eesistuja Inna Ombler, liikmed Markus Kärner ja Sten Lind Jelena Kremez
Kohtuistungi sekretär Kohtuistung
Elina Huobolainen
23.septembril 2025
Kohtuasi
Kaspars Matvejevsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi Igors Jakovlevs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi
Vaidlustatud kohtuotsus
Harju Maakohtu 21. mai 2025 otsus üldmenetluses
Apellandid
Süüdistatav Kaspars Matvejevs ja kaitsja Argo Küünemäe süüdistatava Igors Jakovevsi kaitsja Sven Sillar
Prokurör Kaitsjad
Süüdistatavad
Ringkonnaprokurör Liset Rohi Argo Küünemäe määratud korras ja Sven Sillar määratud korras Kaspars Matvejevs, isikukood: 38110300109; Läti Vabariigi kodakondsus; emakeel: läti keel, valdab kõnes ja kirjas vene keelt; XXX; töökoht: X; karistatud Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024 otsusega raske narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest vangistusega 1 aasta 9 kuud, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata katseajaga kuni 31.05.2026; kahtlustatavana peeti kinni 23.07.2024; Igors Jakovlevs, isikukood: 38002120191; Läti Vabariigi kodakondsus; emakeel: läti keel, valdab kõnes ja kirjas vene keelt; XXX; XXX; Eesti Vabariigis karistamata; kahtlustatavana peeti kinni 28.07.2024.
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.05.2025 otsus osaliselt, s.o Kaspar Matvejevsile ja Igors Jakovlevsile mõistetud karistuste osas, sealhulgas Kaspar Matvejevsile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning Igor Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega:
2.1.Karistada Kaspars Matvejevsit (Matvejevs) KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi vangistusega 7 (seitse) aastat.
2.2.Karistada Igors Jakovlevsi (Jakovlevs) KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 (kuus) aastat.
2.3.Mõista Igors Jakovlevsile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 4 (neli) aastat. Lisakaristuse tähtaega arvestada alates Igors Jakovlevsi Eesti Vabariigist väljasaatmisest.
Apellatsioonid rahuldada osaliselt.
4.Muus osas, sealhulgas karistuste kandmise aja alguse ja ärakantud karistuste osas, jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Määrata Advokaadibüroole Sven Sillar makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Igors Jakovlevsile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 776,48 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatavad saavad esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Maakohtu otsus
1.Harju Maakohtu 21.05.2025 otsusega üldmenetluses mõisteti K. Matvejevs süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP (24.07.2008.a) artikkel 3 lg 1 ja 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024 otsusega nr 24/114439 mõistetud karistuse ära kandmata osaga, 1 aasta 6 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega, ja mõisteti lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 12 aastat 6 kuud ja 10 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust alates K. Matvejevsi kinnipidamisest 23.07.2024.
2.I. Jakovlevs mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates I. Jakovlevsi kinnipidamisest 28.07.2024. KarS § 54 lg 1 alusel mõisteti I. Jakovlevsile lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine 7 aastat koos 7 aasta pikkuse sissesõidukeeluga. Väljasaatmine viiakse täide viivitamata pärast vangistuse ära kandmist.
3.KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti K. Matvejevsilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks sularaha 5225 eurot, mis on Harju Maakohtu 19.09.2024 määruse nr 1-24-5374 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi tagatiskontol.
4.KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti I. Jakovlevsilt kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise tagamiseks sularaha 1700 eurot, mis on Harju Maakohtu 19.09.2024 määruse
2(27)
1-24-7061 nr 1-24-5373 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi tagatiskontol ning nutitelefonid Samsung Galaxy A14 keskmise väärtusega 135,62 eurot ja Samsung Galaxy S21 keskmise väärtusega 769,25 eurot, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas.
5.KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti K. Matvejevsilt välja riigituludesse menetluskulu: sundraha 2,5 palga alammääras 2215 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN0117801 teostamise kulust 134 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 teostamise kulust 6510 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsja A. Küünemäe tasu 2675,16 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 12 811,16 eurot määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti I. Jakovlevsilt välja riigituludesse menetluskulud: sundraha 2,5 palga alammääras 2215 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot; narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-01 teostamise kulust 134 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420 eurot; DNAekspertiisi nr 24E-GE00752-01 teostamise kulu 70 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE0070801 teostamise kulust 6510 eurot; DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot; riigi õigusabi korras määratud kaitsja S. Sillari tasu 2303,36 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 12 509,36 eurot määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
7.Maakohus tegi otsustused asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta.
SÜÜDISTUSED
8.K. Matvejevs mõisteti süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning I. Jakovlevs KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kokkuvõtvalt järgmises süüdistustes. K. Matvejevsi süüdistatakse KarS § 184 lg 1 p 2 järgi isikuna, kes on varem Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024 otsusega nr 24/114439 asjas nr R 24/2651 süüdi mõistetud Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on Eesti Vabariigis kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas uuesti ebaseaduslikult isikute grupis koos I. Jakovlevsiga kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga vähemalt 7893,83 grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas ühiselt ja kooskõlastatult koos I. Jakovlevsiga. I. Jakovlevsi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, et ta omandas grupis K. Matvejevsiga kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga vähemalt 7893,83 grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas ühiselt ja kooskõlastatult koos K. Matvejevsiga. Osa eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidsid K. Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos I. Jakovlevsiga K. Matvejevsi kasutuses olevas sõiduautos Peugeot registreerimisnumbriga YYYYYY kuni 23.07.2024 kell 16.03, mil Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Ida-Harju politseijaoskonna parklas eelnimetatud sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus andis K. Matvejevs vabatahtlikult välja sõiduki pagasiruumist: kilekoti seest 1 fooliumpakendi, mille sees olid kanepiõisikud massiga 9,09 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%; kilekoti seest 1 fooliumpakendi 3(27)
1-24-7061 kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 suurem fooliumpakend kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 102,90 grammi, mille THC sisaldus on 19%. Osa eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis K. Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos I. Jakovlevsiga enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis K. Matvejevs vabatahtlikult välja: köögist külmkapi ülemises osas olevast sahtlist Maxima kirjaga kilekoti seest 1 vaakumpakendi, mille sees oli omakorda 1 vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 996,10 grammi, mille THC sisaldus on 15%; köögist külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinist värvi kilekoti, mille sees olid kanepiõisikud massiga 383,30 grammi, mille THC sisaldus on 17%; köögist külmkapi sügavkülma ülemisest sahtlist sinist värvi kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 fooliumpakend kanepiõisikutega, ning 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 65,44 grammi, mille THC sisaldus on 17%. Osa eelnevalt isikute grupis ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidsid I. Jakovlevs koos K. Matvejevsiga ühiselt ja kooskõlastatult K. Matvejevsi kasutuses olevas garaažis Tallinnas aadressil KKK boksis nr 188 kuni 28.07.2024 kell 19.15, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi prügikott, mille sees omakorda valget värvi tekstiilist kott, mille sees omakorda 5 kahekordset läbipaistvat vaakumkilepakendit, millest seesmiste vaakumpakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 4605 grammi, mille THC sisaldus on 17%; uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi kilekott, mille sees kahekordne vaakumpakend, millest seesmise vaakumpakendi sees olid kanepiõisikud; musta värvi kilekotis oli veel kolmekordne sinist värvi kilekott, mille sees 5 sulguriga kilekotti, millest ühes sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 3 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; teises sulguriga kilekotis oli üks sulguriga kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega ning 10 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; kolmandas sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; neljandas sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; viiendas sulguriga kilekotis oli üks tühi sulguriga kilekott ja üks soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 1732 grammi, mille THC sisaldus on 12%. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitlesid K. Matvejevs ja I. Jakovlevs narkootilist ainet koguses, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt 10 525 inimesele.
9.K. Matvejevsi süüdistatakse veel selles, et ta omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega tablette Xanax, mida ta valdas ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 teostatud läbiotsimiseni, mille käigus leiti ja võeti elutoast televiisori all oleva laua pealt ära 2 blisterpakendit, milles kokku 14 alprasolaami sisaldavat tabletti Xanax 1 mg massiga 1,82 grammi, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi.
MAAKOHTU SEISUKOHAD
10.Maakohus luges K. Matvejevsi ütlused usaldusväärseks osaliselt, hinnates ebausaldusväärseks ütlused selle kohta, et ta pani kuriteo toime üksinda, mitte grupis koos I. 4(27)
1-24-7061 Jakovlevsiga. Maakohus luges ebausaldusväärseks I. Jakovlevsi ütlused, et ta pole etteheidetavat kuritegu koos K. Matvejevsiga toime pannud. Maakohus leidis, et tõendikogum on piisav veendumaks, et kahtlused on kõrvaldatud ja I. Jakovlevs ja K. Matvejevs käitlesid ühiselt ja kooskõlastatult kanepit, kuigi nende veel täpsemad teopanused ei ole tuvastatavad. Kohus luges tõendatuks, et K. Matvejevs ja I. Jakovlevs käitlesid kanepit kokku suures koguses, st vähemalt 7893,83 grammi, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 10 525 inimesele.
11.Maakohus tuvastas, et K. Matvejevs omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult 14 tabletti Xanax 1 mg massiga, milles oli puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi, mille kogus jääb alla keskmiselt kümnele inimesele joobe tekitamise kogusele.
12.Karistuste mõistmisel arvestas kohus süüdistatavate teosüüd veidi vähendavaks, et kanepit loetakse kergemaks narkootiliseks aineks. Samas pidas kohus süüdistatavate süüd olulisel määral suurendavaks seda, et käideldud kanepi kogus ületab kümnele inimesele joobe tekitava koguse üle tuhande korra. Kuigi valdavalt tegeles kaastäideviimisel kanepi pakendamisega K. Matvejevs ja vähesel määral I. Jakovlevs, oli kanepi suuremas koguses üleandmine I. Jakovlevsi korraldada. Sel põhjusel luges kohus süüdistatavate teopanused võrdseks ja mõlema teosüü keskmäärast suuremaks. K. Matvejevsi puhtsüdamlikku kahetsust kohus kergendava asjaoluna ei arvestanud. Mõlema süüdistatava karistust raskendavaks asjaoluks luges kohus teo toimepanemise omakasu ajendil. K. Matvejevsi puhul pidas kohus vajalikuks suurendada mõistetavat karistust eripreventiivsetel kaalutlustel. I. Jakovlevsile mõistis kohus lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga, lugedes KarS § 54 lg-s 3 sätestatud tingimused täidetuks.
APELLATSIOONID
Kaitsja S. Sillari apellatsioon
13.Maakohus määratles J. Jakovlevsi rolli kaastäideviijana, välistades põhjendusi esitamata õigusliku võimaluse, et ta võis olla KarS § 22 lg 3 mõttes kaasaaitaja K. Matvejevsi narkokuriteole.
14.Välistatud ei ole võimalus, et I. Jakovlevs ei teadnud narkootikumide kuriteost midagi, sest tõendatud on tema permanentne alkoholijoobes olek. Samuti pole välistatud, et tema DNA kandus käest-kätte kontaktide kaudu edasi ka esemetele, mida ta ise kunagi ei puutunud. Sisustades I. Jakovlevsi puutumust K. Matvejevsi kuriteoga tugineb maakohus valdavas osas faktile, et I. Jakovlevsi DNA-d leiti pakendilt, milles oli kanep. DNA on kohtupraktika kohaselt kaudne tõend, mis viitab, et isikul oli suure tõenäosusega kokkupuude pinnaga, kust tema DNA leiti. Samas ei ütle see midagi selle kohta, millistel asjaoludel oli DNA omanikul sellise pinnaga kokkupuude. Seega ei saa DNAga tõendada, kas isikul oli kokkupuude narkootikume sisaldava kotiga kuriteo täideviijana või kuriteole kaasaaitajana.
15.Maakohus on ekslikult lugenud I. Matvejevsi grupi liikmeks, kuigi ta võis olla kaasaaitaja, kes osutas teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi. Kaasaaitaja teona oleks näiteks vaadeldav see, kui I. Jakovlevs hoidnuks lahti kotti, kuhu K. Matvejevs pakkis kanepit. Kui eluliselt on võimalikud nii kaastäideviimine kui ka kaasaaitamine, tuleks süütuse presumptsioonist tulenevalt lugeda tuvastatuks süüdistatava jaoks soodsam variant ehk praegusel juhul narkokuriteole kaasaaitamine. Tõendite pinnalt ei ole välistatud, et I. Jakovlevsi DNA sattus kanepit sisaldanud kotile kaasaaitajana, mistõttu järgneks karistusõiguslik vastutus KarS § 184 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi. Sel juhul peaks ka mõistetav karistus jääma alammäära lähedale ja proportsionaalselt kuuluks vähendamisele I.
5(27)
1-24-7061 Jakovlevsile kohaldatud Eesti Vabariiki sisenemise keeld, mille kohus on resolutiivosa p-s 14 tõenäoliselt sõnastanud grammatiliselt ka ebaõnnestunult.
16.Kui maakohus kvalifitseeris I. Jakovlevsi tegevuse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi õigesti, on talle mõistetud 10 aasta pikkune vangistus ebamõistlikult pikk. Maakohus eiras karistuse mõistmisel Riigikohtu praktikas sedastatut (sh RKKKo-des 1-20-1108; 3-1-1-158-05; 3-1-1121-06; 1-17-10162/351; 1-18-2232/179), jättes sisuliselt arvesse võtmata, et kanep on nn „kerge narkootikum“, mille käitlemise eest karistuse mõistmisel ei ole õige võtta lähtepunktiks 9 aastast vangistust. Lisaks narkootilise aine olemuse arvestamata jätmisele ei pööranud kohus piisavalt tähelepanu I. Jakovlevsil kriminaalkaristuste puudumise faktile, mida kohtupraktikas reeglina vaadeldakse karistust kergendava asjaoluna. Apellatsioonis toodud asjaolusid arvestades on kaitsja arvates I. Jakovlevsi kohtupraktikale vastava karistuse suurus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 5-6 aasta pikkune vangistus.
