Kriminaalasi Ingvar Valge süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 ning § 263 lg 1 p 1 järgi; Sven Bergi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning Konstantin Mihhailovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsus
Apellandid
prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf; süüdistatav Ingvar Valge, isikukood: 37811272714; elukoht: XXX; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kahtlustatavana kinni peetud 03.08.2024 ja vahistatud. süüdistatav Ingvar Valge määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel; süüdistatav Konstantin Mihhailovi määratud kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets; süüdistatav Sven Bergi määratud kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa.
Teised pooled
apellatsioonimenetluse süüdistatav Sven Berg, isikukood: 38310152764; kehtivaid kriminaalkaristusi 4, viimati karistatud Tartu Maakohtu 21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 KarS § 184 lg 2 p-de 1, ja 2 ning § 213 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastat, millest jäi KarS § 68 alusel kanda 3 aastat 10 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud ja 6 päeva vangistust, mida kandis alates 21.02.2021. Karistuse kandmiselt vabastati 12.12.2023. a määrusega tingimisi enne tähtaega 28.12.2023. Kahtlustatavana kinni peetud 05.08.2024 ja vahistatud. süüdistatav Konstantin Mihhailov, isikukood: 39006032763; elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud korduvalt, kehtivaid karistusi 2, viimati Tartu Maakohtu 01.07.2021. a otsusega nr 1-21-2300 KarS § 199 lg 2 pde 4, 7 ja 8 järgi rahalise karistusega 500 päevamäära,
millest KarS § 68 alusel jäi kanda 164 päevamäära, s.o 1640 eurot. See on tasumata. Tõkend elukohast lahkumise keeld 15.08.2024–15.08.2025. kannatanu OÜ Vallesburg, seaduslik esindaja E.A. , lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Artur Maljukov; kannatanu K.L.V. ; kannatanu E.V. ; kannatanu K.L. Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsus osas, millega jäeti Konstantin Mihhailovile mõistetud karistus KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata.
2.Täiendada Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsuse põhjendusi Ingvar Valgele ja Sven Bergile karistuse mõistmise osas.
3.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsus muutmata.
4.Prokuratuuri, Ingvar Valge, tema kaitsja Anu Pärteli ja Sven Bergi kaitsja Aro Siinmaa apellatsioonid rahuldada osaliselt.
5.Jätta Konstantin rahuldamata.
Mihhailovi
kaitsja
Marko
Paabumetsa
apellatsioon
6.Määrata Advokaadibüroo In Jure OÜ-le vandeadvokaadi Anu Pärteli poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 292,80 eurot (sh käibemaks 52,80 eurot).
7.KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Ingvar Valge apellatsioonimenetluse kulud summas 292,80 eurot (sh käibemaks) riigi kanda.
8.Määrata Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ-le vandeadvokaadi Aro Siinmaa poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 607,56 eurot (sh käibemaks 109,56 eurot).
9.KrMS § 185 lg 1 alusel jätta Sven Bergi apellatsioonimenetluse kulud summas 607,56 eurot (sh käibemaks) riigi kanda.
10.Määrata Advokaadibüroo In Jure OÜ-le vandeadvokaadi Marko Paabumetsa poolt apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 219,60 eurot (sh käibemaks 39,60 eurot).
11.KrMS § 185 lg 2 alusel mõista menetluskulude katteks Konstantin Mihhailovilt Eesti Vabariigi kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud summas 219,60 eurot (sh käibemaks).
12.Konstantin Mihhailovil tuleb menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Ingvar Valget süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8, § 263 lg 1 p 1 järgi.
1.1.I. Valgele heidetakse ette, et ta 11.11.2023 ööl vastu 12.11.2023 tungis peidikus oleva varuvõtme abil sisse Tartus XXX asuvasse E.V. i majja ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised asjad: kullast pärlikomplekti, käevõru ja kõrvarõngad, koguväärtusega 1000 eurot; kullast käevõru väärtusega 800 eurot; kullast käevõru väärtusega 250 eurot; kullast kõrvarõngad väärtusega 150 eurot; Ti Sento kõrvarõngad ja ripatsid koguväärtusega 220 eurot; Ti Sento käevõru väärtusega 200 eurot; kolm kuldketti koguväärtusega 550 eurot; jäära kujuga kullast ripatsi väärtusega 100 eurot; hambakulla väärtusega 200 eurot; kullast abielusõrmuse väärtusega 500 eurot; kullast kõrvarõngad väärtusega 350 eurot; kullast kõrvarõngad väärtusega 250 eurot; kullast kõrvarõngad väärtusega 200 eurot; kuldketi väärtusega 250 eurot; kuldsõrmuse roosa kiviga väärtusega 1000 eurot; kullast ripatsi väärtusega 350 eurot; kaks Oriflame kreemi koguväärtusega 100 eurot; karbitäis erinevaid ehteid (pärlid) koguväärtusega 300 eurot. Vargusega tekitas ta E.V. ile varalist kahju 6770 eurot. Teiseks tungis ta 03.08.2024 kella 04.55 paiku grupis koos Sven Bergi ja Konstantin Mihhailoviga ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kauplusse (pandimajja) Emilia Collection ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 eurot. Lõhkumisega tekitas ta OÜle Vallesburg varalist kahju 2221,62 eurot. Eelnevate tegudega pani I. Valge toime KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk grupis ja sissetungimisega varguse, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse.
1.2.Veel süüdistatakse I. Valget KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kelmuse toimepanemises. I. Valge, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse K.L. ele. Ta pakkus ajavahemikul 19.12.2022 kuni jaanuar 2023 K.L. ele võimalust osta Soome automüügi oksjonilt sõiduauto Škoda Superb (registreerimisnumber XXX ) väärtusega 3300 eurot, eesmärgiga petta K.L. elt raha välja ning omamata kavatsust sõidukit tegelikult osta. Vastavalt kokkuleppele kandis K.L. 17.01.2023 K.K. i arvelduskontole 3300 eurot, mille K.K. edastas I. Valgele. Tegelikkuses I. Valge oksjonil ei osalenud ning autot oksjonil ära ei müüdudki. I. Valge kavatsus oli saada varalist kasu pettuse teel. Sellega tekitas I. Valge K.L. ele varalise kahju 3300 eurot ning sai ise varalist kasu.
1.3.Kolmandaks süüdistatakse I. Valget KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga. 24.02.2024 kella 22.48 paiku Tartus Raatuse 68 maja juures tänaval, s.o. avalikus kohas
tõukas I. Valge abikaasat K.L.V. t kahe käega rindkere piirkonda nii, et K.L.V. kukkus istuli. Kannatanu tundis selle tagajärjel füüsilist valu ja tuhara piirkonda tekkis hematoom. Oma käitumisega häiris I. Valge tänaval liikunud kõrvalist isikut E.V. t.
2.S. Bergi ja K. Mihhailovit süüdistatakse mõlemat selles, et nad grupis koos I. Valgega tungisid ukselukustuse lõhkumise teel Tartus, XXX asuvasse OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kauplusse (pandimajja) Emilia Collection ja võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära erinevaid kuldehteid ja vääriskividega ehteid (103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti) kokku väärtuses 32 529,28 eurot. Lõhkumisega tekitasid nad OÜ-le Vallesburg varalist kahju 2221,62 eurot. S. Bergi süüdistus kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 pde 4, 7 ja 8 ja K. Mihhailovi tegevus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi. Maakohtu otsus
3.Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsusega tunnistati I. Valge süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mille eest karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti I. Valge kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.08.2024.
4.S. Berg tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 21.01.2021. a otsusega nr 1-20-9244 mõistetud karistuse kandmata osa võrra. S. Bergile mõisteti kohtuotsuste kogumis karistuseks 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.08.2024.
5.K. Mihhailov tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see karistus kohaldamata tingimusel, et K. Mihhailov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.
6.Maakohus rahuldas tsiviilhagid ning mõistis I. Valgelt välja E.V. i kasuks 2770 eurot ja K.L. e kasuks 3300 eurot. OÜ-le Vallesburg tekitatud kahju 20120,50 eurot peavad I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov hüvitama solidaarvõlgnikena. Igalt süüdistatavalt mõisteti kannatanu esindaja kulude katteks välja 686,25 eurot.
7.Menetluskuludena mõisteti riigi kasuks välja I. Valgelt 7259,80 eurot, S. Bergilt 4197,08 eurot K. Mihhailovilt 4599,68 eurot. Need tuleb tasuda 30 päeva jooksul.
