordse juhtumiga ja ta ei jõudnud veel ravimeid edasi müüa. Kohus arvestas samas käideldud psühhotroopsete ravimite suurt kogust. Maakohus võttis arvesse, et G. Mitrauskis on noor ja tal on pere. Samas ei suutnud elukaaslase ja lapse olemasolu teda siiski rasket kuritegu toime panemast tagasi hoida. Tema tegudest nähtuvad õigusvastased hoiakud. G. Mitrauskise karistust kergendav asjaolu süüdistuses KarS § 372 lg 2 p 3 järgi on süü ülestunnistamine, kuid tema karistust raskendab omakasu motiiv. Süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Kokkuvõttes pidas maakohus G. Mitrauskise süüd narkokuriteos keskmisest väiksemaks ja ebaseaduslikus majandustegevuses keskmiseks. Arvestades kõike eeltoodut, karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida süüdistatavat edaspidi kuritegusid toime panemast) ja vajadust anda ühiskonnale selge signaal, et suures koguses psühhotroopsete ainete ja ka muude ravimitega ebaseadusliku käitlemisega tegelemine ei ole aktsepteeritav ja sellisele tegevusele järgneb pikaajaline reaalne vangistus, mõistis maakohus talle psühhotroopsete ainete käitlemise eest vangistuse sanktsiooni alammääras, s.o kuueks aastaks. Kuna potentsiravimite ebaseaduslik müük kestis mitu aastat, siis karistas maakohus teda selle kuriteo eest vangistusega sanktsiooni keskmises määras, s.o üks aasta kuus kuud. Liitkaristuse mõistmisel luges maakohus kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.
6.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule prokuratuur ja kaitsja.
7.Prokuratuur taotleb maakohtu otsuse tühistamist G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 21 järgi karistuse mõistmise osas ning talle liitkaristuse mõistmise osas. Apellant palub mõista G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 21 järgi karistuseks üksteist aastat vangistust. Samuti taotleb ta KarS § 64 lg 1 alusel G. Mitrauskisele liitkaristuse moodustamist üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista talle liitkaristuseks kaksteist aastat vangistust, mille hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29. mail 2024, s.o 1 päev ja alates 7. novembrist 2024.
7.1.Prokuratuuri hinnangul on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et G. Mitrauskise käideldud psühhotroopsest ravimist jätkunuks joobe tekitamiseks samale arvule inimestele kui oli käideldud tablette. Tegelikult oli tablettides sisalduva psühhotroopse aine kogus suurem ning sellest piisanuks joobe tekitamiseks tunduvalt suuremale arvule inimestele (11 046 asemel 19 926).
7.2.Prokuratuuri arvates on maakohus eelmises punktis märgitu valguses ebaõigesti hinnanud G. Mitrauskise ohustatud inimeste hulka ja seega ka tema süü suurust. Samuti pole kohus arvesse võtnud, kuivõrd ohtliku ainega on tegemist G. Mitrauskise käideldud tablettides sisalduva toimeaine näol, mis on oma toimeomadustelt ja kuritarvitamise korral ohtlikkuselt sarnane opioididele, sealhulgas eriti ohtlikele sünteetilistele opioididele. Järelikult on G. Mitrauskise käideldud psühhotroopse aine puhul tegemist keskmisest ohtlikuma psühhotroopse ainega, mis ohustab rahvatervist keskmisest suuremal määral. Prokuratuur osutab veel sellele, et toime pandud kuritegu ei olnud emotsionaalne juhutegu, vaid teadlik püüd hankida kuritegelikku tulu. Maakohus ei ole pööranud karistuse mõistmisel piisavat tähelepanu G. Mitrauskise kuriteo läbimõeldusele, taotletud varalise kasu suurusele, käideldud psühhotroopse aine kogusele ja selle ühiskonnaohtlikkusele. Süü ja preventiivsete eesmärkidega seonduvates argumentides ei tohi tekkida ebakõla ning need peavad olema proportsioonis. Praegusel juhul esineb ebakõla, sest mõistetud karistus ei ole vastavuses G. Mitrauskise süüga.