17.Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsuse osaliselt, kvalifitseerida I. Jakovlevsi tegevuse KarS § 184 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ja karistada teda 1-2 aasta pikkuse vangistusega või alternatiivselt vähendada I. Jakovlevsile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust. Kaitsja A. Küünemäe apellatsioon
18.Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja kvalifitseerida uue otsusega K. Matvejevsi tegu KarS § 184 lg 1 järgi, mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust ning jätta liitmata mõistetud karistusele Soome kohtu poolt mõistetud varasem karistus. Samuti tuleb vähendada poole võrra süüdimõistetu menetluskulusid. Maakohus on tõendite hindamisel teinud olulisi vigu, mistõttu eksis süüteo kvalifitseerimisel ja mõistis varem karistamata isikule põhjendamatult range karistuse, moodustas põhjendamatult liitkaristuse ning jättis vähendamata menetluskulud.
19.Maakohus luges vääralt tõendatuks süüteo toimepanemise isikute grupis ja tegi tõendite hindamisel ja otsuse järeldused ei ole vastavuses tuvastatud asjaoludega. Grupis käitlemise toimepanemise hindamisel lähtus kohus prokuröri poolt esitatud oletustest ja osaliselt omaalgatuslikult võimendas neid, jättes kõrvaldamata kahtlused. Asjas puuduvad ümberlükkamatud tõendid, et K. Matvejevs omandas ja valdas ühiselt ja kooskõlastatult koos I. Jakovlevsiga suures koguses narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
20.Väär on maakohtu seisukoht, et K. Matvejevsi ütlused on osaliselt usaldusväärsed, tema ütlustes puudub järjepidevus, esinevad sisemised vastuolud ja need pole osaliselt kokkulangevad I. Jakovlevsi ütlustega ja teiste tõenditega. Maakohus ei ole põhjendanud, millal ja mil moel omandasid süüdistatavad kooskõlastatult ja grupis kanepit kokku mitte vähem kui 7893,83 grammi. Kohtu põhjendused aine grupis omandamise kohta peaksid olema jälgitavad ja arusaadavad, mida aga otsusest ei nähtu. Grupis toimepanemist ei saa lugeda tõendatuks sellega, et K. Matvejevs pole esitanud tõendit, mis kinnitaks aine ostmist krüptovahendite eest. Samas käsitleb kohus süüdistatavat kui pikaajaliselt narkokaubandusega tegelevat isikut ja heidab ette, et suure koguse omandamine eeldab häid kontakte. Maakohtu käsitlus on valikuline ja vastuoluline.
21.K. Matvejevs selgitas 24.03.2025 istungil üksikasjalikult, et soetas aine kolm nädalat enne kinnipidamist. I. Jakovlevs kolis K. Matvejevsi juurde ajutiseks viibimiseks, ca üheks kuuks, et Eestis tööd leida. Arusaamatu on kohtu järeldus, et K. Matvejevs püüdis ütlustega luua elulist usutavust I. Jakovlevsi bioloogilise materjali leidmisele prügikottidel.
22.Maakohus on aine omandamise turuhinna osas tuginenud üksnes subjektiivsele uskumusele ja politseimajori päringu vastusele, et kanepi hulgihind on keskmiselt 7000 eurot kg ja hulgiturul oleks olnud võimalik teenida 55 000 eurot ning et süüdistatavate ühisest elukohast leiti märkimisväärne summa, mis näitab, et nad teenisid tulu narkoaine müügist. 6(27)
1-24-7061 Need kohtu väited ja järeldused on oletuslikud ja väärad. Maakohus jätab tähelepanuta, et kanepi ostu- ja ka müügihind sõltub nii jae- kui ka hulgihinna puhul THC sisaldusest kanepi taimeosades. Väär on ka politsei päringu vastus, sest pole arvestatud aine kvaliteedi näitajaid, mis on oluline hinna kujunemise kriteerium. Seega on vale kohtu arvutus ja järeldus võimaliku teenitava tulu kohta. Samuti on vale järeldus pidada I. Jakovlevsilt leitud 1700 eurot märkimisväärseks summaks. Sellise summa kandmine rahakotis, eriti välisriigis, ei ole erakordne. Väär on käsitlus ka süüdistatavate „ühisest elukohast“, sest K. Matvejevsi üüritud korter ei ole I. Jakovlevsi ega süüdistatavate ühine elukoht. I. Jakovlevs tuli sinna ööbima üheks kuuks, et Eestis tööd otsida ja mitte hotelli eest maksta.
23.Vale on maakohtu etteheide, et K. Matvejevs ei ole esitanud ühtegi tõendit võõra isikuga vestluse kohta, sest süüdistatav kinnitas, et kasutas kanepi soetamise ja hoidmise osas võõra isikuga suheldes Telegram suhtlusportaali. Üldteada on, et seda portaali kasutatakse narkoaine soetamiseks, sest tagatud on vestlejate anonüümsus ja vestluste sisu ei salvestata. Seega on asjakohatu etteheide, et K. Matvejevs ei ole esitanud võõra isikuga toimunud vestluse väljaprinti, et kinnitada oma versiooni aine ostmise kohta.
24.Põhistamata uskumusel tugineb kohtu järeldus, et väheusutav ja ebajärjepidev on kaitseversioon, et K. Matvejevs pidi saama aine hoidmise eest hiljem tasu. Arusaamatu on ka kohtu järeldus, et kuna garaaži läbiotsimisel selle uksel asuvat võtit ei leitud, seab see K. Matvejevsi ütlused kahtluse alla. 28.07.2024 läbiotsimise protokollist nähtuvalt avati garaažiboks tunnistaja poolt vabatahtlikult üle antud võtmetega. K. Matvejevs kinnitas kohtus, et võtmed asusid garaaži ukse peal ja keegi ei teadnud, kus asuvad tema käes olevad võtmed. Süüdistatava ütlusi ei saa kahtluse alla seetõttu, et garaaž avati tunnistaja AB võtmetega ja läbiotsimise protokollist ei nähtu, et politsei oleks üldse garaaži võtmeid ukse pealt otsinud.
25.Väär ja põhjendamatu on maakohtu käsitlus, et K. Matvejevsi ütlused ei lange osaliselt kokku oma süüd eitava I. Jakovlevsi ütlustega. Maakohus toob välja, et I. Jakovlevs ei osanud öelda, kuidas tema DNA sattus kottidele ja teibile ja väitis, et K. Matvejevs võis pakendada kanepi tema kasutatud kottidesse. Kohus ei arvesta, et isiku DNA saabki kanduda kottidelt ka teibile, kui teip satub kottidel olevale DNA-le või süüdistatav on juhuslikult katsunud teiplinti. Selles ei ole midagi eriskummalist. Ükski inimene ei suuda meenutada kõiki esemeid, mida ta võis olla juhuslikult puutunud.
26.Põhjendamatu on maakohtu etteheide, et K. Matvejevs ei rääkinud, et andis I. Jakovlevsi kontaktid ja nime kanepiga seoses mõnele teisele isikule. Kuivõrd kohus ei küsinud K. Matvejevsilt, kas ta andis kellelegi kontakti, on põhjendamatu K. Matvejevsile ette heita, et ta eelkirjeldatust ei kohtus rääkinud. Kohtu arutluskäik ei ole kooskõlas kriminaalõiguse tõendamispõhimõtte ja põhistamiskohustusega. Arusaamatu ja eelarvamuslik on ka kohtu kriminoloogilisele kogemusele tuginev järeldus selle kohta, et võisid olla inimesed, kes olid huvitatud peale K. Matvejevsi kinnipidamist garaažis oleva kanepi äraviimisest, mistõttu võttis I. Jakovlevs ABga ühendust, kuid joobeseisundi vm takistuse tõttu kohe seda ei teinud. Arusaamatu on ka kohtu kahtlus, kuidas I. Jakovlevs garaaži leidnud oleks. Ta oli seal varem käinud ja oleks saanud küsida ka tunnistaja ABlt.
27.Oletuslik on maakohu seisukoht, et J. Jakovlevs ei saanud pärast läbiotsimist korterist leida kotti kanepitükkidega põhjusel, et läbiotsimise protokollist ei nähtu, et rõduukse juures oleks midagi maas. Protokolli fototabel kajastab korteri olukorda üksnes sel ajal, millal fotod tehti protokolli jaoks. Puudub põhjus kahelda J. Jakovlevsi ütlustes, et ta leidis mingi tühja koti pisikeste kanepitükkidega rõdu ukse juurest. Politseinikud võtsid kaasa üksnes need asjad, mis tähtust omasid. Väikeste kanepitükkidega kott ei omanud leitud kanepikoguse juures mingit tõenduslikku tähtsust, sest selle omamine pole keelatud. On eluliselt usutav, et politsei ei korista objekti pärast läbiotsimist.
7(27)
1-24-7061
28.K. Matvejevs on tunnistanud oma süüd kanepi käitlemises kogu menetluse vältel. Asjas puuduvad aga tõendid, et K. Matvejevsiga tegutses grupis I. Jakovlevsiga. Kohtu arutlused grupi kohta on oletuslikud. Kanepi pakendamist K. Matvejevi poolt kinnitavad ekspertiisid. J. Jakovlevsi DNA leidumine üksikul kotil on seletatav tema ütlustega, et K. Matvejevs kasutas tema kilekotte. Maakohus märgib, et J. Jakovlevsi DNA leiti külmiku ülemiselt riiulilt võetud väliselt vaakumpakendilt, mis oli Maxima kilekotis. I. Jakovlevs andis kilekottide kasutuse kohta ütlusi, mille usutavuses puudub alus kahelda. Ühes eluruumis viibivad sõbrad võivad ristkasutada kilekotte asjade hoidmiseks. I. Jakovlevsi DNA leidmine välimiselt vaakumpakendilt viitab DNA ülekandumise võimalikkusele ristkasutatud kilekotilt. DNA juhuslik ülekandumine on tõenäoline, kuivõrd isikud kasutasid üheskoos eluruumi ja kõiki esemeid selles. Sel viisil võis I. Jakovlevsi DNA sattuda ülekandumisega segaproovidesse. Arusaamatu on kohtu käsitlus, et DNA leidmine näitab I. Jakovlevsi poolt vähesel määral pakendamisega tegelemist. Eluliselt on usutav, et kui I. Jakovlevs oleks pakendanud kanepit, oleks valdavalt leitud pakenditelt tema puhast DNA profiili.
29.Seega pidanuks kohus kvalifitseerima K. Matvejevsi teo KarS § 184 lg 1 järgi, sest kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja kohus ei tohi tõendite vähesusest tulenevat tühimikku täita enda uskumuste ja oletustega.
30.Maakohus on määranud K. Matvejevsile liiga range karistuse. Kohus on kirjeldanud süüdistatavat halvast küljest, puudutamata sõnagagi tema laste hulka, kelle eest ta soovib jätkuvalt hoolt kanda. Maakohus ei pööranud tähelepanu, et süüdistatav ei ole parasiteerinud, vaid on aktiivselt tegutsenud, et tagada perekonna heaolu ja kindlustatus. Maakohtul tulnuks eelkõige arvestada isiku varasemat elukäiku ja pühendumist peresuhetele. Süüdistataval tekkisid Soomes ettevõtluses majanduslikud tagasilöögid ja ta eksis õiguskorra vastu halvast majanduslikust olukorrast väljatulemiseks. Ka Eestisse naastes ei kujunenud tööasjad nagu ta soovinuks ja seepärast võttis riski käidelda suures koguses kanepit.
31.Maakohus eksib, et Soome Vabariigis mõistetud karistus tuleb liita käesolevas asjas mõistetud karistusega. Kaitsja arvates ei ole Soomes mõistetud karistuse otsekohaldamine ja liitmine kooskõlas Eesti karistusseadustiku regulatsiooniga. Soome kohtuotsust saab arvestada asja juures vaid isikut iseloomustava tõendina.
32.Kohus ei arvestanud, et kanep on kõige kergemaliigilisem narkootiline aine, mis on ka arvukates Euroopa riikides koguseliste piirangutega legaliseeritud.
33.Õige pole kohtu seisukoht jätta arvestamata süüdistatava väljendatud kahetsus. Süüdistatava kahetsuse siiruses pole põhjust kahelda. K. Matvejevs oli nõus kokkuleppemenetluse läbirääkimisega, kuid see jäi ära temast sõltumatutel asjaoludel. Maakohtus prokuratuuri taotletud karistus ületas kahekordselt kokkuleppemenetluses küsitu. Kohtupraktika kohaselt on sarnase kanepi koguse käitlemise eest mõistetud karistuseks 6 aastat vangistust, mis oluliselt erineb praeguses asjas mõistetust.
34.Maakohus on jätnud põhjendamatult menetluskulud vähendamata, kuigi kaitsja esitas selleks taotluse. K. Matvejevsile käib nende hüvitamine ilmselgelt üle jõu. Seetõttu tuleb osa menetluskulusid jätta riigi kanda. Maakohus ei põhjendanud kulude täielikku väljamõistmist. See näitab kohtuliku uurimise ühekülgsust ja KrMS § 180 lg-st 3 mittelähtumist. Süüdistataval puudub raha ja vara, et tasuda mõistetud 12 811,16 euro suurust menetluskulu. Kuigi tal on kinnipidamiskohas teenimise võimalus, ei ole tööhõive vanglas kindlustatud. Samuti ta on viie lapse vanem ja toetab neid regulaarselt võimaluste piires. Süüdistataval pole vanglas võimalik teenida tulu menetluskulude hüvitamiseks, püüdes samal ajal lastele tasuda elatist. Seetõttu tuleks vähendada menetluskulusid poole võrra. Süüdistatava K. Matvejevsi apellatsioon
8(27)
1-24-7061
35.K. Matvejevs kirjeldab, et sai I. Jakovlevsiga kokku 10.07.2024 ja tegi talle ettepaneku tulla tema korterisse raha kokkuhoiuks, andis I. Jakovlevsile ühe võtmete komplekti, et ta võiks tulla temale sobival ajal. 18.07.2024 helistas I. Jakovlevs ja kolis ise. Kogu kanep oli sel hetkel korteris XXX saunas, külmkapis ei olnud. K. Matvejevs kavatses viia korterist kanepi ära enne I. Jakovlevi tulekut, aga oli sunnitud seda tegema, kui ta seal elas. 20.07.2024 sõitis I. Jakovlevs tuttavatele külla ja siis otsustas viia osa kanepist garaaži. Kaks pakendit viis kööki külmkappi, osa pakenditest autosse, ühe pani sügavkülma. Kasutas pakendamiseks köögist võetud prügikotte. Garaaži viis talle hoiule antud kanepi, endale jättis kanepi, mille eest oli 7000 eurot maksnud.