Kohtu põhjendused olid lühidalt järgnevad:
8.1.I. Valge tunnistas end XXX toime pandud varguses süüdi. Ta teadis, et kedagi pole kodus, kuna aknad olid pimedad, maja ees autot ei olnud ning uksekellale keegi ei vastanud. Majja sisenemiseks kasutas ta kõrvalhoonest puuriida pealt leitud võtit. I. Valge leidis majast süüdistuses nimetatud ehted ja müüs need kokkuostjale, saades paar tuhat eurot ja peale. Lisaks I. Valge ütlustele tõendavad kuriteo toimepanemist kannatanu E.V. i ja tunnistaja H.T. i ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning sündmuskohalt leitud I. Valge DNA.
8.2.XXX asuva kaupluse varguses tunnistasid kõik kolm süüdistatavat end süüdi. Nii I. Valge kui ka S. Bergi ütlustest tulenevalt oli OÜ Vallesburg pandimajja minemine I. Valge idee. K. Mihhailovi kaasamine oli S. Bergi idee, kuna tema jaoks oli julgem vargust toime panna kellagagi koos. K. Mihhailov oli nõus kaasa tulema, kuna talle lubati selle eest ainet. I. Valge ütluste kohaselt toimus kuritegu kella 5 ajal. S. Bergi kirjelduste kohaselt mindi koos K. Mihhailoviga pandimajja, kuhu sisse saadi lõpuks sisse kangidega. Sõidukit juhtis I. Valge, kes auto juurest ei lahkunud. Pandimajas võttis S. Berg esimesest vitriinist kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid ning pani need kotti. Ta käskis Konstantinil aidata. Viimane pani maast midagi oma kotti ja paar karpi ehteid ka. Autos andis Konstantin oma koti S. Bergile, kes pani selle sisse ka enda koti. Mõlemad kotid olid saadud Ingvarilt. Seejuures tuleneb nii S. Bergi kui ka I. Valge ütlustest, et info, kust ja mida võtta, tuli I. Valgelt.
8.3.Patrullpolitseiniku vormikaamera salvestistelt on näha, kuidas 03.08.2024 on Viljandis, Keskuse tn 4 juures peatatud sõiduk Audi (reg.nr. XXX ), mille kõrvalistuja kohal istub I. Valge. Seejärel on näha, kuidas sõiduk vaadati läbi ja leiti erinevaid esemeid, sh peidetuna ehteid. Sõiduki läbivaatusel leitud asjadest koostati nimekiri ja neid fotografeeriti. Sõiduautost võeti hoiule 79 kollasest metallist sõrmust, 73 kollasest metallist kõrvarõngast ja 3 kollasest metallist ketti. Seejuures olid osadel hoiule võetud ehetel küljes hinnasildid ja osadel need puudusid. Kõik vaadeldud ehted tagastati vastavalt vaatlusprotokollides märgitule nende omanikule OÜ-le Vallesburg. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati lukul ja uksepiidal murdmisjäljed ja maast leiti raudkang. Ekspertiisiga tuvastati raudkangilt ja valvekaameralt S. Bergi DNA-d.
8.4.Kannatanu seadusjärgse esindaja E.A. i ütlustest selgub, et ta ei ole senini kõiki OÜ Vallesburg pandimajast ära võetud ehteid tagasi saanud. Kannatanu sõnul tegid nad abikaasaga varastatud asjad kindlaks, kontrollides kõik asjad ühekaupa arvutist koodiga üle. Seejärel nimetas kannatanu ütlustes kõik varastatud esemed ja vargusega tekitatud kahju suuruseks 32529,28 eurot. Lõhkumisega seonduvalt pidid nad maksma kindlustuslepingu järgse omavastutuse 300 eurot. Kannatanu sõnul ei saanud ta tagasi enamikke briljantehteid, sai vaid ühe briljantidest sõrmuse. Kuna osa asju saadi tagasi, jäi haginõude suuruseks 21017,02 eurot. Kannatanu E.A. saatis enda ütluste kohaselt menetlejale ka ehetest, mida ta tagasi ei saanud, mõned pildid – piltidel on erinevate karaatidega ehted, s.o üks briljantidega ristidest, teemantidega kõrvarõngad, ripats pisikese briljandiga, briljantidega sõrmused, kõrvarõngad ja väike briljantripats ketiga, briljantkõrvarõngad ja sõrmus 0,60 karaati.
8.5.Kannatanu avaldas 04.03.2025, et 6 ehte, mis on hagiavalduses märgitud numbritega 21, 23, 34, 35, 46 ja 58 (1 kõrvarõngad, 2 kaelaketti, 1 kaelakett ripatsiga ja 2 käeketti) puhul tuvastas ta hiljem, et need on enne vargust müüdud. Seepärast vähendas ta nende osas haginõuet – kahjuks jäi kokku 20120,50 eurot.
8.6.Kohtu hinnangul pole alust kahelda kannatanu ütlustes, et osad ehted on senini tagastamata. S. Berg ja K. Mihhailov viibisid pandimaja ruumides vaid lühiajaliselt ning nad ei valinud võetavaid ehteid. Vitriinidest võeti neid valimatult. Kuigi nii I. Valge kui ka S. Berg kinnitasid ütlustes, et kõik saadi tagasi, andis I. Valge ütlusi ka selle kohta, et osa ehteid jäi S. Bergi kätte. S. Berg omakorda selgitas, et kuivõrd tema arvates eemaldasid nad I. Valge korteris kõikidelt ehetelt hinnasildid, aga politsei poolt tehtud fotodel on osadel sildid olemas, tahtis I. Valge ilmselt midagi kõrvale panna. Kannatanu mitte lihtsalt ei väida, et osa ehteid on talle tagastamata, vaid ta on puuduolevad ehted teinud kindlaks, kontrollides kõik asjad ükshaaval koode kasutades oma arvutisüsteemist üle. Ühtlasi puudub igasugune
mõistlik põhjendus, miks peaks kannatanu esitama kunstliku haginõude, kui ta ei loodagi enda sõnul süüdistatavatelt midagi tagasi saada.
8.7.Kohus tuvastas, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov tungisid grupis ukselukustuse lõhkumise teel 03.08.2024 kella 04.55 paiku XXX , Tartu asuvasse OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kauplus-pandimajja ja võtsid sealt ära 103 sõrmust, 117 kõrvarõngast, 17 kaelaketti, 9 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 4 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti, millest osa jäi kannatanule tagastamata. Nad tegutsesid kaastäideviijatena ehk panid varguse toime grupis. I. Valgega ei saa nõustuda selles, et tema oli vaid kaasaaitaja. Ta sõidutas S. Bergi ja K. Mihhailovi varguse toimepanemise kohta ja sealt ära. S. Bergi ütluste kohaselt andis I. Valge talle ka pandimajja sisenemiseks kasutatud kangi ja koti, kuhu ta pandimajas asju sisse pani. Eelnevalt käsitletu alusel oli I. Valge ka isikuks, kes lõikas koos S. Bergiga pandimajast võetud ehetelt sildid ära ja käis ka vabanemas ehtekarpidest. Ühtlasi pidi just I. Valge tegelema tõenditest nähtuvalt varastatud ehete turustamisega.
8.8.I. Valge oli enne seda vargust juba käinud E.V. i elamus vargil ja pannud toime kelmuse. S. Bergi on varem varguse toimepanemise eest karistatud. K. Mihhailovit on varem karistatud varguste toimepanemise eest 24.07.2023 ja 12.02.2024. Kõik süüdistatavad tegutsesid kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Seega tuleb I. Valge ja S. Bergi tegevus kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi ning K. Mihhailovi tegevus KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.