7.3.Liitkaristusega seonduvalt märgib prokuratuur alljärgnevat. Riigikohtu praktika kohaselt liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Praegusel juhul see nii ei ole, vaid vastupidi – maakohus on karistanud G. Mitrauskist psühhotroopse aine käitlemise eest sanktsiooni alammääras. Vaadata tuleb ka õigushüvesid, mida on kahjustatud liidetavate karistuste aluseks olevate tegudega. Praegusel juhul on kahjustatud erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei ole kergema karistuse kaetuks lugemine selgi põhjusel õige. Kuigi mõlemad kuriteod on seotud tablettide käitlemisega ja varalise kasu taotlemisega, on nende teopilt ja ebaõigus olemuslikult erinevad. KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo raskus seisneb eeskätt ravimite turustamises ilma loata, mis ohustab ravimite käitlemise kontrolli. KarS § 184 lg 2 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on aga tegemist psühhotroopse aine ebaseadusliku vedamisega, mis kujutab endast teiseliigilist ohtu nii riikideüleses narkoveos osalemise kui sõltuvusprobleemide süvendamise kaudu. Seega ei saa neid tegusid käsitada ühe ja sama käitumismustri osana, vaid tegemist on iseseisvate kuritegudega, mille ebaõigus ja kaitstavad õigushüved on erinevad. Neil kaalutlustel palub prokuratuur moodustada G. Mitrauskisele liitkaristuse raskeima karistuse suurendamise teel ning karistada teda kokku kaheteist aasta vangistusega.
8.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist G. Mitrauskise süüditunnistamises talle KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuses või alternatiivselt selles süüdistuses tema käitumise ümber kvalifitseerimist KarS § 184 lg 1 järgi. Samuti taotleb kaitsja, et G. Mitrauskise saadud kriminaaltuluna KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud käitumisega tuvastatakse summa, mis ei ületa 15 000 eurot. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ka G. Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 ning § 84 alusel 68 395,05 euro konfiskeerimise osas. Kaitsja taotleb kriminaalasja arutamist ringkonnakohtus suulisel istungil.
8.1.Kohtuotsus süüdistuses KarS § 184 lg 2 1 järgi on põhjendamatu. Maakohtu järeldused süüdistatava ütluste ja muude tõendite kohta rajanevad üksnes oletustele ja elulise usutavuse
kriteeriumile. Kaitsja arvates on tõendamata, kuidas sattusid G. Mitrauskise juhitud autosse tema spordikotti psühhotroopsed ravimid. Tema võttis tööreisile kaasa spordikoti tööriiete ja toiduga. Kaitsja leiab, et süüdistatav on andnud usaldusväärseid ütlusi ja maakohus on põhjendamatult süüdistatava selgitusi eiranud. Samuti on kohus pelgalt oletusele tuginedes tuvastanud selle, et G. Mitrauskis olnuks valmis ravimeid, sh psühhotroopseid ravimeid Soome toimetama. G. Mitrauskise ütluste kohaselt otsiti tema juhitud auto Soome tollis läbi ja läbiotsimise juures oli ka politseikoer, kuid sel hetkel sealt tablette ei leitud. Mingil põhjusel ei ole seda asjaolu maakohus aga tuvastanud. Kokkuvõttes on kaitsja arvates jäänud kõrvaldamata kahtlus selles, et keegi kolmas isik on pannud süüdistuses kirjeldatud tabletid G. Mitrauskise kotti ajal, mil ta oli Soome politseis kinni peetud.
8.2.Alternatiivselt leiab kaitsja, et kui ringkonnakohus leiab, et süüteo objektiivne koosseis on täidetud, siis tuleb muuta kuriteo kvalifikatsiooni, sest KarS § § 184 lg 2 1 subjektiivne koosseis ei ole täidetud. Esineb kõrvaldamata kahtlus selles, et G. Mitrauskis soovinuks saada tablettide käitlemisest suurt varalist kasu. Selline maakohtu järeldus rajaneb üksnes oletustel. Seetõttu tuleks isegi juhul kui kohus loeb psühhotroopse aine käitlemise tuvastatuks, käsitada seda üksnes kui KarS §184 lg 1 järgi karistatavat tegu.
8.3.Kaitsja arvates ei ole tõendatud see, et KarS § 372 lg 2 p 3 järgi ette heidetud tegudega oleks G. Mitrauskis saanud üle 68 000 euro kriminaaltulu. Süüdistatav sai üksnes ca 15 000 eurot tulu ja jääb selle seisukoha juurde.
8.4.Eeltoodud põhjusel on põhjendamatu G. Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel 68 395,05 eurot konfiskeerimine. See summa ei vastata tegelikule tulule, mida on isik ravimite müügist saanud, s.o mitte rohkem kui 15 000 eurot.