36.Õige pole otsuses öeldu, et ta jättis osa kanepist külmkappi, kui sai teada, et I. Jakovlevs hakkab elama korteris. Kanep oli I. Jakovlevsiga korteris üks kuni kaks päeva. Ütlusi ta muutnud ei ole ja pole kunagi öelnud, et I. Jakovlevs ei olnud samaaegselt kanepiga korteris. Kohus tegi vale järelduse. Sõpradena on nad jaganud varemgi eluaset, neil on oma kooselu reeglid, et ei tohi puutuda seda, mis pole sinu oma. Seepärast oli kindel, et I. Jakovlevs ei hakka avama külmkapis olevaid pakendeid.
37.Kohus väidab, et ta ei esitanud tõendeid jutuajamiste kohta kanepi müüjaga, aga vahistamisel konfiskeeriti temalt telefonid ja ei ta saanudki esitada tõendeid jutuajamiste kohta. Garaažis läbiotsimisel ei otsinud keegi võtit ja tema käest ei ole keegi küsinud, kus on tema võti. Politsei avas garaaži ABlt saadud võtmega. Pärast läbiotsimist küsisid narkopolitseinikud, kus on võti ja ta vastas, et on garaaži ukse kohal. Kohus aga tegi ekslikud järeldused tema ütluste kahtluse alla seadmiseks.
38.I. Jakovlevs ei kolinud tema juurde elama, vaid tuli külla paariks nädalaks enne ärasõitu. Kohus moonutab fakte, et nad elasid koos ja tegelesid koos kanepiga.
39.K. Matvejevs kirjeldab, et teavitas 20.07.2024 inimest, et tema juurde tuli sõber ja et ta viis kanepi garaaži. Inimene lubas 27.07.2024 võtta kogu kanepi garaažist ära ja palus jutu käigus anda talle I. Jakovlevsi kontaktid juhuks, kui ei õnnestu K. Matvejevsiga ühendust võtta. Viimane jutuajamine toimus inimesega 23.07.2024, aga politsei vahistas ta 15 minutit hiljem. Otsuses öeldakse, et ta polevat rääkinud, et edastas kellelegi I. Jakovlevsi kontaktid, aga kohtus keegi temalt ei küsinud, kas ta on kellelegi I. Jakovlevsi kontaktid edastanud. Kanepi omanik ei teadnud teise võtme olemasolust ega ABst. I. Jakovlevs helistas ABle, kellelt sai teada, et on teine võti olemas.
40.Igalt poolt, kust leiti I. Jakovlevsi DNAd, leiti ka tema oma. On loogiline, et kui musta värvi prügikotid kuulusid I. Jakovlevsile, sattus tema DNA kleeplindi siseküljele. Kuna nad viibisid koos korteris, puudutasid samu esemeid ja surusid teineteise kätt, on loogiline, et ta võis I. Jakovlevsi DNA kanda üle ükskõik mis pinnale, kust leiti tema ja Jakovlevsi DNA-d. Kohtunik ignoreerib sellist loogilist kaitseversiooni DNA juhusliku ülekandumise kohta.
41.Kohus surub peale seoses AB vennaga väljamõeldud lugu ilma tõenditeta. Pärast 2021. aastal koos töötamist PAELA EHITUS OÜ-s ei ole nad AB vennaga enam suhelnud. Kohus oleks pidanud kutsuma ülekuulamiseks AB venna, mida ei tehtud isegi uurimise ajal.
42.Kanepit ostis Telegrami vahendusel, õppides tundma nõudluse ja pakkumise turgu enne umbes kuu aega. Üks müüjatest oli nõus müüma talle 2 kg segasorti kanepit, keskmise THC sisaldusega, 7000 euroga. Kohtu versioon, et selliseks ostuks on vaja sidemeid ja mainet, on vale. Tähtsat osa mängib raha.
43.23.07.2024 pidi saama kokku potentsiaalse kanepi ostjaga, millest I. Jakovlevs ei teadnud midagi. I. Jakovlevs ei teadnud ka läbiotsimisest. Kui I. Jakovlevs oleks olnud kaasosaline, oleks ta sõitnud samuti temaga kokkusaamisele või hakanud end varjama. Vahistamisel K. Matvejevs garaažist ei rääkinud politseile, sest kartis tagajärgi. Oletas, et kanepi omanik võtab 9(27)
1-24-7061 I. Jakovlevsiga ühendust, kuid ei saanud eeldada, et I. Jakovlevs võtab ühendust ABga. K. Matvejevs lootis, et ta lastakse välja ja ta saab ise tagastada kanepi selle omanikule, mingit lootust I. Jakovlevsi peale tal polnud.
44.Kohus eksib tema kahetsuse suhtes, sest ta väljendas siirast kahetsust nii ülekuulamisel, prokuröriga läbirääkimistel kui ka kohtus. Prokuratuuri ja kohtu poolt ei ole esitatud ametlikke andmeid kanepi kahjulikkuse kohta ega selle kohta, millist kahju võis tervisele tekitada tema valduses olnud kanepi kogus.
45.Õige pole kohtu väide, et ta tegeles Xanaxi ebaseadusliku käitlemisega. Ta ostis seda enda jaoks, sest tal algasid paanikahood, ta kartis politseid ja tagajärgi ja maandas ärevust. Arsti poole ei pöördunud, sest see pole lihtne. Ta otsustas tellida Xanaxit Telegrami vahendusel, sest tal polnud eesmärki pidevalt seda tarvitada.
46.Otsuses on toodud kanepi hinnad, kuid pole kinnitust selle kohta, kes ja millise põhimõtte alusel andis sellise hinnangu. K. Matvejevs selgitas, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse kanepit. Temal oli kanepi segasort erineva THC sisaldusega, mis selgitab 7000 euro maksmist 2 kg kanepi eest. Kohus ei selgitanud kanepi müügist saadud tulu arvutus. Selleks tuleks teha kindlaks ostu- ja müügihind ja korrutada see kanepi kogusega, millest tuleb lahutada ostusumma. Kohus seda ei teinud ja seega ei saa kohtu arvutusi võtta aluseks.
47.Kohus räägib, et K. Matvejevs ei esitanud tõendeid oma tulude kohta Soomes ja krüptoinvesteeringutelt, aga keegi ei ole mitte kunagi mingeid tõendeid temalt küsinud. Seega üritab kohus luua illusiooni, et ta annab valeütlusi.
48.24.03.2025 kohtuistungil oli tõlge ebakvaliteetne, mis mõjutas tema õigust õiglasele ja arusaadavale kohtumenetlusele Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 6, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 15, § 12 ja KrMS § 10 ja § 14 tähenduses. Kuivõrd tõlke kvaliteet oli madal, oli raske saada aru talle esitatud küsimuste sisust ja ei tõlgitud kõiki tema öeldud sõnu. Tema jutule segati pidevalt vahele, tõlk ajas segi fakte, ei suutnud selgelt edastada mõtteid. Kuivõrd vene keel ei ole süüdistatava emakeel, tekitas see lisastressi, mis piiras võimalust seisukoha väljendamiseks. Seetõttu võisid ütlused olla mittetäielikud ja valed, mis võis mõjutada ütluste tõepärasust ja maakohtu antud hinnangut.
49.Pikaaegne vangistus seab ohtu süüdistatava alaealiste laste heaolu ja tekitab tõsist sotsiaalset ja materiaalset koormust perele. Kolmest väikesest lapsest üks vajab erihooldust seoses arengupeetusega. Palub määrata leebema karistuse, mis lubaks säilitada sidemeid lastega, tagades nende stabiilsuse.
50.Palub end vabastada resolutiivosas 5-6 nimetatud väljamõistmisele kuuluvate tasude maksmisest täielikult. Vabastamise aluseks on keeruline perekondlik olukord, mis juba praegu on mõjutanud pere heaolu; kriitiline finantsolukord – puuduvad vara ja rahalised võimalused väljamõistetud summade tasumiseks, ta on faktiliselt maksejõuetu; mõistetud pikaajaline vangistus, mis välistab sissetuleku teenimise ja võlgade tasumise.
51.Tuleb tähelepanu pöörata, et prokuratuur tegi läbirääkimiste käigus kokkuleppe sõlmimiseks erinevaid ettepanekuid, sh esmalt 5 aastat vangistust. Seejärel, kui sai teatavaks, et asja hakkab läbi vaatama eriti range lähenemisega kohtunik pakuti 8 aastat vangistust ja kohtus küsis prokurör 12 aastat ja 9 kuud vangistust, kuigi uurimisel ei tekkinud mingeid uusi asjaolusid, mis oleksid mõjutanud süü suurust. Seega tuleb karistust muuta leebemaks, sest süüdistuse seisukohad rikuvad võrdsuse, õigluse ja õigusliku hinnangu ettearvatavuse põhimõtteid.
52.Soome kohtu määratud tingimisi karistust palub mitte liita Eesti kohtu määratud karistusega, sest see karistus ei ole faktiliselt ära kantud, määrati tingimisi ega näita tema
10(27)
1-24-7061 ühiskonnaohtlikkust. Kuivõrd Soome otsust ei tunnustatud ega viidud täide Eestis, on selle liitmine vaieldav. Talle ei olnud tagatud piisavat informeeritust, et selline tingimisi karistus on liidetav ning liitmiseks puudub eraldi põhjendus.
53.Mõistetud karistus ei vasta süü suurusele. Taotleb määrata õiglasem ja proportsionaalsem karistus, arvestades kergendavaid asjaolusid või saata asi uueks läbivaatamiseks. Menetlus ringkonnakohtus
54.Tallinna Ringkonnakohtus 23.09.2025 toimunud kohtuistungil jäid kaitsjad ja süüdistatav K. Matvejevs esitatud apellatsioonide juurde. Süüdistatav I. Jakovlevs toetas oma kaitsja apellatsiooni. Prokurör palus jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. K. Matvejevs täpsustab, et taotleb menetluskulud jätta kogu ulatuses riigi kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
55.Ringkonnakohus tutvus kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonidega ning kuulas istungil ära kohtumenetluse pooled. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu apellatsioonides esitatud väidetele kriminaalmenetlusnormide olulise rikkumise kohta (I), käsitleb väiteid tõendite hindamise, süüdistuse tõendatuse ja teole antud õigusliku hinnangu kohta (II), kaitsja A. Küünemäe ja K. Matvejevsi väiteid süüdistatava Soomes mõistetud karistuse arvestamise kohta (III), seejärel taotlusi süüdistatavatele mõistetud karistuste, sh I. Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse, kergendamiseks; K. Matvejevsi karistust kergendava asjaolu arvestamiseks ja liitkaristuse tühistamiseks (IV), K. Matvejevsi suhtes tehtud menetlusotsustuse muutmiseks (V), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (VI) ja seisukoha apellatsioonimenetluse kulude kohta (VII). (I)
56.Apellatsioonide kaalukama osa moodustavad väited, milles kritiseeritakse uuritud tõendite hindamisest tehtud järeldusi. Apellandid on seisukohal, et maakohus mõistis vääralt I. Jakovlevsi ja K. Matvejevsi süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi suures koguses narkootilise aine käitlemises kaastäideviijatena. Apellandid peavad süüdistatavate ütlusi usaldusväärseks, taotlevad tõenditele antud hinnangu muutmist ja etteheidetavale teole teistsuguse õigusliku hinnangu andmist. Samuti taotlevad apellandid süüdistatavatele mõistetud karistuste kergendamist, sh K. Matvejevsi suhtes karistust kergendava asjaolu arvestamist ja liitkaristuse moodustamata jätmist ning menetluskulude väljamõistmise otsustuse muutmist.
57.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei tuvastanud maakohtu eksimusi tõendite hindamisel. Kohtukolleegium nõustub tõendikogumile antud hinnanguga ning süüküsimuses tehtud järeldustega. Menetletavas asjas ei ole sedastatavad kriminaalmenetlusõiguse rikkumised, mis oleksid viinud maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaoludega. Kuivõrd selles osas jäävad apellatsioonid maakohtu otsuse muutmiseks rahuldamata, ei pea apellatsioonikohus vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata ja lisab apellantide väidetele vastuseks järgmist.
58.Rahuldamata jääb K. Matvejevsi taotlus saata kriminaalasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu istungil selgitas K. Matvejevs taotlust sellega, et maakohtu otsuses puuduvad põhjendused narkootilise aine grupis käitlemise kohta. Ringkonnakohus ei tuvastatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist, mis annaks aluse tühistada maakohtu otsuse ja saata kriminaalasi esimehe astme kohtule KrMS § 341 lg-st 2 tulenevalt uueks arutamiseks. Kolleegium selgitab, et kehtiva kohtupraktika kohaselt on otsuses põhjenduse puudumisega tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt nt RKKKm 1-1711182/201, p 24; RKKKo 3-1-1-14-14, p-d 699-700). Maakohus sellisel viisil otsuse
11(27)
1-24-7061 põhistamise kohustust rikkunud pole, mistõttu on välistatud otsuse tühistamine KrMS § 339 lg 1 p 7 alusel. Kolleegiumi hinnangul pole maakohtule alust heita ette ka otsuse põhistuste ebapiisavust või -veenvust, mis võiks olla käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Maakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel arvestanud KrMS §-s 3051 lg-tes 1 ja 2 ning § 312 sätestatud nõuetega.