8.9.I. Valge tunnistas end K.L. ega seonduvas kelmuse episoodis süüdi. Kohus tuvastas kannatanu K.L. e, süüdistatava ütluste ja kirjalikele tõenditele tuginedes, et kannatanu tegi 17.01.2023 I. Valge palvel K.K. i arvelduskontole 3300-eurose ülekande, kuna I. Valge oli jätnud talle mulje, et võitis oksjoni kannatanu poolt välja valitud Skoda Superbi ostmiseks. Tegelikult I. Valge oksjonit ei võitnud. Kuigi I. Valge selgitustest võib saada aru, et ta soovis K.L. ele viimase valitud Skoda Superbi osta, kuid see lihtsalt ei õnnestunud, kinnitab tõendite kogum I. Valgele kelmuses esitatud süüdistust. Kui kannatanu hakkas kahtlustama ja tegi oksjonikeskkonna meeskonnale päringu, mille vastusest selgus, et autot ei müüdudki ära, avaldas I. Valge, et oksjoni keskkond on jama korraldanud. Ehk siis ei teavitanud I. Valge ka siis kannatanut auto mittesaamisest, vaid jättis mulje, et Soome oksjoni keskkonnaga on mingi segadus. Soome oksjonikeskkonna 25.04.2023. a vastusest nähtub, et oksjon toimus 12.–15.01.2023 ja 15.01.2023 lükkas müüja kõrgeima pakkumise tagasi. Seega jäi sõiduk müümata. Pakkumise tagasilükkamisest teavitati ostjat 16.01.2023. I. Valge ja K.L. sõiduki oksjonil ei osalenud, neil ei ole kummagi nimega ühtegi kasutajat. Kohus tuvastas, et I. Valge pettis kavatsetult kannatanut, mille tulemusena sai kannatanu saamata jäänud sõiduki eest tasudes kahju. Kelmuse toimepanemisel oli I. Valgel kehtiv karistus Tartu Maakohtu 29.06.2018. a otsuse järgi, millega teda karistati KarS § 199 lg 2 p-de 1, 8 ja 9 ning § 346 järgi. I. Valge tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 209 lg 2 p 1 järgi.
8.10.I. Valge tunnistas end süüdi ka süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohus tuvastas süüdistatava I. Valge, kannatanu K.L.V. , tunnistaja E.V. ütlustele ja teistele kogutud tõenditele tuginedes, et I. Valge tõukas 24.02.2024 kella 22.48 ajal Raatuse tn 68, Tartu asuva maja juures tänaval, s.o avalikus kohas, enda abikaasat K.L.V. t kahe käega rindkere piirkonda. Selle tagajärjel kukkus K.L.V. istuli, tundis valu ja sai tuhara piirkonda hematoomi. Seega rakendas I. Valge oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda. I. Valge agressiivne käitumine tänaval oli häiriv kõrvaliste isikute E.V. ja tema tüdruksõbra jaoks, mistõttu helistas E.V. häirekeskusesse. Maakohtu hinnangul tegutses I. Valge vähemalt kaudse tahtlusega.
9.I. Valgele mõistetud karistust põhjendas kohus nii. Süü on keskmisest suurem. Ta pani teod toime küllaltki lühikese aja jooksul, vargused pandi toime sissetungimisega ja ühel korral veel eluhoonesse tungimisega. Lisaks oli just tema see, kellel tuli mõte OÜ Vallesburgi kauplus-pandimajast esemeid varastada. Varavastaste kuritegudega tekitas ta kannatanutele küllatki suured kahjud. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine.
10.S. Bergi süü suuruse hindas kohus keskmiseks. Idee kuriteo sooritamiseks tuli I. Valgelt. Teoga tekitati küllaltki suur varaline kahju ning puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. S. Berg pani etteheidetava kuriteo toime katseajal – seega ei ole eelnevad karistused tema seadusekuulekusele suunavat mõju avaldanud.
11.K. Mihhailovi süü suurus oli kohtu hinnangul keskmisest mõnevõrra väiksem. Vargusega tekitati küllaltki suur varaline kahju. K. Mihhailov osa selles teos oli kõige väiksem – ta ei osalenud kuriteoplaani väljatöötamises, vaid kaasati teo toimepanemisse hiljem. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. K. Mihhailovil on kehtiv kriminaalkaristus ja kaks kehtivat väärteokaristust. Kuna K. Mihhailovi viimane karistus jäi aastasse 2021, pidas kohus võimalikuks ta karistusest tingimuslikult vabastada. Arvestades varasemat karistatust ning seda, et kuriteo pani ta toime sõltuvusaine saamiseks, tuleb teda kohustada järgima kontrollnõudeid ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
12.Kohus rahuldas E.V. i ja kannatanu K.L. e tsiviilhagid, kuna I. Valge võttis need õigeks ning mõistis I. Valgelt E.V. i kasuks varalise kahju hüvitisena välja 2770 eurot ja K.L. e kasuks 3300 eurot.
13.OÜ Vallesburg haginõude osas luges kohus tõendatuks, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov varastasid selle ettevõtte kauplusest ehteid. Kõiki ehteid üles ei leitud. Kannatanu poolt esitatud dokumentide põhjal luges kohus tagastamata ehete väärtuseks 19820,50 eurot. Lisaks tekkis kahju kaupluse ukse lõhkumise näol ning kannatanu pidi kandma kindlustuse omavastuse 300 eurot. Need summad mõisteti süüdistatavatelt kui ühiselt varguse toime pannud isikutelt välja solidaarselt. Apellatsioonid
14.Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuuri esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Ken Kiudorf, süüdistatav I. Valge, tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel, süüdistatav S. Bergi kaitsja vandeadvokaat Aro Siinmaa ja süüdistatav K. Mihhailovi kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets.
15.Prokuratuuri hinnangul tuvastas maakohus veatult isikute süüküsimuse. Otsus tuleks aga tühistada K. Mihhailovi ja I. Valge karistuse osas, sest mõistetud karistused ei vasta kuritegude raskusele ega süüdimõistetute isikutele. Prokuratuur taotleb I. Valgele KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 3 aasta ja 10 kuu, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu ning KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 5 kuu pikkuse vangistuse mõistmist. Liitkaristuseks taotleb prokuratuur I. Valgele KarS § 64 lg 1 järgi 4 aasta ja 3 kuu pikkust vangistust. K. Mihhailovile taotleb prokuratuur KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkust reaalset vangistust.
15.1.Prokuratuur nõustub kohtu hinnanguga I. Valge süü suurusest, kuid siiski ei ole kohtuotsusest nähtavad argumendid, millistest asjaoludest tulenevalt tuleks I. Valget karistada prokuratuuri taotletust oluliselt leebemalt. Prokuratuuri hinnangul olnuks igati põhjendatud I. Valge karistamine ainuüksi kahe vargusepisoodi eest 3 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistega, sest õiglane karistus ainuüksi keskmise süü korral, oleks karistusraami keskmise järgne kahe
ja poole aasta pikkune vangistus. Prokuratuur märgib, et oluline on ka tekitatud kahju suurus – üksnes pandimaja vargusega tekitatud kahju ületas kuriteo alampiiri 160-kordselt. Süüd suurendab seegi, et tegemist ei olnud juhukuriteo, vaid etteplaneeritud professionaalse kuriteoga ning I. Valge süü kogu kaastäideviimises oli kandev. Eelnevast tulenevalt oli I. Valge süü suurus pandimaja varguse episoodis väga suur. Ka Kesk kaare tänava eramu varguse puhul oli kahju suurus ligemale 7000 eurot, mis on võrreldes keskmise vargusega suur summa. Süüd suurendab seegi, et lisaks varalisele kahjule tungis I. Valge ühe perekonna privaatsfääri ning kahjustas sellega oluliselt nende turvatunnet ja kodu puutumatust. Eelnevast tulenevalt leiab prokuratuur, et KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 teo eest tuleks I. Valgele mõista 3 aasta ja 10 kuu pikkune vangistus.
15.2.KarS § 209 lg 2 p 1 järgi toime pandud kelmuse eest mõistis maakohus I. Valgele miinimumi ehk 1 aasta vangistust. Miinimumkaristus tulnuks kõne alla siis, kui kahju oleks tekitatud koosseisu täitmiseks vajalikus summas – 200 euro ulatuses ehk 10 korda väiksemas summas, kui I. Valge seda tegi. I. Valge süüd võib hinnata keskmiseks või veidi alla selle – skeem polnud väga keeruline ning kannatanu õnge võtmiseks piisas paari pildi ja sõnumi saatmisest. Prokuratuur leiab, et kelmuse eest, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, väärib I. Valge karistuseks minimaalselt 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.
15.3.KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mõistis maakohus I. Valgele karistuseks miinimumilähedase ehk 3 kuu pikkuse vangistuse. Ka selles karistuse puhul ei nähtu otsusest, miks oli kohtu hinnangul õiglane just 3 kuu pikkune vangistus. Avaliku korra rikkumisel kasutatud vägivald oli kergemat sorti, mille tagajärjel tekkinud kehavigastused ja valu ei olnud väga suured ning mida ei näinud pealt paljud inimesed. Siiski tulnuks raskendava asjaoluna arvesse võtta, et vägivald pandi toime abikaasa ehk pereliikme suhtes. Esines ka kergendav asjaolu ehk I. Valge osutas uurimisele ülestunnistusega kaasabi. Prokuratuuri hinnangul väärib I. Valge avaliku korra raske rikkumise eest karistuseks 5 kuu pikkust vangistust.