23.jaanuaril 2026 esitas kaitsja prokuratuuri apellatsiooni peale vastuse, milles juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et maakohus on ekslikult mõistnud süüdistatava süüdi. Seetõttu ei ole prokuratuuri apellatsioon asjakohane ega põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU ISTUNG
10.Ringkonnakohtu istungil 17. veebruaril 2026 jäid nii prokuratuur kui ka kaitsja oma apellatsioonide juurde, paludes need rahuldada. Süüdistatav toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokuratuur vaidles kaitsja apellatsioonile vastu, paludes selle rahuldamata jätta, kaitsja ja süüdistatav vaidlesid prokuratuuri apellatsioonile vastu, paludes selle rahuldamata jätta. Prokurör palus avaldada maakohtu istungite protokollid ning ringkonnakohus rahuldas selle taotluse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kriminaalkolleegium, olles menetluse pooled kohtuistungil ära kuulanud, asub seisukohale, et prokuratuuri apellatsioon tuleb rahuldada, maakohtu otsus osaliselt tühistada ning uue otsusega mõista G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 2 järgi maakohtuga võrreldes raskem karistus. Samuti tuleb tühistada mõistetud liitkaristus ja mõista süüdistatavale uus liitkaristus. Kaitsja apellatsiooni rahuldamiseks puudub alus. Oma seisukohti põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
12.Kolleegium ei nõustu kaitsja hinnanguga, nagu oleks G. Mitrauskisele KarS § 184 lg
2 järgi esitatud süüdistus tõendamata ja rajaneks vaid oletustele või elulise usutavuse kriteeriumile. Maakohus on süüdimõistva otsuse selles süüdistuses rajanud tõendite kogumile. Kolleegium käsitleb esmalt tõendite kogumit selle kohta, mille alusel saab väita, et psühhotroopset ravimit käitles süüdistuses kirjeldatud ajal just G. Mitrauskis.
12.1.G. Mitrauskise juhitud autost leiti talle kuuluv spordikott, milles tema endagi kinnitust mööda talle kuuluvate riideesemete alla oli paigutatud musta värvi kilekotti pakituna suur kogus blisterpakendeid Subutex 8mg tablettidega. Maakohus tugines esmalt G. Mitrauskise enda ütlustele selle kohta, et tal oli tööreisile minnes kaasas spordikott, samuti tugines maakohus spordikotist leitud ravimitele tehtud toksikoloogiaekspertiisi tulemusele, millest nähtuvalt tuvastati, et tegemist oli psühhotroopse ainega. Samuti tugines maakohus tunnistaja Y ja Q ütlustele selle kohta, mis asjaoludel spordikott ning selles asuvad ravimid avastati ja need politseile üle anti. Kohus tugines asitõendina vaadeldud turvakaamera salvestise vaatlusprotokollile, millelt nähtub, et G. Mitrauskis võttis oma autost kohvri ja spordikoti ning tõstis need enda juhitavasse kaubikusse. Nii tunnistaja Q kui G. Mitrauskise kokkulangevatest ütlustest nähtub, et seejärel sõitis G. Mitrauskis kaubikuga parvlaeval Tallinnast Helsingisse, kus ta sadamas kinni peeti. Kohus arvestas seejuures veel ka broneeringu andmetega ja tunnistaja Y ütlustega. Tablettide autost leidmise asjaolude kohta on ütlusi andnud veel tunnistaja Q.