59.Süüdistatav K. Matvejevs leiab, et ebakvaliteetne tõlge 24.03.2025 kohtuistungil mõjutas tema õigust õiglasele ja arusaadavale kohtumenetlusele Euroopa Inimõiguste Konventsiooni art 6, Eesti Vabariigi põhiseaduse ning KrMS § 10 ja § 14 tähenduses. Kuivõrd vene keel ei ole tema emakeel, olevat madala kvaliteediga tõlge piiranud K. Matvejevsi arusaamist ja võimalust oma seisukohti väljendada, mis võis mõjutada kohtu hinnangut tema ütlustele. Kolleegium peab süüdistatava etteheiteid alusetuks järgmise põhjendusega.
60.Vastavalt EIK artikli 6 punktile 3 "e" on süüdistataval õigus kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei valda kohtumenetluse keelt või ei suuda end selles väljendada. Selle inimõigusega tagatakse süüdistatavale adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust ning seeläbi aus kohtumenetlus. EIK artikli 6 punkti 3 "e" nõuded on täidetud, kui tõlgi vahendusel on tagatud süüdistatava piisavalt adekvaatne arusaamine kohtumenetluse käigust. Juhtudel, mil süüdistatav valdab mitut keelt, on õiguskaitseasutustel, tagamaks kohtumenetlus mõistliku aja jooksul, õigus ja kohustus kehtestada süüdistatavale tõlkekeeleks neist kättesaadavaim keel, mis on suhteliselt enamlevinud, mille tõlkekvaliteet on lihtsamini kontrollitav ja mida valdavad tõlgid on vajadusel - näiteks taandamise korral - lihtsamini asendatavad (vt RKKKo 3-1-1-74-97).
61.Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatavale tagatud tõlkekeelena vene keel. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt valdab K. Matvejevs vene keelt ulatuses, mis võimaldab tal adekvaatse arusaamise kriminaalmenetluse käigust. Vene keele valdamist, sh venekeelsest tõlkest arusaamist kogu kriminaalmenetluse vältel, kinnitavad muu hulgas K. Matvejevsi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, läbiotsimisprotokollid kui ka K. Matvejevsi vene keeles omakäeliselt kirjutatud apellatsioon. Kolleegium märgib sedagi, et 24.03.2025 kohtuistungi protokollist ilmnevalt ei ole K. Matvejevs ega kaitsja A. Küünemäe kogu istungi vältel, sh süüdistatava ristküsitlemisel, pöördunud kordagi kohtu poole ebakvaliteetsest tõlkest tingitud probleemidega, sh märkuste või taotlustega, millest ilmnevalt oleks K. Matvejevsil raskusi arusaamise või enda väljendamisega (II kd, tl-d 63-79). Lisaks ei ole süüdistatav ega tema kaitsja esitanud taotlust kõnealuse kohtuistungi protokolli parandamiseks KrMS § 158 alusel. Arvestades eeltoodut ei ole maakohtus rikutud K. Matvejevsile venekeelse tõlke tagamisel EIK artikli 6 punktis 3 "e" sätestatud inimõigust, Eesti Vabariigi põhiseaduse asjakohaseid sätteid ega ka KrMS §-s 10, § 14 ja § 339 lg 1 p-s 12 sätestatut. (II)
62.Kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatava K. Matvejevevsi arvates luges maakohus vääralt ebausutavaks K. Matvejevsi ütlused selle kohta, et ta omandas kanepi krüptovääringutelt teenitud raha eest ja et talle lubati kanepi hoidmise eest tasu. Apellandid toonitavad, et keegi ei ole süüdistatavalt selle kohta tõendeid küsinud. Samuti kritiseerivad kanepi hinna tuvastamist maakohtu subjektiivsete uskumuste ja politseimajori päringu alusel ning K. Matvejevsi ütluste arvestamata jätmist, et kanepi ostu- ja müügihind sõltub THC sisaldusest ning selgituste tähelepanuta jätmist, miks ta maksis 2 kg kanepi eest 7000 eurot. Apellandid peavad vääraks kohtu arvutusi kanepi müügist teenitud tulu kohta, sh kanepi ostmisele kulunud summa maha arvamata jätmist. Kolleegium apellantidega ei nõustu ja põhjendab seda järgnevalt.
63.Maakohus luges põhjendatult ebausutavaks K. Matvejevsi ütlused, et ta omandas 2 kg kanepit krüptoinvesteeringutega teenitud 7000 euro eest, samuti väited ülejäänud omandatud 12(27)
1-24-7061 kanepi hoidmise eest tasu saamise kohta. Kolleegium juhib tähelepanu, et süüdistatava ütlusi hinnatakse üldises korras ja nendega saab arvestada siis, kui tõend on usaldusväärne. Seejuures tuleb pöörata tähelepanu, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kohus peab ütluste hindamisel võtma arvesse kõiki ütluste usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuuluvad ka tõendiallika menetlusseisund ja sellest lähtuda võivad huvid (vt nt RKKKo 1-20-1208, p 18). Kolleegiumi hinnangul on maakohus neid kohtupraktikas arvestatavaid kriteeriume K. Matvejevsi ütluste hindamisel järginud. Maakohtu otsuses on jälgitavalt selgitatud, milles seisneb K. Matvejevsi ütluste vastuolulisus ja lahknevus teiste tõenditega, samuti seda, miks ja millises osas ei saa seetõttu nendega arvestada. Sel põhjusel on maakohus osade faktiliste asjaolude tuvastamisel tuginenud K. Matvejevsi ütlusi kõrvale jättes muudele tõenditele. Apellatsioonides ei ole esitatud veenvaid argumente ütlustele antud hinnangu muutmiseks. Kuivõrd maakohus kriminaalmenetlusõigust ei rikkunud, ei saa kõnealuses osas K. Matvejevsi ütlustele tugineda ka apellatsioonimenetluses.
64.Edutuks jäävad apellantide argumendid, et kuivõrd keegi tõendeid ei küsinud, ei pidanud K. Matvejevs ise neid oma väidete kinnituseks kohtule esitama. Kolleegium selgitab, et KrMS §-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt lasub isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul. Kaitsepositsiooni aktiivne tõendamine tähendab muu hulgas ka seda, et kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et süüdistuse tõendid ei kajasta käideldud narkootilise aine hinda õigesti või selle müügist taotletud või saadud kasust tuleks maha arvata selle aine ostuhind, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Alles siis tekib kohtul alus vaagida, kas ja missuguse kulu peab väidetavalt taotletud kasust maha arvama (RKKKo 1-18-2232/179, p 66).
65.K. Matvejevs on valinud kaitsetaktika mitte avaldada menetlejale kontrollitavat teavet kanepi omandamise asjaolude, sh müüja isiku, kanepi ostuhinna ja selle tasumise kohta. Kui süüdistatav ega kaitsja ei loo reaalset võimalust toimepanija väidetava kulu ja selle suuruse kontrollimiseks, pole alust rääkida ka kõrvaldamata kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt RKKKo 1-18-2232/179, p 67 ja RKKKo 4-16-6037/46, p 20). Kohtupraktika kohaselt on olukorras, kus puuduvad vähemadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav narkootilist ainet soetas ja kas ning missugust hinda ta selle eest maksis, ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga (RKKKo 1-18-2232/179, p-d 52 ja 65). Seega jääb tagajärjetuks väide, et maakohus pidanuks kanepi müügiga teenitud tulu suuruse arvutamisel arvama sellest maha ostuhinna.
66.Kolleegiumi hinnangul tugines maakohus põhjendatult Politsei ja Piirivalveameti 16.09.2024 päringu vastuses toodud teabele kanepi jae- ja hulgihindade kohta (vt III kd, tl-d 45-46). Apellantide argumendid ei mõjuta maakohtu otsuse seaduslikkust ja viidatud tõendis esitatud teabe usaldusväärsust. Kohtupraktikas on peetud Politsei- ja Piirivalveametit asutuseks, millel on olemas ajakohastatud ja usaldusväärne ametlik info narkootiliste ainete maksumuse kohta (vt nt TlnRKo 1-20-9022, p 13.5.1; TlnRKo ja RKKKo asjas nr 1-201108). Ainetu on ka kaitsja A. Küünemäe etteheide, et maakohus käsitles narkootilise aine müügist teeniva tulu suurust hinnates vääralt suure summana I. Jakovlevsilt leitud 1700 eurot. Kaitsja jätab tähelepanuta, et sama läbiotsimistega leiti ja võeti ära ka K. Matvejevsi sularaha 5225 eurot. Lisaks ei arvesta kaitsja, et maakohus käsitles I. Jakovlevsilt sularaha leidmist tuvastatud tervikpildi kontekstis, hinnates kaastäideviimisele viitavaid asjaolusid (vt otsuse p 17).
67.Kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatav K. Matvejevsi arvates ei saa süüdistatava ütlustes kahelda põhjusel, et ta pole esitanud tõendeid vestluse kohta kanepi müüjaga. Süüdistatava 13(27)
1-24-7061 väitel polevat ta saanud tõendeid esitada, sest tema telefonid võeti ära. Kaitsja põhjendab tõendite esitamata jätmist sellega, et Telegram suhtlusportaalis, mida üldteadaolevalt kasutatakse narkoaine soetamiseks, anonüümsete vestluse sisu ei salvestatagi. Kolleegiumi need argumendid ei veena. Kaitseaktist ega kriminaalasja materjalidest ega ei nähtu, et K. Matvejevs oleks menetlejatele avaldanud kontrollitavat teavet kanepi müümise, ostmise, hinna või müüja ja ostjate isikutega seotud asjaolude, sh Telegram suhtlusportaalis toimunud vestluste, kohta. Järelikult on apellandid jätnud võimalused kaitseversioonide tõendamiseks kasutamata ja argumendid jäävad apellatsioonimenetluses edutuks.
68.Tagajärjetuks jääb kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatava K. Matvejevsi kriitika, et maakohus kahtles põhjendamatult süüdistatava väidetes garaaživõtmete kohta. Kolleegium nendib, et kõnealusegi asjaolu puhul tuginevad apellandid üksnes süüdistatava ütlustele, et keegi polevat teadnud, et tema võtmed asusid garaaži ukse peal. Kuivõrd maakohus ei lugenud selle asjaolu kohta K. Matvejevsi ütlusi usutavaks, neile tugineda ei saa. Maakohus viitas põhjendatult, et garaažiboksi läbiotsimisprotokollist ei nähtu, et toimingu käigus oleks tuvastatud garaaži ukse kohal asuvad võtmed. Kolleegium tõdeb nõustuvalt maakohtuga, et 28.07.2024 garaažis teostatud läbiotsimisel ei avaldanud K. Matvejevs, et garaažiboksi ukse kohal asuksid tema võtmed. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt avati garaažiboksi uks tunnistaja ABlt saadud võtmetega (vt II kd, tl-d 87-116). Tõendamata ja paljasõnaline on kaitsja väide, et võti jäi läbiotsimisel leidmata seetõttu, et seda ei otsitud. Lisaks on K. Matvejevs esitanud apellatsioonis uue väite, et ta olevat pärast avaldanud pärast läbiotsimist politseitöötajatele oma võtmete asukoha. Kolleegium jätab selle väite tähelepanuta, sest ristküsitlusel K. Matvejevs sellest rääkinud ei ole. Apellatsioonis esitatud teave ei ole KrMS § 63 lg-s 1 sätestatu mõttes käsitatav tõendina (vt RKKKo 3-1-1-105-06, p 11).
69.Kolleegium ole päri kaitsja A. Küünemäega, et maakohus luges oletuslike põhjendustega ebausaldusväärseks J. Jakovlevsi ütlused selle kohta, et ta olevat pärast 23.07.2024 XXX korteris toimetatud läbiotsimist leidnud rõdu ukse juurest põrandalt koti kanepitükkidega. Kolleegium ei pea nõustuvalt maakohtuga usutavaks süüdistatava ka I. Jakovlevsi ristküsitlusel esitatud väiteid, et selle läbiotsimise järgselt vedelema jäetud kanepitükkidega koti alusel tegigi ta järelduse, miks K. Matvejevs kinni peeti ning mõistis hiljem kohe, mida tahab saada garaažist Telegrami võõralt kontolt helistanud tundmatu. Pelgalt kaitsja väitest, et J. Jakovlevsi ütlustes puudub alus kahelda, ei piisa maakohtu seisukohtade kõigutamiseks.
70.Maakohus on põhjendatult märkinud, et I. Jakovlevs ei ole oma väidete kinnituseks tõendeid esitanud, mistõttu tuleb lähtuda teistest kogutud tõenditest. Valge 16g-25 korteris 23.07.2024 toimetatud läbiotsimise kohta vormistatud protokollist ilmnevalt leiti külmkapi erinevatest sahtlitest pakendatud narkootilist ainet ning korteri erinevatest asukohtadest sularaha. Viidatud protokollist ega selle juurde lisatud fotodelt, millele on jäädvustatud korteri elutuba, rõduuks ja rõdu ja põrandapind, ei nähtu, et põrandal või mujal asetseks kilekotte narkootilise aine tükkidega (vt II kd, tl-d 32-60). Paljasõnalised on kaitsja oletused, et politseinikud võisid jätta väikeste kanepitükkidega koti põrandale „vedelema“ seetõttu, et arvestades külmkapist leitud kanepikogust ei omanud see tõenduslikku tähtsust. Menetletava kuriteo olemust ja läbiotsimisel talletatut arvestades on kolleegium veendunud, et kui korteris leidunuks I. Jakovlevsi väidetud kanepitükkidega kott, oleksid politseitöötajad selle läbiotsimisel fikseerinud ja kaasa võtnud.