15.4.Prokuratuur nõustub maakohtuga, et kohane on I. Valgele liitkaristuse mõistmine KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat suurendades. Liites kõik eelnevalt välja toodud prokuratuuri hinnangul õiglased üksikkaristused kokku, tuleks karistusmääraks 5 aasta ja 9 kuu pikkune vangistus. Prokuratuur peab põhjendatuks mõista I. Valgele liitkaristuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust.
15.5.K. Mihhailovi karistuse osas märgib prokurör, et kohus on õigesti hinnanud K. Mihhailovi süü keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Siiski ei nõustu prokuratuur mõistetud karistusega. KarS § 199 lg 2 karistusraami arvesse võttes on keskmiseks karistuseks 2,5 aasta pikkune vangistus. K. Mihhailov täitis oma teoga kolm kvalifitseerivat tunnust. Ehkki K. Mihhailov ei osalenud kuriteo planeerimises, nõustus ta juveelipoodi sisse murdma ja sealt esemeid varastama kohe pärast talle tehtud ettepanekut. Prokuratuuri leiab, et K. Mihhailovi karistus peab ulatuma vähemalt karistusraami 1/3 piirile ja taotleb seega 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Prokuratuur ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Mihhailovile tuleb anda võimalus karistuse vabaduses kandmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt on mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine kehtiva seaduse ja pikaajalise kohtupraktika kohaselt reegel, millest saab irduda vaid teatud asjaolude ilmnemisel (RKKKo 1-23-52/69, p 22). Lisaks saab süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamist kergemate kuritegude korral lugeda seaduslikuks siis, kui kohtuotsuses on veenvalt põhjendatud kas kuriteo toimepanemise asjaolusid või süüdlase isikut iseloomustavate tunnuste märkimisväärset eripära (RKKKo 3-1-1-99-06, p 17). Praegusel juhul ei saa juveelipoodi
sissemurdmist pidada kergeks kuriteoks ning K. Mihhailovit iseloomustavates tunnustes ei esine ka märkimisväärset eripära. Tema puhul saab varavastaste süütegude toimepanemist pidada harjumuseks ning talle varem kohaldatud leebemad vahendid ei ole teda enda käitumist muutma suunanud. Seega puuduvad erilised asjaolud, mille põhjal jätta K. Mihhailovile mõistetud vangistus täitmisele pööramata.
16.Süüdistatav I. Valge palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega mõista reaalselt kantavaks karistuseks 1 aasta vangistust. Ülejäänud vangistuse osas palub I. Valge kohaldada KarS § 73 ja § 74 sätteid. I. Valge on seisukohal, et esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ehk puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus. Arusaamatu on kohtu järeldus, et I. Valge süü oli keskmisest suurem. Maakohus ei kaalunud KarS § 56 lg-s 2 sätestatut, mille kohaselt võib vangistuse määrata vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. I. Valge toonitab, et on eelnevad kaks kriminaalhooldust korrektselt läbinud ning tingimisi karistuse mõistmine on tema jaoks kohane meede.
17.Süüdistatav I. Valge kaitsja Anu Pärtel palus apellatsioonikaebuses maakohtu otsuse tühistada osaliselt ehk I. Valgele mõistetud karistuse osas. Kaitsja taotleb I. Valgele mõistetud karistuse kergendamist ning mõista I. Valgele liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Sellest koheselt ärakandmisele palub kaitsja määrata 1 aasta ja ülejäänud osas jätta karistus KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja taotles ka I. Valgele mõistetavate menetluskulude vähendamist, jättes pool riigi kanda.
17.1.Kaitsja nõustub kohtu poolt karistuse mõistmisel välja toodud faktiliste asjaoludega, kuid märgib, et kohus on jätnud käsitlemata selle, miks ei ole I. Valget võimalik süütegude toimepanemisest hoiduma panna tingimisi vangistuse mõistmisega. Kohus jättis karistuse määramisel arvesse võtmata puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu (KarS § 57 lg 1 p 3). I. Valge väljendas kahetsust nii kohtueelses menetluses kui kohtus. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et KarS § 73 ja 74 on vajalik erandlike asjaolude esinemine. Nimetatud sätete puhul räägib seadusandja otstarbekusest. Lisaks on kaitsja seisukohal, et sobiv on I. Valge käitumiskontrollile allutamine. Tal on toetav perekond ning elu- ja töökoht. I. Valgele määratud karistus on liiga range ning kohus võinuks lugeda kergemad karistused raskemaga kaetuks. Sobiv karistus on 3 aasta pikkune vangistus, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata allutatuna käitumiskontrollile 4 aasta pikkuse katseajaga.
17.2.Kaitsja A. Pärtel vaidlustas ka I. Valgelt menetluskulude täies mahus väljamõistmist. I. Valgel ei ole olnud selle aasta jooksul kinnipidamiskohas võimalusi raha teenida, tal puuduvad säästud ning vabanemisel tööle asudes ei oleks ta paari lähima aasta jooksul täies mahus menetluskulusid võimeline tasuma. Eelnevat arvesse võttes, palub kaitsja vähendada menetluskulusid poole võrra, jättes pool neist riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud võimaldada tasuda 1 aasta jooksul ositi.
18.Süüdistatav K. Mihhailovi kaitsja Marko Paabumets palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ehk K. Mihhailovilt, I. Valgelt ja S. Bergilt OÜ Vallesburgi kasuks solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi osas. Kaitsja on seisukohal, maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja hinnanud valesti tõendeid, mis kõik on viinud ebaseadusliku otsuseni. Lisaks on rikutud menetlusõigust kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 7 mõttes. Maakohus rahuldas ebaõigesti tsiviilhagi. Kannatanu pole tõendanud, et ehete vargus oleks talle tekitanud varalise kahju summas 20 717,02 eurot. Laoseisu väljavõtetel toodete märgistamine hagiavalduses märgitud loetelu numeratsiooniga ei tõenda seda, et need tooted oleksid läinud 03.08.2024 varguse
käigus kaduma, kuna need seisavad endiselt kannatanu 03.03.2025. a laoseisudes. Kaitsja arvates ei ole piisav tugineda tsiviilhagi rahuldamisel kannatanu esindaja ütlustele. Maakohus on valesti rahuldanud tsiviilhagi summas 19 820,50 eurot laoseisu tõendavate dokumentide, saatelehtede ning maksekorralduste alusel, sest ükski neist ei tõenda seda, et kannatanu on varguse läbi sellist varalist kahju kandnud. Kuivõrd tsiviilhagi on maakohtu poolt ebaõigesti rahuldatud, ei kuulu rahuldamisele ka kannatanu OÜ Vallesburg lepingulise esindaja menetluskulude taotlus summas 2058,75 eurot.
19.Süüdistatav S. Bergi kaitsja Aro Siinmaa palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt ehk S. Bergi poolt KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritud süüdistuse mahus, tekitatud kahju suuruse, tsiviilhagi väljamõistmise ja mõistetava karistuse osas. Kaitsja palub mõista S. Berg KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi süüdi senisest väiksemas mahus, jätta temalt tsiviilhagi valdavalt välja mõistmata ning vähendada karistust. Viimaks palub kaitsja vähendada kohtu poolt võimalikuks peetavas ulatuses S. Bergilt väljamõistatavaid menetluskulusid ja võimaldada nende tasumist osade kaupa aasta jooksul.
19.1.Kohtu poolt mõistetud karistus ei ole toimepandud teoga võrreldes õiglane ega proportsionaalne. Kaitsja hinnangul oleks 1 aasta vangistust ühe varguse episoodi eest enam kui küllaldane karistus. S. Berg eelistaks ise osaliselt reaalset, osaliselt tingimisi kohaldatavat vangistust, mis hõlmaks katseajal narkootiliste ainete tarvitamisest võõrutavat ravi, kuid selliseks konstruktsiooniks kaitsjale hoomatav õiguslik mehhanism puudub.