12.2.Uuritud tõenditest nähtub mitu olulist asjaolu, mis võimaldasid maakohtul jõuda väljaspool mõistlikku kahtlust Y ütlustest nähtub mh, et auto oli Helsingi sadama parklas lukustatud. See kummutab veelgi G. Mitrauskise kaitsja püsitatud spekulatiivset väidet, nagu võinuks keegi ravimid autosse paigutada G. Mitrauskise teadmata sel ajal, kui ta oli kinni peetud. On oluline märkida sedagi, et ravimid olid paigutatud spordikotis eraldi musta värvi kilekotti ja asetatud koti põhja tööriiete alla, kusjuures fotode järgi otsustades on kott selliselt parajasti täis, s.t asju oli ravimite peal just nii palju, et kott on täis, aga mitte ülemäära täis. Kott ravimitega oli omakorda paigutatud osaliselt muude kaupade alla. Eelviidatud maakohtu osutatud tõenditest (kaamerasalvestus) on näha, et koti ja kohvri paigutas autosse just G. Mitrauskis ise. Maakohus on samuti asjakohaselt osutanud sellele, et isegi G. Mitrauskise enda elukaaslane ei kinnita tema ütlusi, nagu oleks G. Mitrauskis tööreisiks valmistudes midagi pakkinud või kaasa võtnud. G. Mitrauskise sõnutsi võttis ta lisaks riietele kaasa ka toidu, kuid ometi mingit toitu kotist ei leitud, ehkki ta peeti Helsingis kinni juba hommikul, kohe laeva sadamasse saabumise järgselt. G. Mitrauskise selgitused, miks oli vaja kaasa võtta rõivad ja viis paari töökindaid (auto remontimiseks), ei ole usaldusväärsed ning maakohus on sellele asjakohaselt tähelepanu juhtinud. Samuti on maakohus asjakohaselt viidanud sellele, et
spordikotiga koos autosse paigutatud tühi kohver, mille G. Mitrauskis pidi väidetavalt viima Soomes elavale isikule, asub siiani OÜ M laos ning keegi ei ole selle vastu huvi tundnud.
12.3.Edasiselt on maakohus põhjalikult selgitanud, miks ei saa pidada tõsiselt võetavaks kaitseversiooni sellest, nagu oleks võinud tabletid autosse paigutada keegi muu sel ajal kui Soome ametivõimud pidasid G. Mitrauskist kinni. Kaitsja ei ole apellatsioonis neid argumente mitte kuidagi kummutada suutnud. Pelgalt juba maakohtule esitatud argumentide kordamine ning maakohtu järeldustega mittenõustumise väljendamine ei ole asjaolud, mille tõttu saaks maakohtu järeldusi ümber hinnata. Ringkonnakohus võib maakohtuga võrreldes teistsugustele järeldustele kahtlemata jõuda, kuid selle aluseks peavad esinema vead maakohtu argumentatsioonis, olema tuvastatud uued asjaolud või maakohtu järeldusteni jõudmisel olema aset leidnud olulised kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, mis muudaksid maakohtu tõenditest tehtud järeldused ebausaldusväärseks või lausa lubamatuks. Midagi sellist ei ole apellatsioonis välja toodud. Seetõttu jääbki kaitsja taotlus ses osas tagajärjetuks.
12.4.Kolleegium nõustub ka maakohtu osutusega varasemale kohtupraktikale puutuvalt aktiivsete kaitseväidete hindamise põhimõtetesse. Kui kaitsja esitab aktiivseid kaitseväiteid, siis peab esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Arutataval juhul ei ole kaitsja ega süüdistatav seda aga teinud, vaid taotlevad üksnes enda paljasõnaliste spekulatsioonide tõe pähe arvestamist.
12.5.Samuti on paslik üle rõhutada teistki kohtupraktikas kinnistunud printsiipi, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutamiseks esitatud kaitseversioon ei anna alust põhjendatud kahtluse tekkeks, mille kõrvaldamata jäämisel tuleks see süüdistatava kasuks tõlgendada, vaid süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada üksnes selline kõrvaldamata jäänud kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (3-1-1-77-15). Mitrauskise kohta ei ole ühtki sellist tõsiselt võetavat kaitseväidet esitatud, mis sunniks kahtlema süüdistusversiooni paikapidavuses.
13.Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus rahuldada kaitsja apellatsiooni ka tema alternatiivse taotluse osas, tunnistada G. Mitrauskis süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, sest puuduvat tõendid selle kohta, nagu soovinuks ta Subutexi tablettide käitlemisega teenida suurt varalist kasu.