71.Kolleegium ei jaga apellantide kriitikat, et maakohus määratles vääralt XXX korterit süüdistatavate ühise elukohana. See, et K. Matvejevs üüris kõnealust korterit ja I. Jakovlevs elas K. Matvejevsi juures ajutiselt, ei mõjuta maakohtu tuvastatut, et menetletava kuriteo toimepanemise ajal kasutasid süüdistatavat korterit ühise elukohana. Asjaolu, et I. Jakovlevs elas K. Matvejevsi elukohas, tuvastas maakohus muu hulgas tunnistaja AB ütluste alusel, kelle ütlustest nähtub seegi, et süüdistatavad on ka varem jaganud ühist elukohta. Elukoha 14(27)
1-24-7061 jagamist nendib ka K. Matvejevs, kes apellatsioonis viitab tema ja I. Jakovlevsi vahel kujunenud kooselu reeglitele, et teise asju ei tohi puutuda, mistõttu ta olevat veendunud, et I. Jakovlevs ei puutuks külmkapis olevat kanepit. Maakohus on süüdistatavate kaitseväiteid ebausutavaks lugedes toonud aktsepteeritavalt välja vasturääkivused süüdistatava ütlustes muu hulgas seoses külmkapi ja väidetavalt I. Jakovlevsile kuulunud prügikottide pakendamiseks kasutamisega. Alusetu on apellantide väide, et süüdistatavate ütluste usutavus on seatud kahtluse alla arusaamatute põhjendustega.
72.Süüdistatav K. Matvejev peab vääraks maakohtu otsuses märgitut selle kohta, mida ta olevat kanepi kohta öelnud, kui sai teada, et I. Jakovlevs hakkab tema juures elama. Ta polevat kunagi väitnud, et I. Jakovlevs ei olnud korteris samaaegselt kanepiga. Kolleegiumi hinnangul ei pea paika süüdistatava kriitika, et maakohus eksis tema ütlusi käsitledes. Otsuses on õigesti sedastatud vastuolu K. Matvejevsi ristküsitlusel antud ütlustes (vt otsuse lk 8-9). Kolleegium viitab, et K. Matvejevs vastas prokuröri küsimusele, kas süüdistatav mainis I. Jakovlevsile, et külmikus on kanepit nii: Ei. Teda ei olnud kodus, ma ju rääkisin. Kui tema kolis sisse, siis külmkapis ei olnud midagi (vt IV kd, tl 71). Hiljem, vastates I. Jakovlevsi kaitsja küsimusele: Kas sel ajal, kui see oli seal Valge tänaval, kas sel ajal oli ka Igors seal korteris? Sest tema DNA on sealt pealt leitud ju, vastas süüdistatav: Tuleb välja, et üks või kaks päeva (IV kd, tl 72). Kuivõrd süüdistatav ega kaitsja pole kõnealuses osas 24.03.2025 kohtuistungi protokolli parandamise taotlusi esitanud, saab eeldada, et ristküsitlus on õigesti talletatud ja süüdistatava kriitika jääb edutuks.
73.Paljasõnaline on K. Matvejevsi väide, et maakohus käsitleb otsuses meelevaldselt tunnistaja AB vennaga seonduvat. Apellandi arvates pidanuks kohus selleks tunnistaja AB venna kohtusse kutsuma ja teda ristküsitlema. K. Matvejevs jätab tähelepanuta, et maakohus viitab otsuses I. Jakovlevsi ja AB telefonisõnumitele, mis leiti I. Jakovlevsi valdusest võetud telefonist. Kõnealustes sõnumites räägivad tunnistaja ja I. Jakovlevs muu hulgas AB vennaga seonduvast (vt otsuse p 25 ja III kd, tl 11-14). Kuivõrd süüdistatav ja kaitsja pole taotlenud AB venna tunnistajana ülekuulamist, on ainetu ülekuulamata jätmist heita ette maakohtule.
74.Süüdistatav K. Matvejevs ja kaitsjad A. Küünemäe ja S. Sillar peavad loogiliseks, et kuivõrd süüdistatavad kasutasid ühiselt eluruume ja K. Matvejevs võis kasutada kanepi pakkimiseks I. Jakovlevsi prügi- ja poekotte, võib olla tegemist I. Jakovlevsi DNA juhusliku ülekandumisega käest-kätte kontaktide kaudu esemetele, mida ta kunagi ei katsunud, sh kanepi pakenditele ja teibile. Apellantide arvates eiras maakohus loogilist kaitseversiooni, et DNA võib kanduda üle esemete ristkasutamisel ja juhuslikul katsumisel. Kaitsja S. Sillar märgib, et DNA on kaudne tõend, mis ei ütle midagi selle kohta, mis asjaoludel oli omanikul pinnaga kokkupuude. Kolleegium ei jaga apellantide seisukohti. Maakohus ei ole otsuses kaitseväiteid eiranud. Otsuses on põhjendatud, miks ei saa pidada usutatavaks süüdistatavate ütlusi ja kaitseversioone I. Jakovlevsi DNA juhusliku ülekandumise kohta. Nõustudes maakohtu põhjenduste ja seisukohaga, lisab ringkonnakohus järgmist.
75.Maakohtu otsuses on veenvalt kummutatud kaitseversioonid, et I. Jakovlevsi bioloogiline materjal võis kanepi pakenditele ja nende pakendamiseks kasutatud teibile kanduda üle kilekottide ristkasutamisel või esemete juhuslikul katsumisel. Maakohus on juhtinud tähelepanu, et I. Jakovlevsi bioloogiline materjal tuvastati XXX korteri külmkapis Maxima koti sees oleval vaakumpakendil, milles sisaldus 996,10 grammi kanepiõisikuid ning samuti garaažiboksis kanepiõisikuid sisaldavalt vaakumpakendil, mis oli pakitud tekstiilkotti ja omakorda prügikotti. Veel tuvastati I. Jakovlevsi DNAd garaažist leitud kanepipakendeid ümbritseva rohelise prügikoti sõlmedelt ja pakendamiseks kasutatud teibilt. Maakohus on õigesti märkinud, et I. Jakovlevs ei osanud usutavalt selgitada, kuidas võis tema DNA sattuda pakendite sees asuvatele vaakumkottidele või teibile (vt otsuse p 4, 7). Apellandid jätavad tähelepanuta, et ristküsitlusel vastas I. Jakovlevs küsimusele, kas ta on teibiga kokku 15(27)
1-24-7061 puutunud, et ei tea ja mäleta seda (IV kd, tl 78 pöördel). Küsimusele, kuidas võis tema DNA sattuda vaakumpakendile, mis asus kilekottide sisse pakendatud tekstiilkotis, vastas I. Jakovlevs, et pole aimugi, neid ta ei kasutanud (IV kd, tl 78). Maakohtu seisukohta ei kummuta ka I. Jakovlevsi esitatud oletus, et K. Matvejevs võis kanepi pakendamisel kasutada tema toodud kilekotte. Tõendeid süüdistatavad selle versiooni paikapidavuse kohta esitatud ei ole.
76.Maakohus on põhjalikult analüüsinud DNA-ekspertiisiakte nr 24E-GE00752-01 ja nr 24EGE00708-01, mis kinnitavad nii XXX korteris kui ka garaažiboksis läbiotsimisel leitud narkootilise aine pakenditelt ja pakendamiseks kasutatud teibilt I. Jakovlevsi bioloogilise materjali leidmist. Neid kaudseid tõendeid kõrvutas maakohus DNA-ekspertiisiaktist nr 24EGE00843-01 ilmneva I. Jakovlevsi bioloogilise materjali sisaldumise tõenäosusarvutustega, aga samuti ka teistest uuritud tõenditest nähtuvaga. Maakohus märkis õigustatult, et arvestades K. Matvejevsi väidet, et algselt paiknesid kõik ca 1 kg kanepit sisaldavad üheksa vaakumpakendit tekstiilist kottide sees, on välistatud, et I. Jakovlevsi bioloogiline materjal oleks sattunud ilma tema poolt puudutamata tekstiilkotis asuvale vaakumpakendile. Maakohus tõi põhjendatult välja sellegi, et arvestades I. Jakovlevsi ütlusi, ei saanuks tema bioloogilist materjali leiduda rohelist värvi prügikoti sõlmel (vt otsuse p-d 19-23). Kolleegium viitab, et I. Jakovlevs kinnitas ristküsitlusel korduvalt, et K. Matvejevsi juurde kolides oli tal paar suurt musta värvi prügikotti, mille ta olevat pannud köögikappi (vt IV kd, tl-d 76, 77 ja 77 pöördel). Samuti ei suutnud kumbki süüdistatav anda usutavaid selgitusi selle kohta, kuidas sattus I. Jakovlevsi bioloogiline materjal kanepi pakendamiseks kasutatud teibile.
77.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et mitmest erinevast kohast, sh nii korteri kui ka garaaži läbiotsimisel leitud narkootilise aine pakenditelt, I. Jakovlevsi bioloogilise materjali leidmine viitab sellele, et ta on koos K. Matvejevsiga tegelenud kanepi käitlemisega, sh puutunud narkootilise ainega vahetult kokku, sh kanepi pakendamisel. Maakohtu tuvastatu lükkab ümber kaitsja S. Sillari väite, et I. Jakovlevsi bioloogiline materjal võis sattuda kanepi pakenditele juhuslikult. Seda ei kummuta ka kaitsja A. Küünemäe oletuslik arvamus, et I. Jakovlevsi DNA leidumine segaproovides viitab juhuslikule kokkupuutele, sest pakendamise korral oleks leitud tema puhas DNA-profiil. Apellandid jätavad tähelepanuta, et maakohus analüüsis koosmõjus teiste tõenditega erinevatest kohtadest leitud I. Jakovlevsi bioloogilise materjali esinemise tõenäosust, arvestades DNA-ekspertiisiaktis toodud arvutusi. Samuti analüüsis kohus, hinnates K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi kokkupuuteid narkootilise ainega, nende mõlema bioloogilise materjali samaaegset sisaldumist nii korterist kui garaažist leitud narkootilise aine pakenditel.
78.Kolleegium lisab täiendavalt, et kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kaitsjad ja süüdistatavad oleksid kahelnud DNA-ekspertiiside usaldusväärsuses. Sealhulgas ei ole taotletud KrMS §-st 292 tulenevat võimalust eksperdi ülekuulamiseks ekspertiisiakti sisu selgitamiseks või täiendamiseks, sh apellatsioonis tõstatatud bioloogilise materjali segaproovides leidumise tõenäosust puudutavates küsimustes. Seega jääb tagajärjetuks kaitsja A. Küünemäe oletuslik arvamus I. Jakovlevsi bioloogilise materjalide leidumise kohta segaproovides. Kokkuvõtvalt on maakohus hinnanud DNA-ekspertiise KrMS § 61 lg-st 2 tulenevalt kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse alusel ning otsustanud tõendite usaldusväärsust kaaludes õigesti, millistele neist saab asja lahendamisel tugineda. Hinnates süüdistatavate tegevust narkootilise aine käitlemisel kaastäideviimisena, tuginedes maakohus lisaks eelnevale ka neile tõenditele, mis kinnitavad I. Jakovlevsi teopanust kaastäideviija garaažis asuva kanepi käitlemisel pärast K. Matvejevsi kahtlustatavana kinnipidamist.
79.Süüdistatav K. Matvejevs ja kaitsja A. Küünemäe peavad põhjendamatuks K. Matvejevsi ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmist sel põhjusel, et ta pole rääkinud, et oleks andnud kanepiga seoses kellelegi I. Jakovlevsi kontaktid. Apellandid leiavad, et kuna kohus ei 16(27)
1-24-7061 küsinud K. Matvejevsilt I. Jakovlevsi kontaktide edastamise kohta, ei saa sellest rääkimata jätmist süüdistatavale ette heita ja kohtu arutluskäik on vastuolus tõendamise põhimõtetega. Kolleegium apellantidega ei nõustu. Kolleegium viitab, et ristküsitlusel ei esitanud K. Matvejevs kordagi versiooni, et edastas I. Jakovlevsi kontaktid isiku(te)le, kellele üle anda garaažis asunud pakendatud kanepiõisikud, st 4605 grammi narkootilist ainet. Vastates esmasküsitlusel kaitsja küsimusele: Kellele kuulub 28.07.2024 läbiotsimisel KKK garaažist leitud 4605 grammi kanepit, avaldas K. Matvejevs: Mulle (IV kd, tl 69). Vastates teisesküsitlusel prokurörile väitis K. Matvejevs, et garaažis olevat kanepit pidi ta hoidma enda juures kuni 5 päeva ja siis viima teatud kohta, aga see aeg läks mööda ja pärast seda olevat talle lubatud maksta kanepi hoidmise eest tasu (IV kd, tl 71). Kohtu küsimusele vastates avaldas K. Matvejevs, et ta ei teavitanud kedagi enda kahtlustatavana kinnipidamisest. Vastuseks küsimusele, kas keegi teadis, et temale kuuluvad garaažiboksi võtmed asuvad ukse peal, vastas süüdistatav eitavalt (IV kd, tl 73).
80.Kolleegiumi hinnangul nähtub K. Matvejevsi ristküsitlusel antud ütlustest, et ta püüdis vältida I. Jakovlevsi seostamist ühise teoplaaniga, et ei tuvastataks I. Jakovlevsi rolli kanepi käitlemisel, sh 23.07.2024 läbiotsimistel leidmata jäänud kanepi edasiandmisel. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et uuritud tõendid, sh I. Jakovlevsi ja tunnistaja AB telefonivestlused ning AB ütlused, koostoimes eelnevalt tuvastatuga, kummutavad kaitseversiooni, justkui oleks I. Jakovlevs asunud omal initsiatiivil, sõbra päästmiseks ja viimase teadmata, organiseerima pärast K. Matvejevsi kinnipidamist garaaži peidetud kanepi üleandmist tundmatutele isikutele. Kolleegium tõdeb, et nii I. Jakovlevsi ja tunnistaja AB sõnumite sisu, kui ka I. Jakovlevsi telefonist leitud suhtlus kasutajaga Esse Guam kinnitavad üheselt, et I. Jakovlevs oli garaaži peidetud kanepist teadlik, suhtles kanepi vastu huvi tundvate isikutega, kes teadsid tema poole pöörduda ning soovis ise narkootilise aine üle anda. Samuti ilmneb tõenditest I. Jakovlevsi teadlikkus selle kohta, et võrreldes 23.07.2024 läbiotsimistel korterist ja sõiduautost leitud kanepiga, hoitakse garaažis märgatavalt suuremat kogust edasiandmise eesmärgil omandatud kanepist.