19.2.Hagiavalduses tugines kannatanu üksnes kriminaaltoimikus kogutud tõenditele ega ei esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit, kuid kohus leidis siiski (otsuse p-s 31), et puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes, sh selles, et ta ei ole osasid ehteid tagasi saanud. Kohus oli seisukohal, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks kannatanu esitama kunstliku haginõude, kui ta ei loodagi enda sõnul süüdistatavatelt midagi tagasi saada. Kaitsja hinnangul ei ole selline kahju kindlakstegemine objektiivne ega jälgitav, tegemist pole adekvaatse tõendianalüüsiga. Vara kogust ja väärtust ei saa lugeda tõendatuks üksnes selle pinnalt, et kannatanu ise väidetvalt midagi „arvutisüsteemist üle kontrollis“. Asja juurde tulnuks tõendina võtta algandmed (arvepidamine, tšekid, kviitungid). Asjaolu, et kohus hindab kannatanu poolt esitatud loetelus ilmnenud ebatäpsuse tema arvepidamise usaldusväärsuseks, on ebaloogiline. Vastupidiselt näitab see, et varastatud asjade loetellu olid lisatud ka juba turustatud esemed ning, et kannatanul puudus korralik ülevaade oma kaubast ja tehingutest. Eelnevate kõrvaldamata kahtluste tõttu on süüdistatavatele võimalik omistada üksnes nende esemete vargus, mis I. Valge valdusest kätte saadi ja mille võtmist süüdistatavad ise tunnistavad. Kahtlus on eluliselt usutav, sest sedalaadi varastatud esemeid ei turustata ükshaaval või osade kaupa, vaid kogu varastatud kaup müüakse korraga edasi. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja arvata S. Bergi süüdistusest välja kõik esemed, mida ei ole I. Valge sõidukist leitud ja kannatanule tagastatud.
19.3.Kuivõrd tsiviilhagis on viidatud kriminaalasjas kogutud tõenditele, aga nende alusel saab varastatuna tuvastatuks lugeda üksnes I. Valge valdusest reaalselt tagasi saadu, siis on ka tsiviilhagi valdavas osas põhjendamatu. Kahjuhüvitiseks, mis kuulub I. Valgelt, S. Bergilt ja K. Mihhailovilt solidaarselt väljamõistmisele, jääks seega lõhkumiskahju omavastutuse määr summas 300 eurot.
19.4.Karistuse pikkuse määramisel ei ole kohane võtta alguspunktiks sanktsiooni keskmist määra. Kaitsja on seisukohal, et eelnevat toetav Riigikohtu praktika tuleb käesoleval juhul jätta tähelepanuta. Riigikohus on suuniseid andnud laialivalguva karistuspraktika ühtlustamise sooviga, kuid selle tulemusena on süü suuruse ja isiku ohtlikkuse sisulise hindamise
asendunud formalistlike arvutustega, mis omakorda viib prokuröride poolt ebaproproportsionaalsete karistuste taotlemise ja ka selliste karistuste mõistmiseni. Karistuse mõistmisel tuleks aluseks võtta sanktsiooni alammäär ning hinnata, kas kergendavad asjaolud õigustavad sellega piirdumist või esineb raskendavaid asjaolusid, millest tingituna võib ilmneda vajadus pikema vangistuse kohaldamiseks.
19.5.Ka S. Bergi karistuse määramist ei ole kohus sisuliselt analüüsinud. Sellisel viisil vangistuse määraminine on õiguslikult ja inimlikult lubamatu. Kohus on jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. S. Bergi süü suuruse kindlaks tegemisel on oluline, et ta pani toime ühe ainsa varguse, mis ei olnud tema algatanud ja mille toimepanemiseks oleks I. Valge leidnud ka kellegi teise. Lisaks oli tekitatud kahju väike, sest varastatud kaup saadi kätte ning kahju tekkis üksnes sissetungimisega tekitatud kahjustuste näol. Kuriteoga saadud vara väärtus ei oma praegusel juhul karistuse mõistmisel tähtsust.
19.6.Kaitsja arvates on karistuse määramisel oluline arvestada, et S. Berg ei olnud kõnealuse varguse organisaator, vaid varguse toimepanemist juhtis I. Valge. Seejuures tegutsesid nii S. Berg kui ka K. Mihhailov konkreetse tasu eest ning I. Valgel õnnestus osa ehetest ka kõrvale panna. Eelnev ei vabasta S. Bergi vastutusest, küll aga näitab tema rolli ilmselgelt teisejärgulisena. Seetõttu on ka vaieldav see, kas varaline vastutus peaks olema solidaarne või peaks S. Berg vastutama üksnes talle lubatud tasu ulatuses.
19.7.Kaitsja palub olulisel määral vähendada S. Bergilt välja mõistetavaid menetluskulusid ning määrata, et lõplik menetluskulude summa kuuluks tasumisele osade kaupa aasta jooksul. Eluliselt on ilmne, et sellises ulatuses menetluskulude tasumine käib S. Bergil üle jõu, sest tal ei olnud enne kinnipidamist tööd ning ka praegu on ta kinnipidamiskohas. Menetluskulude tasumise kohustus maakohtu otsusega välja mõistetud ulatuses ja tingimustel ei ole S. Bergile jõukohane. Kaitsja palub kohtul mitte kahandada S. Bergi elulisi väljavaateid seaduskuulekaks eluks. Menetlus ringkonnakohtus
20.Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2025. a määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti kuni 15.08.2025.
21.14.08.2025 esitas kannatanu OÜ Vallesburg esindaja Artur Maljukov kannatanu seisukohad. OÜ Vallesburg jäi kõigi seni esitatud seisukohtade juurde. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebustes ei ole toodud ühtegi asjaolu ega põhjendust, mis annaksid alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukohad
22.I. Valge poolt üksinda toime pandud kuritegude, s.o 11.11.2023. a varguse, 19.12.2022. a kelmuse ja 24.02.2024. a avaliku korra raske rikkumise koosseisupärasuses, õigusvastasuses ja süülisuses vaidlust ei ole ning nende kuritegude osas maakohtu otsust ei vaidlustatud. KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires ning seega nende tegude tõendatuse küsimus apellatsioonimenetluses käsitlemist ei leia.
23.Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsioonide väidetele 03.08.2024 pandimaja vargusega tekitatud kahju tõendatuse ja tsiviilhagi osas (I). Seejärel annab kolleegium oma
hinnangu mõistetud karistustele (II) ja võtab seisukoha menetluskulude osas (III). Viimasena võetakse kokku apellatsioonimenetluse tulem (IV). (I)
24.Maakohus on kokkukõlavate tõendite põhjal tuvastanud selle, et 03.08.2024 kella 4.55 paiku käisid I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov OÜ Vallesburg pandimajas vargil. I. Valge oli autojuht ja ootas väljas, kuni S. Berg ja K. Mihhailov tungisid kange kasutades pandimajja. S. Berg hakkas esimesest vitriinist võtma ja kotti panema kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid. Ta käskis K. Mihhailovil aidata ja viimane pani maast midagi oma kotti, lisaks veel ka paar karpi. Vaidlust ei ole otseselt ka selles, et I. Valge oli kuriteo koordinaatoriks – pandimajja minek oli tema idee, ta andis kaassüüdistatavatele kotid, kuhu ehted sisse panna ja jagas neile infot, kust ja mida pandimajas täpsemalt võtta. Ka ehete mahamüümisega pidi tegelema I. Valge. Pärast varguse toimepanemist istuti autosse ja sõideti koos minema. K. Mihhailov läks sõidukist välja Ujula Konsumi juures. Sealt edasi liikusid S. Berg ja I. Valge viimase elukohta, kus nad eemaldasid hinnasildid ja kaalusid ehted ära. Kaalu järgi pidi nende eest saama 10 000 eurot. Ehete karpidest vabanes I. Valge.
25.Süüdistuse kohaselt varastasid I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov pandimajast 103 sõrmust, 118 kõrvarõngast, 19 kaelaketti, 10 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 6 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti, kokku väärtusega 32 529,28 eurot.
26.03.08.2024 kell 10.14 peeti Viljandis kinni sõiduk Audi A8, mida juhtis K.L.V. ja kõrval istus I. Valge. Selle läbivaatusel leiti erinevaid esemeid, sh peidetud ehteid. Leitud asjadest koostati nimekiri ja neid fotografeeriti. 09.09.2024. a asitõendi vaatlusprotokollidest nähtub, et sõiduautost võeti hoiule 79 kollasest metallist sõrmust, 73 kollasest metallist kõrvarõngast ja 3 kollasest metallist ketti (II kd tl 56–68). Seejuures oli 37-l sõrmusel küljes hinnasilt. 10.09.2024. a vaatlusprotokollist (II kd tl 71–75) nähtub, et sõiduautost võeti hoiule ja vaadeldi ka valgest metallist sõrmust (hinnasildiga) ja 8 kollasest metallist kõrvarõngast (hinnasiltideta). Kõik need ehted tagastati vastavalt vaatlusprotokollides märgitule OÜ-le Vallesburg.