13.1.G. Mitrauskis võttis Eestist Helsingisse mõnetunnisele töösõidule minnes kaasa enam kui 11 000 psühhotroopse ravimi tabletti, peites need enda kotti. Ei ole ühtki muud mõistlikku selgitust kirjeldatud asjaoludel sellise ravimite koguse kaasavõtmiseks kui soov neid müüa. Arutataval juhul ei saa asuda seisukohale, nagu oleks tablettide müümise ning selle läbi suure varalise kasu saamise eesmärk tuvastatud pelgalt läbi asjaolu, et süüdistatava valdusest leiti suur kogus mustal turul kõrges hinnas olevaid psühhotroopset toimeainet sisaldavaid tablette. Tuleb tähele panna, et tabletid leiti G. Mitrauskise valdusest just spetsiifilises olukorras – mitte pelgalt tema valduses olevast ruumist (nt kodust) või isegi mitte pelgalt tema valduses olevast sõidukist. Tabletid leiti sõidukist, millega ta siirdus välisriiki lühikesele töösõidule ning tuvastamist on leidnud see, et tabletid asetas ta autosse vahetult enne töösõidu algust. Just niisugune tehiolude tervik osutab väljaspool mõistlikku kahtlust sellele, et G. Mitrauskis soovis tablette turustada. Arvestada tuleb veel asjaoluga, et G. Mitrauskise jaoks ei olnud ravimite ebaseaduslik käitlemine midagi uut ega eripärast. Ta oli juba aastaid varem ebaseaduslikult retseptiravimeid müünud. Seega olid G. Mitrauskisel olemas teadmised ja kontaktid, kuidas ravimeid hankida, samuti teave ning kontaktid ravimite turustamiseks. Neid asjaolusid saab arvesse võtta kui nn modus operandi’t, mis iseloomustab G. Mitrauskise käitumist.
13.2.Arvestades maakohtu käsitletud tõendeid selle kohta, kui palju Subutexi tabletid Soomes minimaalselt maksavad, on ka selge, et süüdistuses märgitud tabletikoguse müümisel oleks G. Mitrauskis saanud suurt varalist kasu. Maakohus on siingi andnud täiendava asjakohase selgituse, et olukorras, kus G. Mitrauskis olnuks pelgalt kuller, kes tablette kellegi teise tellimusel kohale toimetas, pidanuks ta sellist versiooni kinnitavad tõendid kohtule hindamiseks kättesaadavaks tegema, mitte piirduma vaid paljasõnalise spekulatsiooniga, et saavutada enda teole leebema hinnangu andmine. G. Mitrauskis ei esita aga mitte mingeidki pidepunkte, mille põhjal võiks hinnata tema sellekohaste väidete paikapidavust. Seega on maakohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et tõendamist on leidnud süüdistus just nimelt suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilise aine käitlemine. Uuritud tõendite valguses on usaldusväärselt tõendamist leidnud mh see, et käideldud koguse Subutex tablettide (hulgi)hind ületab märkimisväärselt KarS § 184 lg 21 süüteokoosseisu jaoks tarviliku suure varalise kasu alampiiri. Lisaks sellele, et apellatsioonist ei nähtu midagi, mis kummutaks maakohtu järeldused seoses Subutexi käitlemisega müümise otstarbel, ei suuda kaitsja apellatsioonis ümber lükata ka maakohtu põhjendatud järeldusi selle kohta, et tablettide müügiga taotles G. Mitrauskis suure varalise kasu teenimist.
14.Kolleegium peab vajalikuks puudutada veel ühte küsimust, mille osas on prokuratuuri apellatsioonis maakohtu järeldused kahtluse alla seatud. Neist esimene puudutab käideldud psühhotroopse aine kogust. Maakohus on korrektselt tuvastanud, et käideldud Subutex tablettide hulk oli 11 046. Küll aga ei saa nõustuda sellele järgneva järeldusega, nagu tuleks tõendatuks lugeda, et käideldud kogusest psühhotroopset toimeainet sisaldavatest tablettidest piisanuks joobe tekitamiseks samale arvule inimestele e 11 046 inimesele. Selline järeldus on ekslik ning vastuolus narkootilise aine ekspertiisi aktist nähtuvaga, mille kohaselt sisaldasid G. Mitrauskise käideldud blisterpakendid kokku 11 046 tabletti massiga 4359 grammi, mis
sisaldavad kokku 81,7 grammi psühhotroopset ainet buprenorfiini. Arvestades seda, et EKEI arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisiaktist nähtuvalt on buprenorfiini puhul suure kogusena KarS § 184 mõttes käsitletav 0,002-0,08 grammi, keskmiselt 0,041 grammi buprenorfiini puhtal kujul, oleks arvutuslikult saanud G. Mitrauskise käideldud psühhotroopsest ainest narkojoobe 19 926 inimest. Eeltõdetu on oluline, sest osutab sellele, et G. Mitrauskise süü on maakohtu tuvastatuga võrreldes märkimisväärselt suurem, kuna tema tegevusest potentsiaalselt ohustatud inimeste hulk on ligi kaks korda suurem kui seda järeldas maakohus.