81.Kolleegium on maakohtuga päri, et suures koguses narkootilise aine eraldi garaaži peitmine viitab süüdistatavate soovile riske hajutada. Maakohtu tuvastatud tervikpilti arvestades peab kolleegium usutavaks, et kui AB ei oleks kahtluste tekkimisel võtnud I. Jakovlevsilt garaaži võtmeid tagasi ega oleks politseid teavitanud, jõudnuks I. Jakovlevs vastavalt K. Matvejevsiga kokkulepitule garaažis hoitava kanepi edastada. Sellele viitab muu hulgas K. Matvejevsi käitumine 28.07.2024 garaažiboksi läbiotsimisel. Kui 23.07.2024 läbiotsimisel avaldas K. Matvejevs vabatahtlikult kanepi olemasolu korteris ja sõidukis, siis 28.07.2024 läbiotsimisel teatas K. Matvejevs vastuseks menetleja küsimusele garaažis narkootilise aine leidumise kohta, et ta ei tea, ei mäleta (vt II kd, tl 87). Kolleegium soostub maakohtuga, et eelviidatust järelduvalt lootis K. Matvejevs, et I. Jakovlevs, kes pidi vastavalt varem kokkulepitule tegelema garaaži peidetud kanepi käitlemisega, on jõudnud selle üle anda.
82.Maakohus põhjendas veenvalt, miks on alust pidada ebausutavaks kaitseversiooni, et keegi Telegrami kaudu suhtlev tundmatu teadis pärast K. Matvejevsi kinnipidamist kontakteeruda I. Jakovlevsiga, et saada kätte garaaži peidetud suur kogus kanepit (vt maakohtu otsuse p-d 4 ja 7). Kolleegiumi hinnangul kinnitab tõik, et K. Matvejevs vältis ristküsitlusel kontrollitavate andmete esitamist isikute kohta, kellega ta kanepi käitlemisel väidetavalt Telegramis suhtles, kaitseversiooni ebausutavust. Süüdistatavad pole esitanud tõendeid selle kohta, kuidas teadis I. Jakovlevsi mitte tundnud isik nii kanepi hoidmisest garaažis kui ka sellest, et kui K. Matvejevs peeti 23.07.2024 kahtlustatavana kinni, garaaži peidetud kanepit ei leitud. Usutav pole seegi, et Telegramis tegutsevad tundmatud teadsid K. Matvejevsi elukaaslast, sh ka seda, et viimase käes asub teine komplekt garaaživõtmeid. 17(27)
1-24-7061 Kaitseversiooni vastuolulisust ilmestab järgminegi tõik. Kui arvestada K. Matvejevsi väidet, et tema eksemplar võtmeid olevat asunud garaaži ukse kohal, ei tarvitsenuks I. Jakovlevs või isik(ud), kellele plaaniti kanepit üle anda, hankida võtmeid ABlt.
83.Kokkuvõtvalt jäävad tagajärjetuks apellantide etteheited, et maakohus ei arvestanud kanepi käitlemise kaastäideviimise asjaolude tuvastamisel süüdistatavate kaitseväiteid. Apellandid jätavad arvestamata, et kaitseversioone esitades pole näidatud menetlejale kontrollitavate tõenditega, miks asus I. Jakovlevs, kes polevat olnud teadlik K. Matvejevsi tegevusest, kuid kelle bioloogilist materjali leidus nii korterist kui ka garaažist leitud narkootilise aine pakenditel, pärast K. Matvejevsi kahtlustatavana kinnipidamist aktiivselt tegutsema garaaži peidetud suure koguse kanepi edasiandmiseks. Apellantide väited, et süüdistatav(ad) ei pea ristküsitlusel esitatud kaitseversioonide kohta selgitusi andma, ei päde. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (Vt nt RKKKo 4-16-6037/46, p 20; RKKKo nr 3-1-1-85-07, p 9.1).
84.K. Matvejevs üritab kõigutada maakohtu seisukohti apellatsioonis esmakordselt esitatud versiooniga, mis seisneb kokkuvõtvalt järgmises. K. Matvejevs olevat enne kahtlustatavana kinnipidamist teavitanud garaažis olevast kanepist isikut, kes pidi sellele järgi tulema. Ta olevat isikule andnud I. Jakovlevsi kontaktid, juhuks kui tema endaga ei õnnestu ühendust võtta. K. Matvejevs oletas, et kanepile järgi tulev isik võtab I. Jakovlevsiga ühendust, kuid tal polnud I. Jakovlevsi suhtes lootust, ta lootis ise vabaneda ja kanepi üle anda. Kolleegium saab aru, et apellatsioonis esitatud väidetega proovib K. Matvejevs kohanda uut versiooni otsuses välja toodud vastuoludega, kõigutamaks kohtu põhjendusi, millega loeti süüdistatavate versioon ebausutavaks. Püüd sel viisil mõjutada maakohtu otsuse seaduslikkust jääb tagajärjetuks. Kolleegium selgitab, et kohtupraktika kohaselt peab selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, olema see mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul. See tähendab, et seadusandja mõtte kohaselt on tõendamiseseme asjaolude (seega KrMS §-s 62 loetletud asjaolude) tuvastamiseks võimalik kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike (vt nt RKKKo 3-1-1-105-06, p 11). Apellatsioonis esitatu ei ole käsitatav KrMS § 63 lg 1 mõttes süüdistatava ütlusena ega paigutu ka mõne muu seaduses sätestatud tõendiliigi alla. Seega jätab ringkonnakohus apellatsioonis esitatud versiooni tähelepanuta.
85.Kaitsja S. Sillari arvates ei ole välistatud võimalus, et I. Jakovlevs ei teadnud narkootikumide käitlemisest midagi, sest on tõendatud, et ta oli permanentselt alkoholijoobes, aga üksnes I. Jakovlevsi DNA leidumine pindadel ei tõenda, kas I. Jakovlevsil oli narkootilise ainega kokkupuude kuriteo kaastäideviijana või kaasaaitajana. Süütuse presumptsioonist tulenevalt tuleks olukorras, kus võimalikud on nii kaastäideviimine kui kaasaaitamine, lugeda tuvastatuks süüdistatava jaoks soodsam variant. Kolleegium apellandi seisukohti ei jaga. Väide, et I. Jakovlevs oli etteheidetava teo toimepanemise ajal kestvalt joobes, tugineb eeskätt süüdistatava enda ütlustele, mille maakohus jättis põhjendatult ebausutavana tõendikogumist kõrvale. Kolleegium nendib, et kuigi tunnistaja AB väitel tundus talle, et I. Jakovlevs on pohmellis või purjus sel korral, kui ta käis garaaži võtmeid tagasi võtmas, puuduvad tõendid, mis kinnitaksid väidet, et I. Jakovlevs oli püsivalt sellises joobes, mis takistas toimuvast arusaamist. Uuritud tõendid, sh tunnistaja AB ütlused ja sõnumid ja I. Jakovlevsiga, samuti I. Jakovlevsi sõnumid kanepi vastu huvi tundva isikuga, näitavad vastupidiselt kaitsja väidetule süüdistatava teadlikkust kanepi olemasolust, sh sihipärast tegevust garaaži peidetud kanepi 18(27)
1-24-7061 edasiandmise planeerimisel. Väites, et DNA-ekspertiisidest nähtuvalt võib I. Jakovlevs olla käsitatav kanepi pakendajana üksnes kaasaaitajana, jätab kaitsja tähelepanuta maakohtu tuvastatud tervikpildi, sh asjaolud, mis kinnitavad I. Jakovlevsi rolli kaastäideviijana garaažis hoitava kanepi käitlemisel vastavalt teoplaanile.
86.Kaitsja A. Küünemäe arvates lähtus maakohus K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi kaastäideviijatena käsitledes prokuröri esitatud oletustest, mida võimendas, jättes kõrvaldamata kahtlused, millal ja millisel moel omandasid süüdistatavad kooskõlastatult 7893,83 grammi kanepit. Kolleegium kaitsja seisukohti ei jaga. Ringkonnakohus on eelnevalt välja toonud maakohtu tuvastatud asjaolud, mis kinnitavad, et süüdistatavad tegutsesid kanepi käitlemisel ühise plaani alusel ja kooskõlastatult. Maakohus on toonud otsuses jälgitavalt põhjendanud, mis viisid kohtu järeldusele, et K. Matvejevs soetas kanepi kooskõlastatult I. Jakovlevsiga, koos tegeleti kanepi pakendamisega ning korraldati teadmata ajal ja viisil osa kanepikoguse viimine garaaži, kust I. Jakovlevs püüdis selle toimetada minema enne, kui politsei selle avastab. Kolleegium peab aktsepteeritavaks maakohtu järeldust, et K. Matvejevs ja I. Jakovlevs kooskõlastasid ühisel tegutsemisel selle, kes kanepi soetab, kus seda hoitakse ning tegelesid ühiselt ka selle pakendamise ja üleandmisega.
87.Vastuseks kaitsjate väidetele, et maakohus jättis KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet eirates tõlgendamata tekkinud kahtlused süüdistatavate kasuks ja süüdistatava jaoks tuleks lugeda tuvastatuks soodsaim variant, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab põhjendatud kahtluse tekkeks kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest (vt RKKKo 3-1-1-77-15, pd 18-19). Kuivõrd käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid ülejäänud tõendikogumiga, puudub kolleegiumi hinnangul alus rääkida K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks.
88.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et K. Matvejevs ja I. Jakovlevs soetasid suures koguses kanepi kooskõlastatult ühe tehingu raames, hoidsid osa sellest ühises elukohas, osa garaažis ning müügiks pakendatud kanepit K. Matvejevsi autos. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et tuvastatud asjaoludest nähtuvalt oli I. Jakovlevsil võimalik kanepit käidelda ka siis, kui see asus K. Matvejevsi autos või garaažis. Kolleegium on maakohtuga päri, et kuigi süüdistavate veel täpsemad teopanused ei ole tuvastatavad, saab uuritud tõendikogumi alusel teha järelduse, et nad tegutsesid kanepi käitlemisel kaastäideviijatena (vt otsuse p 28, 42-44). Viidates asjakohasele kohtupraktikale märkis maakohus õigesti, et kaastäideviimise eest järgneb vastutus siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult ning seejuures pole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (vt RKKKo 3-1-1-20-15, p 12).
89.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kogutud tõendite pinnalt oli süüdistatavate teoplaan varem paika pandud ja nad tegutsesid kanepi käitlemisel teadlikult ühiselt ja kooskõlastatult. Asjas pole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et K. Matvejevs ja I. Jakovlevs tegutsesid teineteisest sõltumatult ja eraldi. Kaastäideviimises süüdimõistmiseks pole nõutav, et isikute panused ja rollid oleksid ühesugused. Kolleegiumi hinnangul näitas maakohus K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi süüditunnistamisel ära need faktilised asjaolud, mis kinnitavad, et kumbki isik andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse. Kokkuvõtvalt subsumeeris maakohus K. Matvejevsi ja I. Jakovlevsi teo õigesti KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.
19(27)
1-24-7061 Seega jäävad rahuldamata apellantide taotlused kvalifitseerida I. Jakovlevsi tegu KarS § 184 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ning K. Matvejevsi tegu KarS § 184 lg 1 järgi.
90.K. Matvejevs ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ta tegeles Xanaxi ebaseadusliku käitlemisega. Apellandi väited, et ta ostis Xanaxi tablette Telegrami vahendusel, et ärevust maandada, ei mõjuta maakohtu otsuse seaduslikkust. Maakohus tuvastas tõendikogumi alusel, et K. Matvejevs omandas kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult ebaseaduslikult väikses koguses psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega 14 tabletti Xanax, mida hoidis ebaseaduslikult enda elukohas kuni läbiotsimiseni (vt maakohtu otsuse pd 31-35, 41). Psühhotroopse aine omamine ja valdamine on NPALS § 2 p 3 kohaselt käitlemise avaldumisvormid. Seega luges maakohus põhjendatult tõendatuks süüdistuse ka kõnealuses osas. Lugedes psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise hõlmatuks K. Matejevsile süüks arvatud suures koguses narkootilise aine käitlemisega, subsumeeris maakohus teo õigesti KarS § 184 järgi.
(III)
91.Kaitsja A. Küünemäe leiab, et 02.04.2024 Helsingi esimese astme kohtu otsust nr 24/114439, millega K. Matvejevs mõisteti süüdi raske narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest, saab kasutada üksnes iseloomustava materjalina. Süüdistatav K. Matvejevsi arvates ei näita see otsus tema ühiskonnaohtlikkust, sest karistus määrati tingimisi ega ole faktiliselt ära kantud. Kolleegium apellantide arvamust ei jaga. Maakohus tuvastas, et viidatud Helsingi kohtu otsuse alusel karistati K. Matvejevsit Soome Vabariigi karistusseaduse ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava raske narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Maakohus tegi menetletavas asjas korduvuse kindlaks K. Matvejevsi varasemat süüditunnistamist tõendava Euroopa Karisusregistrite Infosüsteemi (ECRIS) väljatrüki, Euroopa uurimismääruse ning Helsingi esimese astme kohtuotsuse tõlkega. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskorda järgides kogutud, asja arutamisel vastu võetud usaldusväärseid ja lubatavaid tõendeid võtta arvesse süüdistatava kuriteo kvalifitseerimisel ja talle karistuse mõistmisel (vt RKKKo 1-23-7174/66, p 14 ja RKKK 21.06.2019, 1-17-10162/351, p 30 jj). Järelikult luges maakohus tuvastatud asjaolu arvestades õigesti K. Matvejevsi KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud isikuks, kes on varem toime pannud narkootilise või psühhotroopse aine käitlemise (vt otsuse p 47). Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata kaitsja A. Küünemäe taotlus kvalifitseerida K. Matvejevsi tegu KarS § 184 lg 1 järgi. (IV)
92.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada KrMS § 338 p 2 ja 4 ja KrMS § 339 lg-st 2 alusel K. Matvejevsile mõistetud karistuse, sh KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Samuti tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada I. Jakovlevsile mõistetud karistus, sealhulgas liitkaristus.