27.17.03.2025 hagiavalduses (V kd tl 91–92) on loetletud varastatud esemed, mida kannatanu tagasi ei saanud, ning milles kannatanu kahju osaliselt seisneb (lisaks lõhkumisega tekitatud kahjule). Kokku on varastatud esemete loetelus 79 ehet koguväärtusega 19 820,50 eurot (V kd tl 157–159, viimane hagi täiendatud versioon).
28.Seega leiti I. Valge valdusest vähem ehteid kui on kirjas süüdistuses. Vahe tuleneb sellest, et kannatanu kinnitusel ei ole ta kõiki varastatud esemeid tagasi saanud. Kannatanu esindaja sõnul (dtl 152–167) tegelevad nad abikaasaga nii pandimaja teenusega kui ka müüvad kuld- ja briljantidega ehteid, mis on tellitud suurkauplejatelt Ameerikast, Türgist ja Itaaliast – tegu on uute ja kontrollitud väärisehetega. Kõik ehted olid klaasist vitriinis, s.o nähtaval ja ligipääsetaval kohal. Seifis olid ainult panditud asjad ja seifist midagi ei varastatud. Kannatanu sõnul tegid nad kohe pärast vargust politsei palvel inventuuri ja panid kirja ehted, mis on varastatud. Sellest tulenevalt varastati pandimajast veel mitmeid erinevaid briljantidega ehteid, mida temale politsei poolt tagastatud ehete hulgas ei ole. Kannatanu sai tagasi vaid ühe briljantidega sõrmuse, kuid neid varastati rohkem.
29.I. Valge sõnul (dtl 236–250) tema pandimajja sisse ei tunginud, vaid ootas auto juures. Kui S. Berg ja K. Mihhailov autosse tagasi tulid, oli neil kaasas väike spordikott, milles olid
ehted. Kott oli S. Bergi käes, kes istus autos ette, I. Valge kõrvale ja näitas talle koti sisu. Seda, kas K. Mihhailovil ka midagi käes oli, I. Valge ei näinud. Hakati sõitma ning K. Mihhailov väljus sõidukist Ujula Konsumi juures. Edasi sõitsid I. Valge ja S. Berg kahekesi ning ühel hetkel hakati ehteid üle vaatama ja neilt hinnasilte eemaldama. Enda sõnul lõikas I. Valge kõigilt tema käest läbi käinud ehetelt hinnasildid, kuid S. Bergi kohta ta ei oska täpselt öelda. Kui sildid olid eemaldatud, pani I. Valge ehted kommikarpi. Selle kohta, et videosalvestiselt nähtub, et mõlematel isikutel olid kotid, ehk kokku oli 2 kotti kuhu ehteid pandi, ei osanud I. Valge midagi öelda. Kokkulepe oli, et I. Valge autosse jäänud ehted müüb ta maha ning siis saavad oma osa ka S. Berg ja K. Mihhailov. I. Valge teada olid kõik ehted tema käes ja midagi ei jäänud S. Bergile.
30.I. Valge ütlustes esinenud vastuolude kontrollimiseks avaldati kohtus tema politseis antud ütlused, kus I. Valge selgitas järgmist Ma läksin kohe neid aluseid ära viskama, Berg jäi seniks minu korterisse. Peale seda sõitsin kohe tagasi, Berg istus seal minu juures ja oli endale nagu kulla ära jaganud ja mingi ports oli laual. Kaalusin selle portsu ära, mis laua peal oli ja seda oli 320 g. Umbes arvutasin, et kui hinnasildid ära võtta, siis jääb 300 g järgi. Mina pidin siis need ehted turustama. Sven Bergi kätte jäi veel neid kaelakette ja ehteid, need pani ta kindlasti oma spordikotti. Küsimuse peale, kas S. Bergi kätte jäänud ehete eest saadu pidid nad samuti omavahel ära jagama, ütles I. Valge kohtueelsel uurimisel, et Berg lubas mulle ikkagi rohkem anda ja ma ütlesin siis, et viskad mulle nii palju, kui viskad, eks siis näeb. I. Valge tunnistas kohtus, et eeluurimisel räägitud jutt on õige ning praegu ta enam lihtsalt toimunut nii täpselt ei mäleta (dtl 248–249).
31.S. Berg rääkis kohtus (dtl 259), et nad tungisid pandimajja sisse koos K. Mihhailoviga. Mõlemad olid eelnevalt tarvitanud erinevaid narkootilisi aineid. I. Valge oli neile öelnud, kus mis asub ja mida varastada. S. Berg hakkas ehteid koos karpidega panema enda seljakotti, K. Mihhailovil oli spordikott. Mõlemad kotid olid S. Bergi sõnul saadud I. Valgelt. K. Mihhailov oli narkojoobes ja seisis esialgu niisama, kui S. Berg ütles talle, et aidaku ja pangu tema ka ehteid kotti. S. Berg võttis vitriinist asju ja K. Mihhailov pigem korjas maast ehteid oma kotti. K. Mihhailov andis spordikoti S. Bergile, kes pani oma seljakoti sinna sisse ja tõmbas luku kinni. Autosse naasid nad seega välispildi järgi 1 spordikotiga. S. Bergi sõnul said kõik varastatud ehted I. Valge kätte, kes pidi tegelema nende müügiga – tema enda või K. Mihhailovi taskusse ei jäänud midagi. S. Berg lõikas koos I. Valgega ehtelt hinnasilte küljest ja tema sõnul ei jäänud mitte ühtegi hinnasilti ehtele külge. S. Berg ütles, et kui nägi politsei tehtud fotot, kus on ka hinnasildiga ehted (II kd tl 36-40), järeldas ta, et sõber oli need ilmselt pannud kõrvale. Ehete kaalumine toimus I. Valge kodus, S. Berg ei mäleta ehete kogukaalu, kuid I. Valge oli öelnud et sealt peaks saama 10 000 eurot (35 eurot gramm). S. Berg ütles, et jagame ära selle kolme peale, siis tema ütles, et temale on vaja juurde lisada, kuna kütterahad ja asjad.
32.K. Mihhailov kohtus ütlusi ei andnud (dtl 276), mistõttu avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. K. Mihhailov ütles, et tunneb, et teda kasutati varguse toimepanemisel tööriistana. Rohkem K. Mihhailov ütlusi anda ei soovinud.
33.Seega on olukord, kus I. Valge sõnul jäi üks osa varastatud ehteid S. Bergi kätte ning S. Bergi sõnul tema kätte midagi ei jäänud ning I. Valge pidi ilmselt ise salaja midagi kõrvale panema (eelkõige need ehted, mis leiti hinnasilt küljes). Süüdistatavate ütlustes on vastuolud ning nende põhjal ei ole varastatud esemete kogust võimalik tuvastada.
34.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kannatanu esindaja ütlused seevastu on usaldusväärsed. E.A. on üles loetlenud kõik pandimajast varastatud esemed – nende
kirjelduse, kaalu, hinna, kullaproovi (dtl 159–161). Selleks, et kõik varastatud esemed tuvastada, on ta teinud põhjalikku eeltööd ja kontrollinud andmeid pandimaja arvutisüsteemist: See oli laupäevane päev, millal see juhtus ja politseinik helistas ja palus, et me teeksime inventuuri. Samal päeval pidime asju nimetama, mis on puudu. Me vaatasime kõik asjad läbi, mina ja minu abikaasa. Ühekaupa vaadatakse kõiki asju arvutist koodiga (dtl 156). E.A. esitas pandimaja laoseisu dokumendid, kus on varastatud ehted eraldi ära märgitud. Samuti esitas ta saatelehed ja maksekorralduse koopiad, mis kinnitavad, et OÜ Vallesburg on hagis nimetatud ehted eelnevalt ostnud (kõik dokumendid leitavad V köites). Lisaks on kannatanu esitanud internetist leitud fotod osade ehete välimuse kirjeldamiseks, mis pandimajast varastati, kuid mida ta tagasi ei ole saanud – nt ristikujuline ripats. Ühtegi põhjust kannatanu ütluse usaldusväärsuses kahelda ei ole. Ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida ristküsitluse käigus läbi isiku poolt varasemalt antud ütluste avaldamise kaudu. Käesolevas asjas kaitsjad ega süüdistatavad kannatanu esindaja varasemate ütluste avaldamist kohtulikul uurimisel usaldusväärsuse kontrolliks vajalikuks ei pidanud.