15.Samuti ei nähtu kaitsja apellatsioonist argumente, mis kummutaks maakohtu järeldused G. Mitrauskise saadud kriminaaltulu suuruse kohta KarS § 372 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo läbi. Maakohus on tuvastanud G. Mitrauskise puhul ebaseaduslikust ravimimüügist saadud tulu suurusena 68 395,05 eurot. G. Mitrauskis ise on hinnanud tulu suurusesks aga üksnes ca 15 000 eurot. Kaitsja arvates tulekski lähtuda just G. Mitrauskise ütlustest saadud kuritegeliku tulu suuruse kohta, vähendada seetõttu süüdistuse mahtu ja samuti vähendada asenduskonfiskeerimise korras G. Mitrauskiselt välja mõistetavat summat. Kolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu, märkides, et erinevalt G. Mitrauskise paljasõnalisest hinnangust, nagu teeninuks ta ravimimüügiga kokku ca 15 000 eurot, on maakohus oma hinnangu andnud G. Mitrauskise varalise seisundi – tema sissetulekute ja väljaminekute põhjalikule analüüsile, millest nähtuvalt on G. Mitrauskisel ilma legaalse selgituseta laekumisi pangaarvele olnud süüdistusest hõlmatud perioodi jooksul mitu korda suuremas summas kui 15 000 eurot. Ringkonnakohtu istungil on G. Mitrauskis suuremaid sissetulekuid selgitanud autode müügist laekunud tuluga. Paraku ei ole sellegi väite kinnituseks G. Mitrauskis ega kaitsja esitanud mingisuguseidki tõendeid. Need väited jäävad täielikult ebausutvaks mh juba põhjusel, et seletamatuid laekumisi G. Mitrauskise pangakontodele on palju ning need on laekunud summades ning selgitustega, mis ei ole üldjuhul ühitatavad autode müügist laekuva rahaga. Lisaks tuleks autode müügi puhul arvestada ju sedagi, et müüdav auto tuleb soetada ning teha selleks kulutusi. G. Mitrauskise pangakontode vaatluse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et ta oleks teinud kulutusi, mis oleks seostavad autode ostmisega. Kuna G. Mitrauskisel süüdistuse kirjeldatud perioodil legaalseid sissetulekuid praktiliselt tuvastatud pole, siis jääks selle väite puhul arusaamatuks, millise vara arvel võinuks väidetavad autod soetatud olla – kuskohast see vara G. Mitrauskisele tekkis ning kuhu on see auto müügi järel laekunud, sest pangakontodelt seda küll võimalik leida ei ole.
16.Eelnevaga seonduv otseselt kaitsja apellatsiooni taotlus tühistada G. Mitrauskiselt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks rahasumma väljamõistmine. Kuivõrd G. Mitrauskise kaitseväited kriminaaltulu suuruse kohta on ainetud ning puudub alus ümber hinnata maakohtu vaidlustatud otsuse sellekohaseid järeldusi, puudub alus muuta ka maakohtu hinnangut G. Mitrauskiselt konfiskeerimise asendamiseks rahasumma väljamõistmiseks. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata selleski punktis.
17.G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 21 järgi mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Maakohus on asjakohaselt G. Mitrauskise süü suurust hinnates arvesse võtnud käideldud
psühhotroopsete ainete suurt kogust ja seda, et sellele kuriteole eelnevalt oli G. Mitrauskis tegelenud ebaseadusliku ravimite müügiga ning G. Mitrauskise teadlik tablettidega seotud pikaajaline tegevus lõppes alles pärast seda kui ta kahtlustatavana vahistati. G. Mitrauskist ei ole kriminaalkorras varem karistatud, ent vaatamata sellele tuleb eripreventiivsete kaalutluste osas arvesse võtta tema hoiakuid ja suhtumist, et ühtede ravimite müügi lõpetamisel asus ta käitlema teisi. Kõik see iseloomustab G. Mitrauskise suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Samas on maakohus õigesti osutanud sellele, et G. Mitrauskise süü suurust vähendab asjaolu, et ta ei jõudnud veel süüdistuses märgitud ravimeid edasi müüa ning rahvatervisele neist tekkida võinud kahju jäi kujunemata. Õige on ka see, et käideldud ravimeid tuleb pidada selle tugevatoimelisuse tõttu väga ohtlikuks aineks. Käideldud tablettide kogus oli aga niivõrd suur, et ületas suure koguse alampiiri tuhandeid kordi (ehkki maakohus on ses osas ekslikult lähtunud G. Mitrauskise jaoks soodsamast käsitlusest kui tingib kehtiv kohtupraktika).