93.Süüdistatav K. Matvejevs ja kaitsja A. Küünemäe leiavad, et maakohus jättis põhjendamatult arvestama süüdistatava karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse, mille siiruses puudub alus kahelda. Süüdistatav on kogu kriminaalmenetluse vältel tunnistanud kuriteo toimepanemist, kahetsenud seda nii kohtus kui ka prokuröriga läbirääkimistel, nõustudes kokkuleppemenetlusega. Kolleegium soostub apellantidega, et maakohus eksis K. Matvejevsi karistust kergendava asjaolu arvestamata jätmisel.
94.Maakohus nendib, et kuigi K. Matvejevs on vähendanud kahetsust toimepandu suhtes, ei saa selle siirust jaatada. Maakohtu hinnangul väljenduks siiras kahetsus ausas ülestunnistuses, aga K. Matvejevs on andnud I. Jakovlevsi osaluse kohta ebaõigeid ütlusi ega pole väljendanud
20(27)
1-24-7061 mõistmist, kui kahjulik on tegu rahvatervisele. Lisaks õõnestab maakohtu arvates kahetsust see, et K. Matvejevs on lühikese aja jooksul samaliigilise teo eest teist korda kohtu all.
95.Kolleegium tuvastas kriminaalasja materjale kontrollides, et neist tuleneb K. Matvejevsi puhtsüdamlik kahetsus. K. Matvejevsi kahetsusavaldused on selgesõnaliselt fikseeritud nii maakohtu protokollis, sh viimases sõnas kui ka apellatsioonis. Vaidlus puudub selleski, et K. Matvejevs on oma süüd narkootilise aine käitlemises kriminaalmenetluse kestel tunnistanud ja andnud teo toimepanemise kohta ütlusi. Kolleegium ei ole maakohtuga päri, et K. Matvejevsi kahetsust ei saa arvestada seetõttu, et ta pole teinud ausat ülestunnistust ja on andnud I. Jakovlevsi osalemise kohta ebaõigeid ütlusi. Kolleegium tõdeb, et kohtupraktika kohaselt võib oma rolli kaalukuse vähendamine seda kahtluse alla kahetsuse siiruse. Praegusel juhul K. Matvejevs oma rolli teos vähendanud pole, kuid pole andnud õigeid ütlusi I. Jakovlevsi rolli kohta. Kolleegium viitab, et kohtupraktika kohaselt ei eelda puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist (vt RKKKo 1-17105/35, p 20; RKKKo 1-20-3535/52, p 20). Seega ei anna asjaolu, et K. Matvejevs ei ole ütlustest nähtuvalt süüdistuse väiteid teatud osas tunnistanud, alust jätta arvestamata puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna.
96.Samuti ei pea kolleegium kergendava asjaolu arvestamata jätmisel põhjendatuks maakohtu üldsõnalist ja põhistamata märkust, et K. Matvejevs pole väljendanud mõistmist, kui kahjulik on tegu rahvatervisele. Kolleegium leiab, et süüdistatava arusaamist teo kahjulikkusest näitab see, et ta on suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise omaks võtnud. Puhtsüdamliku kahetsuse arvestamata jätmiseks ei anna alust ka maakohtu argument, et K. Matvejevsit on samaliigilise teo eest karistatud. Kolleegium juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt saab rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest ka isiku puhul, kes on varem korduvalt pannud toime samalaadseid tegusid. Sel juhul tuleb hinnata kahetsusavaldust iga sellise teo puhul (vt RKKKo 3-1-1-33-07, p 11). Kolleegiumi leiab, et eelnevalt toodud põhjenduste alusel saab menetletavas asjas K. Matvejevsi kahetsuse avaldamist kergendava asjaoluna arvestada olenemata samaliigilise teo toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et maakohus on K. Matvejevsi karistust kergendava asjaolu arvestamata jätmisel kohaldanud valesti materiaalõigust ja rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Seega tühistab ringkonnakohus kõnealuses osas maakohtu otsuse ja võtab karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-s 1 nimetatud asjaolude kõrval arvesse kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamliku kahetsuse.
97.Apellandid on paluvad tühistada maakohtu otsuse K. Matvejevsile ja I. Jakovlevsile mõistetud karistusmäära osas, mis on põhjendamatult range ega vasta süü suurusele. Apellandid leiavad, et maakohus eiras karistuse mõistmisel Riigikohtu praktikat, jättes arvestamata, et kanep on olemuselt nn „kerge narkootikum“. Kaitsja S. Sillar leiab, et lisaks ei pööranud maakohus piisavalt tähelepanu sellele, et I. Jakovlevs on kriminaalkorras karistamata. Kaitsja taotleb vähendada I. Jakovlevsile mõistetud vangistust KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kohtupraktikale vastavaks 5 kuni 6 aasta pikkuseks karistuseks ning vähendada proportsionaalselt I. Jakovlevsile kohaldatud lisakaristust. Kaitsja A. Küünemäe ja süüdistatav K. Matvejevs taotlevad mõista K. Matvejevsile õiglasema ja leebema karistuse, arvestades kergendavat asjaolu ning tühistada K. Matvejevsile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristus, sest Soomes mõistetud karistuse otsekohaldamine ja liitmine ei ole õige.
98.Kolleegium peab apellantide argumente I. Jakovlevsi ja K. Matvejevsi karistuste kergendamiseks, sh K. Matvejevsile mõistetud liitkaristuse tühistamiseks, põhjendatuks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses 21(27)
1-24-7061 kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt nt RKKKo 1-17-1629/44, p 26; RKKKo 3-1-1-70-16, p 11.) Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea (vt RKKKo 1-19-4150/132, p 28). Kolleegiumi hinnangul on maakohus käesolevas süüdistatavatele karistuste mõistmisel ülalkirjeldatud kohtupraktika põhimõtete vastu eksinud.
99.Maakohus mõistis K. Matvejevsile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi karistuseks 11 aastat vangistust ja I. Jakovlevsile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 10 aastat vangistust. Põhjendades mõistetavaid karistusi leidis maakohus kaitsjatega mittenõustuvalt, et kanepi käitlemise eest ei saa võtta lähtekohaks sanktsiooni keskmäärast madalama määra. Teosüü suuruse hindamisel märkis kohus, et arvestab süüd veidi vähendaval määral, et kanepit loetakse kergemaks narkootiliseks aineks. Samas luges kohus süüdistatavate süüd olulisel määral suurendavaks asjaolu, et käideldud kanepi kogus ületas kümnele inimesele joobe tekitava koguse üle tuhande korra. Kohus leidis, et selline käitlemine on kõrgel määral rahvatervist ohustav, sest potentsiaalselt on olnud ohustatud vähemalt 10 524 inimest. Maakohus tõdes, et kuriteo toimepanemise ajavahemik on väike ning luges tuvastatud asjaolude alusel võrdseks süüdistatavate teopanused. K. Matvejevsi teosüüd vähesel määral suurendava asjaoluna arvestas kohus väikeses koguses psühhotroopse aine käitlemist. Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt hindas maakohus mõlema süüdistatava teosüü sanktsiooni keskmäärast, s.o üheksast aastast, suuremaks (vt otsuse p 54-56).
100.Kolleegium leiab, et maakohus eksis süüdistatavate teosüü suuruse hindamisel, jättes karistust mõjutava asjaoluna arvestamata käideldava narkootilise aine liigi ja selle kohta esitatud kaitseväited. Kuigi maakohus märgib üldsõnaliselt, et narkootilise aine liik vähendab veidi süüdistatavate süüd, ei nähtu, et kohus oleks tegelikult narkootilise aine liiki ja olemust, sh asjaolu, et kanepit peetakse kohtupraktikas pehmeks narkootikumiks, ka sisuliselt arvestanud. Maakohus tõdeb süüdistatavate teosüüd käsitledes, et tuvastatud asjaolude kohaselt leidis tegu aset lühikese ajavahemiku jooksul (vt otsuse p 56). Samas jätab kohus selgitamata, kuidas mõjutab kõnealune asjaolu teosüüd. Kolleegium peab vajalikuks viidata, et maakohus on lugenud tuvastatuks faktilised asjaolud, et kanep oli soetatud ühe tehingu raames, millest süüdistatavate kinnipidamise ajaks ei olnud narkootilist ainet valdavas osas ringlusesse, ehk tarbijateni, jõudnud. Seejuures on otsuses õigesti nenditud, et süüdistust kanepi müümise, vedamise ja edasitoimetamise kohta süüdistatavatele esitatud ei ole (vt otsuse p-d 43-33). Kolleegium leiab, et eeltoodust tulenevalt on maakohtu põhjendused süüdistatavate süü hindamisel osaliselt vastuolulised, mistõttu on alust rääkida argumentatsioonivigadest ja põhjenduste puudulikkusest.
101.Riigikohus on järjepidevalt toonitanud, et süü suuruse hindamisel tuleb lähtuda käideldud narkootilise aine kogusest ja liigist. Riigikohus on leidnud, et narkootiliste ainete käitlemise korral on tarvis arvestada toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust (vt nt RKKKo 1-20-1108, p-d 17-18). Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (vt RKKKo 3-1-1-12106, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab muu hulgas käideldud narkootilise aine liik (vt RKKKo 1-17-10162/351, p 41; RKKKo nr 1-182232/179, p-d 72 ja 76). Kohtupraktika kohaselt on võimatu eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis 22(27)
1-24-7061 sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Seda silmas pidades ei saa toimepanija süü suurust vaagides käideldud aine liiki kõrvale jätta (vt RKKKo 1-20-1108, p 18).
102.Kolleegium leiab, et maakohus jättis KarS § 56 lg 1 alusel süüdistatavate süü suurust hinnates ekslikult karistust mõjutavate asjaoludena arvestamata asjaolu, et süüdistatavad käitlesid kanepit, mis on toimeomadustelt ja sisemiselt ohtlikkuselt võrreldes muude narkootiliste ainetega käsitatav pehmema narkootikumina. Kuigi süüdistatavad käitlesid kanepit koguses, mis ületas ca 1000 korda suure koguse määra, on selle aine toimetugevus ja potentsiaalse kahju suurus, mida aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob, väiksem võrreldes muude narkootiliste ainete käitlemisel tekitatava kahjuga. Viidatud kohtupraktikas toodud põhimõtteid tuleb arvestada ka K. Matvejevsi süü suuruse hindamisel väikeses koguses psühhotroopse aine käitlemisel. Riigikohtu praktika kohaselt on psühhotroopse aine omandamine ja valdamine KarS § 184 kuriteokoosseisus loetletud osategudest ühed kergemad (vt nt RKKKo 3-1-1-38-09, p 9).
103.Kolleegiumi hinnangul mõjutab süüdistatavate teosüüd mõnevõrra vähendavalt seegi, et neile heidetakse ette ühe teo toimepanemist ja nad käitlesid kanepit lühikese ajavahemiku jooksul. Ringkonnakohus arvestab ka sellega, et süüdistatavatele on käitlemistegudena heidetud ette kanepi ebaseaduslikku omandamist, valdamist, hoidmist ja pakendamist, millest valdav osa ringlusesse, st tarbijateni, ei jõudnud. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et süüdistatavate teopanused kanepi käitlemisel saab lugeda võrdseks. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kolleegium seisukohal, et mõlema süüdistatava teosüü jääb alla sanktsiooni keskmäära ja maakohtu mõistetud karistusmäärasid tuleb vähendada.
104.Ringkonnakohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatavate karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 1 tähenduses seda, et nad panid toime kuriteo omakasu ajendil.
105.K. Matvejevsi puhul arvestab ringkonnakohus karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohtuga nõustuvalt leiab kolleegium, et I. Jakovlevsi karistust kergendavat asjaolu KarS § 57 tähenduses ei esine. Samas hindab ringkonnakohus I. Jakovlevsi puhul süü suurust mõjutava asjaoluna seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata isik, kes on mõistetud süüdi ühe kuriteo toimepanemises (vt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11.2).
106.Kolleegium arvestab, et K. Matvejevsi teosüü on võrreldes I. Jakovlevsiga suurem, sest ta on täitnud kaks kuriteo kvalifitseerivat tunnust. Lisaks suurendab K. Matvejevsi teosüüd vähesel määral väikeses koguses psühhotroopse aine käitlemine.
107.Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et kuivõrd K. Matvejevs on varem karistatud samaliigilise teo eest, annab see eripreventiivsetel kaalutlustel aluse tema karistuse suurendamiseks, sest eelmine mõistetud karistus ei olnud piisav, et suunata teda õiguskuulekale teele. I. Jakovlevsi puhul eripreventiivsetel kaalutlustel karistuse suurendamiseks alus puudub.
