Liiklussüüteod

1-25-5555 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

Vladimir

Štšennikov

kinnipidamiselt

koheselt

pärast

kohtuotsuse

Mõista Vladimir Štšennikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 664,50 eurot; - kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 161,82 eurot, s.o kokku menetluskulud 826,32 eurot.

SÜÜDISTUS

Vladimir Štšennikovi süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.10.2025 kella 10.50 paiku Ida-Viru maakonnas Narva linnas Joala tn 15 maja juures mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vladimir Štšennikovi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,98 mg/l kohta. Eeltoodud käitumisega rikkus Vladimir Štšennikov liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse 2(3)

1-25-5555 alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise tahtliku tegevusega pani Vladimir Štšennikov toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU

Kooskõlas Vladimir Štšennikovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus Vladimir Štšennikovi süüdimõistmist KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 8 kuud vangistust, mille hulka arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva. Ärakandmata karistus on 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel taotletakse jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui Vladimir Štšennikov ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vabastada Vladimir Štšennikov kinnipidamiselt viivitamatult pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad Vladimir Štšennikovilt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 2565 lg 2 ja § 180 lg 1 alusel sundraha 664,50 eurot ja kaitsjatasu 161,82 eurot, s.o kokku 826,32 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kohustub Vladimir Štšennikov hüvitama temalt väljamõistetud menetluskulud kogusummas 826,62 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara kriminaalasjas puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Viru Maakohtu 11.10.2025. a istungil toetas prokurör sõlmitud kokkulepet ning taotles kohtult kohtuotsusega kokkuleppe kinnitamist. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega ja soovib, et kohus teeks just sellise otsuse, mis vastaks kõigile sõlmitud kokkuleppe tingimustele.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista Vladimir Štšennikov süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.