18.Eeltoodud asjaoludel võib maakohtuga nõustuda küll selles, et G. Mitrauskise süüd saab pidada KarS § 184 lg 21 kontekstis keskmisest väiksemaks (hoolimata sellest, et tegemist on eriti ohtlike sünteetiliste opioididega sarnase toimemehhanismi ja mõjuga toimeainet sisaldavate ravimitega, pole siiski tegemist ohtlikemate võimalike narkootiliste või psühhotroopsete ainetega ning need pärinevad vähemalt kontrollitud tingimustes tootmisest, kus minimeeritud on kaasnevad ohud kasutatud abi- ja ballastainetest nagu nt ebaseaduslikult valmistatud mõnuainete puhul). Ka käideldud aine iseenesest märkimisväärselt suur kogus siiski kahvatab tänapäeval juba samuti tavapäraseks kujunenud narkoainete koguste kõrval, kui korraga käideldakse sadadele tuhandetele või veelgi enamatele inimestele joovet põhjustada võivaid aine koguseid).
19.Sellegipoolest ei saa kuidagi nõustuda maakohtu järeldusega, nagu vastaks G. Mitrauskise süü suurus kõigest KarS § 184 lg 2 1 sanktsiooni minimaalsele määrale. Kaugel sellest! Teo tehiolud, käideldud aine ohtlikkus ja selle kogus sunnivad G. Mitrauskise süü suurust hindama sanktsiooni miinimumile vastavast oluliselt suuremaks. Kuivõrd selles süüdistuses ei esine G. Mitrauskise karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, peab ringkonnakohus põhjendatuks karistada G. Mitrauskist KarS § 184 lg 21 järgi üheksa aasta vangistusega.
20.Maakohus on karistuse mõistmise üldpõhimõtete vastu eksinud ka G. Mitrauskisele liitkaristust mõistes. Nimelt on maakohus lugenud kergema (s.t KarS § 372 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistuse – üks aasta kuus kuud vangistust) kaetuks talle KarS § 184 lg 2 1 järgi mõistetud kuue aasta vangistusega. Selline liitkaristuse mõistmise metoodika on küll tehniliselt võimalik, kuid arutataval juhul vastuolus nii karistuse mõistmise eesmärkide kui ka käibiva kohtupraktikaga selle kohta, mis olukordades millist karistuste liitmise tehnikat kasutada. Maakohus ei ole seejuures lisanud mingeid põhjendusi selle kohta, miks tuleb liitkaristuse mõistmisel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga. Selle põhjenduse puudumine on eriti vajalik seetõttu, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest
ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale (vt 10. märtsi 2016. a RKKKo asjas nr 3-1-1-20-16, p 16). G. Mitrauskise toime pandud kuriteod kahjustasid erinevaid õigushüvesid, toimusid eri aegadel ega omanud omavahel puutumust. Seetõttu peavad G. Mitrauskisele mõlema kuriteo eest mõistetud karistused väljenduma talle mõistetud liitkaristuses. Neil asjaoludel ei loe ringkonnakohus kergemat karistust raskemaga kaetuks, vaid liidab karistused osaliselt ja mõistab G. Mitrauskisele KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kümme aastat vangistust, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg.
21.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3; § 340 lg 4 p-dest 2 ja 5 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 16. detsembri 2025. a otsuse osaliselt, s.o G. Mitrauskisele KarS § 184 lg 2 1 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas. Uue otsusega mõistab kolleegium G. Mitrauskisele KarS 184 lg 21 järgi maakohtuga võrreldes raskema karistuse ning KarS § 64 lg 1 alusel uue liitkaristuse. Ringkonnakohus rahuldab prokuratuuri apellatsiooni ning jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
22.Kaitsja on küll apellatsioonis taotlenud menetluskulu riigi kanda jätmist, kuid apellatsioonile ei ole lisatud ühtki menetluskulu tõendavat dokumenti ning selliseid dokumente pole kaitsja esitanud ka apellatsioonimenetluse käigus. Seetõttu ei ole G. Mitrauskisel apellatsioonimenetluses mingi menetluskulu tekkimine tuvastatav.
Allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.