108.Maakohus on leidnud, et süüdistatavatele mõistetava karistuse suurendamiseks esinevad ka üldpreventiivsed kaalutlused, sest narkootilise aine omakasu eesmärgil käitlejad rikastuvad teiste inimeste tervise arvelt, mistõttu tuleb anda otsustav signaal, et selline käitumine on vastuvõetamatu ja rangelt karistatav ning sellise teo toimepanijad tuleb õiguskorra kaitsmiseks ühiskonnast pikemaajaliselt isoleerida (vt otsuse p 69). Maakohtu põhjendused viitavad, et kohus tugines süüdistatavate karistusi ülpreventsiooni raames õiguskorra kaitsmiseks suurendades eeskätt isikute ohtlikkusele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus seda tehes jätnud aga piisaval määral arvestamata menetletava teo asjaolud, mistõttu on
23(27)
1-24-7061 mõistnud I. Jakovlevsile ja K. Matvejevsile süü suurust ületavad karistused. Maakohus pole silmas pidanud, et üldpreventsiooni raames arvestatav kindlustuseesmärk ei tohi viia süü suurust ületava ja peamiselt isiku ohtlikkusele vastava karistuse mõistmisele.
109.Eeltoodu alusel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse K. Matvejevsile ja I. Jakovlevsile mõistetud karistuste osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas otsuse, millega mõistab K. Matvejevsile KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust. I. Jakovlevsile mõistab ringkonnakohus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
110.Maakohus mõistis I. Jakovlevsile KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena väljasaatmise riigist koos sissesõidukeeluga 7 aastaks. Lisakaristuse tähtaega hakatakse arvestama KarS § 55 lg 2 alusel alates süüdimõistetu Eesti Vabariigist väljasaatmisest. Kolleegium nõustub kaitsja S. Sillariga, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolusid arvestades tuleb vähendada ka I. Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse suurust.
111.Maakohus on õigesti leidnud, et I. Jakovlevsi puhul esinevad KarS § 54 l-s 3 sätestatud eeldused. Euroopa Liidu kodanikule võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Maakohus on Euroopa Kohtu praktikale viidates välja toonud, et võitlus narkootiliste ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on riigist väljasaatmise kontekstis hõlmatud mõistega „avaliku korra või julgeolekuga seonduvad tõsised põhjused“. Maakohus tuvastas, et süüdistataval puuduvad olulised ja püsivad sidemed Eestiga. Tal ei ole Eestis perekondlikke sidemeid, sh elukaaslast ega alaealisi lapsi. Tema poeg ei ela Eestis ja sugulased, sõbrad elavad Lätis, Hispaanias ja Eestis. I. Jakovlevs on viibinud Eestis varem ajutiselt ja plaanis selgi korral viibida siin ajutiselt.
112.Kolleegiumi hinnangul eksis maakohus aga I. Jakovlevsi lisakaristuse määra valikul. Maakohus leidis, et narkootilise aine kogusest, teo grupis toimepanemisest ja tegevusest aine üleandmisel saab järeldada I. Jakovlevsi positsiooni kuritegelikus maailmas. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lisakaristust mõistes arvestamata asjaolud, mille ringkonnakohus tõi eelnevalt välja seoses põhikaristuse tühistamisega. Samuti peab kolleegium tuvastatud asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades liialdatuks maakohtu järeldusi I. Jakovlevsi positsiooni kohta kuritegelikus maailmas. Maakohus ei arvestanud, et I. Jakovlevsi süüdistatakse ühe teo toimepanemises, ta on varem karistamata ning menetletava teo asjaolud ei viita tema sellisele ohtlikkusele, mis õigustaks lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga seitsmeks aastaks.
113.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse I. Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse osas ja mõistab tühistatud osas kohasema määraga lisakaristuse, mis ei ületa kogumis mõistetava põhikaristuse ja vara konfiskeerimisega süü suurust. Kolleegium mõistab I. Jakovlevsile KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 4 (neljaks) aastaks. Lisakaristuse tähtaega arvestada KarS § 55 lg 2 alusel alates I. Jakovlevsi Eesti Vabariigist väljasaatmisest
114.Maakohus mõistis K. Matvejevsile liitkaristuse, sest süüdistatav pani kuriteo toime katseajal, mis määrati talle Soome Vabariigis 2. aprillil 2024. a tehtud kohtuotsusega. Niisiis suurendas maakohus K. Matvejevsile Eestis toime pandud kuriteo eest mõistetud karistust Soome Vabariigis mõistetud karistusega, s.o 1 aasta 9 kuu pikkuse vangistuse võrra. Maakohus leidis, et kohustus (ja õigus) moodustada liitkaristus välisriigis mõistetud karistusega tuleb nõukogu 24. juuli 2008. a raamotsuse 2008/675/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes, artikli 3 lõigetest 1 ja 2. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
24(27)
1-24-7061
115.Ehkki maakohtu viidatud sätetest tuleb liikmesriigi kohustus võtta välisriigis mõistetud karistust arvesse nii nagu see olnuks riigisisene otsus, kitsendab seda kohustust raamotsuse artikli 3 lõige 3. Viidatud lõike järgi ei ole teistes liikmesriikides tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel sekkuvat, tühistavat ega läbivaatavat toimet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ega selliste otsuste suhtes, mis on seotud kohtuotsuste täideviimisega uut menetlust läbi viivas liikmesriigis. Artikli 3 lõike 4 järgi ei kohaldata artikli 3 lõiget 1 sellisel juhul, kui varasem süüdimõistev kohtuotsus oleks olnud uut menetlust läbi viiva liikmesriigi kohtu tehtud otsus (inglise keeles: had the previous convection been...) ja kui sellise varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmisel oleks olnud kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt sekkuv, tühistav või läbivaatav toime varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste või selliste otsuste täidesaatmise suhtes.
116.Viidatud sätete sisu aitab mõista ka raamotsuse põhjenduspunkt 6, mille kohaselt [e]rinevalt muudest vahenditest ei ole käesoleva raamotsuse eesmärk viia liikmesriigis täide teises liikmesriigis tehtud otsuseid, vaid pigem võimaldada ühes liikmesriigis tehtud varasema süüdimõistva kohtuotsuse olemasoluga kaasnevate tagajärgede arvestamist teises liikmesriigis toimuvate uute kriminaalmenetluste puhul sellises ulatuses, nagu varasemate siseriiklike süüdimõistvate kohtuotsuste tagajärgi võetakse arvesse kõnealuse teise liikmesriigi õiguse kohaselt. Põhjenduspunkt 14 aga selgitab, et kohtuotsusesse või selle täideviimisse sekkumine hõlmab muu hulgas olukordi, kus teise liikmesriigi õiguse kohaselt varasema kohtuotsusega määratud karistus liidetakse muu karistusega või lisatakse muule karistusele, mis seejärel tegelikult täide viiakse, juhul kui esimest karistust ei ole veel täide viidud või selle täideviimist ei ole üle antud teisele liikmesriigile.
117.Kokkuvõtvalt tähendavad viidatud sätted seda, et kohustus võtta teises liikmesriigis tehtud karistusotsust arvesse tähendab ennekõike kohustust arvestada varasemat süüdimõistmist korduvuse tuvastamisel või karistuse mõistmisel (vt raamotsuse sellise kohaldamise kohta nt RKKKo 1-17-10162, p-d 28 jj; RKKKo 1-23-7144, p 14 jj). See eesmärk on tuletatav ka raamotsuse põhjenduspunktist 2, mille järgi soovitakse raamotsusega saavutada seda, et teises liikmesriigis tehtud otsuseid saaks arvesse võtta, et hinnata õiguserikkuja varasemat karistatust, teha kindlaks, kas ta on toime pannud korduvaid kuritegusid ja määrata kohaldatavad karistusliigid ja nende täitmisele pööramise kord. Raamotsuse sätted ei anna aga liikmesriigile voli pöörata teises liikmesriigis mõistetud karistust täitmisele või muul moel selle otsuse täitmisesse sekkuda. Sellist tõlgendust on korduvalt kinnitanud ka Euroopa Kohus (vt Euroopa Kohtu 21. septembri 2017. a otsus nr C171/16, Beshkov, p-d 41-47; 15. aprilli 2021. a otsus nr C-221/19, AV, p-d 47-46 ning 5. oktoobri 2023. a otsus nr C-219/22, QS, p-d 32-49).
118.Maakohus tuvastas, et K. Matvejevs pani uue kuriteo toime Soome Vabariigi kohtu poolt mõistetud katseaja jooksul. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt oleks Soome Vabariigis mõistetud karistuse täitmisele pööramine (sh selle liitmine Eestis mõistetud karistusele) liidu õigusega kooskõlas vaid siis, kui see süüdimõistev kohtuotsus oleks eelnevalt edastatud ja täidetavaks tunnistatud kooskõlas nõukogu 27. novembri 2008. a raamotsusega 2008/947/JSK (C-219/22, QS, p 43). Seda tehtud ei ole. Kuna maakohus kohaldas K. Matvejevsile liitkaristust mõistes ebaõigesti materiaalõigust (KarS § 65 lg 2), tühistab ringkonnakohus KrMS § 338 p 2 alusel ka selles osas maakohtu otsuse. (V)
119.Süüdistatav K. Matvejevs ja tema kaitsja A. Küünemäe taotlevad tühistada maakohtu otsustuse, millega jäeti K. Matvejevsi kanda menetluskulu kokku 12 811,16 eurot. Kaitsja arvates jättis maakohus alusetult ja põhjendusi esitamata rahuldamata taotluse vähendada väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu poole võrra, millega eiras KrMS § 180 lg-s 3
25(27)
1-24-7061 sätestatut. K. Matvejevs taotleb end vabastada menetluskulu väljamõistmisest täielikult. Mõlemad apellandid põhjendavad maakohtu menetluskulude otsustuse muutmise vajadust kokkuvõtvalt järgmiselt. K. Matvejevsil puuduvad rahalised võimalused ja vara menetluskulu tasumiseks; vanglas pole tööhõive kindlustatud; vangistus välistab sissetuleku teenimise ja võlgade tasumine; süüdistataval on keeruline perekondlik olukord ja mitu last, keda ta toetab samaaegselt võlgade tasumisega. Kolleegium jätab apellantide taotlused menetluskulude osaliselt või täielikult riigi kanda jätmiseks rahuldamata. Apellantide argumendid ei tekita kahtlusi maakohtu menetluskulude hüvitamise otsustuse seaduslikkuses.
120.Kaitsja väide, et maakohus jättis menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel järgimata KrMS § 180 lg-s 3 sätestatu, ei vasta tõele. Maakohus tuvastas kohtus uurituga, sh Maksu- ja Tolliameti ja töötamise registri andmete alusel, et K. Matvejevs on keskharidusega ja töövõimeline isik, kes osutas taksoteenust ja tegeles ehitustöödega ning teenis aastatel 2021-2024 Eesti Vabariigis ka legaalset tulu. Maakohus arvestas K. Matvejevsi laste arvu ja vajadust neid materiaalselt toetada, samuti asjaolu, et süüdistav on koos endise elukaaslasega võtnud laenu. Kolleegium soostub maakohtuga, et kohtu(te)le ei ole esitatud tõendeid K. Matvejevsi äärmiselt raske majandusliku olukorra kohta. Tuvastatud asjaoludel leidis maakohus põhjendatult, et K. Matvejevsi puhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Asjakohasele kohtupraktikale viidates märkis maakohus põhjendatult sedagi, et menetluskulude hüvitamise otsustust tehes ei saa juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta (vt otsuse p-d 158160). Siiski võttis maakohus arvesse, et menetluskulude kogusumma korraga maksmine valmistaks süüdistatavatele ilmselgelt raskusi ja määras need KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt hüvitamisele ositi.
121.Ringkonnakohus täiendab, et KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Kohtupraktika kohaselt ei ole isiku varaline seisund pole üldtuntud asjaolu KrMS § 60 lg 3 mõttes. Selle kohta ei saa kriminaalmenetlusvälistest allikatest usaldusväärset teavet (vt nt RKKKo, 1-16-9323, p 24). Praegusel juhul ei ole maa- ega ringkonnakohtule tõendeid K. Matvejevsi varatuse kohta esitatud. Silmas tuleb pidada sedagi, et K. Matvejevsi on toime pannud omakasulise rahvatervise vastu suunatud kuriteo. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmise otsustuse tegemisel resotsialiseerumisväljavaateid arvestades seda faktorit samuti arvesse võtta (RKKKo 3-1-138-11, p 27). Seega jäävad apellantide taotlused K. Matvejevsilt välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks rahuldamata. (VI)
122.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4; § 338 p-dest 2, 4 ja § 339 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.05.2025 otsuse osaliselt, s.o süüdistatavatele mõistetud karistuste, sh I. Jakovlevsile mõistetud lisakaristuse ja K. Matvejevsile KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Apellatsioonid rahuldatakse osaliselt.
(VII)
123.I. Jakovlevsi kaitsja S. Sillar esitas ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt kulus maakohtu otsuse analüüsile ja apellatsiooni koostamisele 303 minutit ning ringkonnakohtu istungi etttevalmistamiseks 53 minutit. Nende toimingute eest soovib kaitsja 26(27)
1-24-7061 ilma käibemaksuta 433 (363+70) eurot. Ringkonnakohus peab toimingute ajakulu ja taotletud tasu vajalikuks ja põhjendatuks. Lisaks eeltoodule tuleb kaitsjale hüvitada tasu 23.09.2025 ringkonnakohtu istungil osalemise eest. Ringkonnakohus arvestab istungi tegelikku ajakulu 161 minutit, mille eest makstav tasu moodustab Justiitsministri määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 lg 3 kohaselt ilma käibemaksuta 193,20 eurot. Kokkuvõtvalt määrab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu põhjendatud suuruseks ilma käibemaksuta 626,20 eurot (363+70+193,20), mis koos lisanduva käibemaksuga 150,28 moodustab kokku 776,48 eurot. Seega määrab ringkonnakohus Advokaadibüroole Sven Sillar apellatsioonimenetluses I. Jakovlevsile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 776,48 eurot.
124.Kuivõrd apellatsioon osaliselt rahuldatakse ja maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, jäävad menetluskulud KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
125.K. Matvejevsi kaitsja A. Küünemäe teatas ringkonnakohtule, et ei esita taotlust apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi hüvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
27(27)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.