35.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu järeldustega selle kohta, et [l]isaks sellele, et pandimaja turvakaamera salvestistelt (II kd, tl 76-82) on näha, et vitriinidest võetakse ehteid valimatult, tuleneb see ka tegelikult S. Bergi enda ütlustest. Nii selgitas ta istungil, et hakkas pandimajja sisenemise järel lihtsalt vitriinist kuldkõrvarõngaid ja sõrmuseid võtma, pannes need kotti. K. Mihhailov võttis samuti maast midagi, pannes need kotti, ning mõne karbi ka. Seda, et kõiki ära võetud ehteid tegelikult kätte ei saadud ja kannatanule ei tagastatud, näitab kohtu hinnangul seegi, et kuigi nii I. Valge kui ka S. Berg kinnitasid ütlustes, et kõik saadi tagasi, andis I. Valge ütlusi ka selle kohta, et osa ehteid jäi S. Bergi kätte ning S. Berg omakorda selgitas, et kuivõrd tema arvates eemaldasid nad I. Valge korteris kõikidelt ehetelt hinnasildid, aga politsei poolt tehtud fotodel on osadel sildid olemas, tahtis I. Valge ilmselt midagi kõrvale panna./.../ Seda, et kannatanu soovib süüdistatavatelt tõepoolest hüvitist vaid talle tagastamata ehete eest, näitab kohtu hinnangul seegi, et kui kannatanu tegi kohtumenetluse kestel kindlaks, et osa ehteid müüdi enne varguse toimepanemist ära, korrigeeris ta selles osas süüdistatavate vastu esitatud nõuet (otsuse p 31). Ringkonnakohus on seisukohal, et kannatanu on teinud menetluse vältel kõik temalt mõistlikult oodatava, et varastatud esemeid ja nende väärtust tõendada. On selge, et olukorras, kus süüdistatavaid kogu varguse saagiga ei tabata ehk osa varastatud esemetest on jõutud ära peita või maha müüa, on nende n-ö nüüdseks teadmata kadunud esemete varguse tõendamine kannatanule keerulisem.
36.Apellatsioonide väiteid varastatud esemete koosseisu ebaõigesti tõendatuks lugemise kohta edu ei saada. Kannatanu esindaja suhtub oma menetluslikku kohustusse rääkida tõtt täie tõsidusega, mida näitab hilisemal vea avastamisel kahjunõude korrigeerimine. Kannatanu ütlustele on vastu panna süüdistatavate ütlused. Kaks neist olid enda sõnul narkojoobes ja ajasid valimatult asju kotti. Kolmas ootas väljas ja tal ei saanudki olla ära võetud esemetest täpselt ülevaadet. Kahe peale vargust ehetega tegelenud süüdistatava ütlustes on omavahelised vastuolud. Sellises olukorras ei piisa kannatanu ütluste kahtluse alla seadmiseks paljasõnalisest väitest, et varastatud ehteid oli vähem.
37.Kokkuvõtvalt leiab ka ringkonnakohus, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov on süüdistuses kirjeldatud kuriteo ühiselt ja kooskõlastatult grupis toime pannud. Kaastäideviimise korral vastutab üks isik ka teiste poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (vt nt RKKK 1-15-11032/308 p 45). Seega olukorras, kus kohus tuvastab, et varguse on toime pannud kaastäideviijatena mitu süüdistatavat, vastutab igaüks ka teiste poolt faktiliselt toimepandu, mitte ainult enda poolt tehtu eest, sh omistatakse kuriteo tagajärjed
kõigile. Maakohus on kuriteo õigesti kvalifitseerinud: I. Valge ja S. Berg realiseerisid KarS § 199 lg 2 p-des 4, 7 ja 8 kirjeldatud objektiivse koosseisu. K. Mihhailov aga täitis KarS § 199 lg 2 p-des 7, 8 ja 9 sätestatud objektiivse koosseisu. Süüdistatavad panid teo toime kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
38.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtu poolt tuvastatuga, et I. Valge, S. Berg ja K. Mihhailov tungisid grupis ukselukustuse lõhkumise teel 03.08.2024 kella 04.55 paiku XXX , Tartu asuvasse OÜ-le Vallesburg kuuluvasse kaupluses-pandimajja ja võtsid sealt ära 103 sõrmust, 117 kõrvarõngast, 17 kaelaketti, 9 kaelaketti ripatsiga, 9 ripatsit, ühe käevõru, 4 käeketti ja 2 teemantidega kaunistatud risti, kokku väärtusega 31 634,24 eurot. Lõhkumisega tekitasid nad varalist kahju kokku 2221,62 euro väärtuses.
39.Maakohus tuvastas, et kannatanu ei ole tagasi saanud 19820,50 euro väärtuses ehteid. Lisaks tuli kannatanul lõhkumisega tekitatud kahjust tasuda omavastuse määr 300 eurot. Maakohus rahuldas OÜ Vallesburg tsiviilhagi ning mõistis kannatanu kasuks I. Valgelt, S. Bergilt ja K. Mihhailovilt solidaarselt välja varalise kahju kokku 20120,50 eurot. Et apellatsioonide väited tsiviilhagi ebaõige rahuldamise kohta tuginevad vaid varastatu väärtusel, ei ole ka selles osas maakohtu otsuse muutmiseks alust. (II)
40.Prokurör taotleb I. Valge ja K. Mihhailovi karistuste suurendamist. I. Valge, tema kaitsja ning S. Bergi kaitsja on taotlenud maakohtu mõistetud karistuste kergendamist.
41.Prokuratuuri apellatsioonis leitakse, et maakohus pole põhjendanud prokuratuuri taotletuga võrreldes kergemate karistuste mõistmist ja taotletakse I. Valge karistuse suurendamist varguse eest 6 kuu võrra, kelmuse eest 6 kuu võrra, avaliku korra raske rikkumise eest 2 kuu võrra ning liitkaristust 9 kuu võrra. K. Mihhailovi karistust palub prokurör suurendada 6 kuu võrra. Kehtiva õiguspraktika kohaselt ei ole kohus seejuures karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega, olles pädev lahendama selle küsimuse seadusele ning enda siseveendumusele tuginevalt (RKKKo 3-1-170-16 p 11). Seega pole maakohtul kohustust eraldi põhjendada karistustaotlusest hälbimist.
42.Riigikohus on märkinud, et arusaam isiku süüst KarS § 56 lg 1 esimese lause tähenduses tekib eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii teo toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 1-19-4150/132 p 27).
43.Maakohtu põhjendused karistuse mõistmise kohta ei ole täiel määral järgitavad. Nii on kaevatava otsuse p-s 55 hinnatud I. Valge puhul süü suurust kõikide tegude osas koos. Süü suurust on põhjendatud sellega, et kõik teod pandi toime küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul, vargused pandi toime sissetungimisega ning ühel juhul eluhoonesse, varavastaste kuritegude kahjud olid küllaltki suured. Pandimajja sissetungimise episoodis oli I. Valge initsiaator. Kohus arvestas kõigil juhtudel kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist,
kuigi kahe süüdistatava puhul on karistust kergendav asjaolu siiski tuvastatav. KarS § 263 lg 1 p 1 pärase teo eest mõistetud karistuse põhjendusi kaevatavast otsusest ei leia.
44.KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (RKKKo 3-1-1-113-12 p 9.1). Teo toimepanemise asjaolud võivad kattuda (nt poevarguste puhul), kuid praegusel juhul see nii ei ole. Kolleegiumi hinnangul eeldavad erinevalt kvalifitseeritud teod süü suuruse eraldi hindamist.
45.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu eksimus toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikutele mittevastavat karistust. Tegemist on puudujäägiga, mille ringkonnakohus saab maakohtu otsuse põhiosa muutmisega KrMS § 337 lg 1 p 3 järgi kõrvaldada. I. Valge
46.Maakohus mõistis I. Valgele KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust, KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistust ja KarS § 263 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. Liitkaristuseks mõistis maakohus 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mille kandmise alguseks loeti 03.07.2024.
47.Prokuratuuri hinnangul peaks ainuüksi kahe varguse episoodi eest mõistetav karistus olema 3 aasta ja 10 kuu pikkune, kuna I. Valge süü pandimaja episoodis on suur, tekitatud on erakordselt suur kahju, kuritegu oli professionaalselt etteplaneeritud ning I. Valge roll grupis oli kandev. Eramu varguses oli kahju ligi 7000 eurot ning süüd suurendab ka asjaolu, et I. Valge tungis ühe perekonna privaatsfääri ning kahjustas sellega oluliselt nende turvatunnet ja kodu puutumatust. Arusaamatuks jääb ka kelmuse eest miinimummääras ja avaliku korra rikkumise eest miinimumilähedases määras karistuse mõistmine.
48.I. Valge palub kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta vangistust ning ülejäänud jätta KarS § 73 või § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja hinnangul on põhjendatud liitkaristusena 3 aastat vangistust, millest kohe kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleks määrata 1 aasta vangistust ning ülejäänud osa jätta täitmisele pööramata allutades I. Valge käitumiskontrollile. Samuti toovad nii I . Valge kui tema kaitsja välja, et maakohus ei ole arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.
49.Ringkonnakohtu hinnangul on mõistetud üksikkaristuste määrad KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvatele asjaoludele vastavad. Karistamise lähtepunktiks on süü suurus. Süü suurusele vastavat karistust korrigeeritakse arvesse võttes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, eripreventiivseid kaalutlusi ja vajadusel ka õiguskorra kaitsmise huvisid.
50.Sarnaselt prokurörile on ka ringkonnakohus seisukohal, et I. Valge süü varguse puhul on suur – 2 episoodi, mõlema puhul on tekitatud suhteliselt märkimisväärne kahju, KarS § 199 lg 2 koosseisu täidab 3 kvalifitseerivat tunnust ning I. Valgel oli korraldav roll pandimaja varguse teos. Ainuüksi süü suurus tingiks mõnevõrra pikema vangistuse kui 3 aastat ja 4 kuud.
51.Ringkonnakohus leiab, et I. Valgele varguste eest mõistetud karistust ei saa siiski suurendada. Seda põhjusel, et esineb karistust kergendav asjaolu, mida maakohus ei ole arvestanud. Nimelt on I. Valge toimepandud kuritegude osas avaldanud kahetsust eelistungil ja viimases sõnas (dtl 90, 1521) ning kaitsja sõnul ka kohtueelses menetluses. Maakohus on märkinud, et kohtu hinnangul ei esine ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes, jättes samas põhjendamata, miks ei ole võimalik I. Valge kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus oleks pidanud I. Valge kahetsust karistust kergendava asjaoluna arvestama või siis põhjendama, miks ta avaldatud kahetsust puhtsüdamlikuks ei pea. Olukorras, kus I. Valge on end kõigis kuritegudes süüdi tunnistanud, väljendanud kahetsust ning vähemalt kohtus kannatanute ees vabandanud, puudub kolleegiumi hinnangul alus kahelda tema kahetsuse siiruses. Sellest tulenevalt esineb I. Valge puhul karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.
52.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus prokuratuuriga selles, et varguste eest peaks kohane karistus olema mõnevõrra suurem. Samas on apellatsioonimenetluses tuvastatud kergendav asjaolu, mis peab väljenduma ka mõistetavas karistuses. See tingib I. Valgele mõistetud karistuse muutmata jätmise. Tuleb silmas pidada, et kuigi tegu on keskmisest suurema kahjuga vargusega, mahub KarS § 199 lg 2 süüteokoosseisu alla veelgi suurema või ohtlikuma kahjuga tegusid.
53.Teisalt puudub igasugune alus I. Valgele mõistetud karistuse vähendamiseks, kuna teosüü on sedavõrd suur. I. Valge on varemgi kandnud vanglakaristust. Kuigi süüdimõistvate kohtuotsuste vahele jääb aastaid, on varavastaste kuritegude toimepanemine I. Valgele omane toimimisviis. Varasemad karistused ja vanuse lisandumine ei ole teda sellest võõrutanud. Seetõttu on karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos halb.
54.Kõike ülalkirjeldatud arvesse võttes vastab KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi karistuseks mõistetud 3 aastat ja 4 kuud vangistust I. Valge süü suurusele ja karistuse eesmärkidele ning puudub alus karistuse vähendamiseks või suurendamiseks.
55.Kelmuse eest küsib prokurör I. Valgele 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust. Maakohus pidas võimalikuks mõista miinimummääras karistuse. Maakohus ei ole karistusmäära kujunemist kelmuse ja avaliku korra rikkumise tegudes täpsemalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et kelmusega kannatanule tekitatud 3300 suurune kahju kergitab I. Valge teosüüd miinimummäärast kõrgemale, kuid arvesse tuleb jällegi võtta asjaolusid, et I. Valge on oma süüd tunnistanud, tegusid kahetsenud (kergendav asjaolu) ning võtnud ka kannatanu esitatud tsiviilhagi kohtus õigeks. Seetõttu ei näe ringkonnakohus alust I. Valgele KarS § 209 lg 2 p 1 alusel mõistetud karistust muuta.
56.Avaliku korra raske rikkumise eest taotleb prokurör 5 kuu pikkust vangistust. Nagu juba märgitud, ei ole maakohus selgitanud, miks pidas põhjendatuks just 3 kuu pikkust vangistust. Nõustuda saab prokuröriga, et I. Valge antud teos on keskmisest tunduvalt väiksem. Kasutatud vägivald oli kergemat sorti ega toonud kaasa raskeid vigastusi või suurt valu. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja prokuröri sõnul ka uurimisele kaasabi osutamine. Raskendav asjaolu KarS § 58 p 4 mõttes aga süüteo toimepanemine abikaasa ehk pereliikme suhtes. Kuna I. Valge teosüü on väike, ei näe ringkonnakohus alust karistuse suurendamiseks.
57.Kolleegiumi hinnangul ei ole alust maakohtule midagi ette heita liitkaristuse moodustamisel. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus kas mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem
karistus kaetuks raskeimaga. Kuigi kaitsja toetab viimast varianti, on maakohus õigustatult suurendanud raskeimat üksikkaristust. Kuriteod on olemuselt erinevad ning toime pandud piisavalt pikkade ajavahemike järel, mistõttu ei saa lugeda kelmuse ja avaliku korra rikkumise tegude ebaõigussisu kaetuks varguse eest mõistetava karistusega.
58.Tulenevalt halvast eripreventiivsele mõjule allumise prognoosist nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada vaid reaalse vangistusega. Kohtu kohustus arvestada karistuse kohaldamisel eripreventiivse eesmärgina võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest tuleneb KarS § 56 lg 1 teisest lausest. Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest (RKKK 4-24-1237/24 p 13).
59.Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes. See on võimalik esmajoones isikute osas, kes on vangistusega karistatava tahtliku kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad ei jätka kuritegude sooritamist. Ülalkirjeldatust nähtuvalt I. Valge puhul see kindlasti nii ei ole. Ta on kandnud reaalset vangistust, mis uute kuritegude toimepanemist ära ei hoidnud. Seega ei mõjutaks teda õiguskuulekale teele ka vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine. Vanglas viibimise kogemuse tõttu ei omaks eripreventiivset efekti ka nn šokivangistus ehk karistusest vaid osaliselt tingimisi vabastamine. Lisaks puudub alus rääkida šokivangistusest olukorras, kus isik on juba üle aasta vahi all olnud.
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus I. Valgele mõistetud karistuse muutmata.
S. Berg
61.Kohus karistas S. Bergi KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi 2 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda Tartu Maakohtu 21.01.2021. a mõistetud kandmata karistuse võrra, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat, 9 kuud ja 29 päeva vangistust algusega 05.08.2024.
62.Kaitsja hinnangul on mõistetud karistus ebaproportsionaalselt pikk – küllaldane oleks 1 aasta vangistust. S. Bergi roll varguse toimepanemises oli selgelt teisejärguline. Kaitsja märgib, et kahju pole samuti nii suures ulatuses tõendatud ning süüdistusest tuleks välja arvata esemed, mida ei ole leitud. Põhjendatud pole lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast. Kohus on kaitsja sõnul arvestamata jätnud karistust kergendava asjaoluga. S. Berg on pärast teo ilmsiks tulekut ja kahtlustatavana kinnipidamist asunud koheselt kaasa aitama teo üksikasjade väljaselgitamisele ning väljendanud kogu menetluse vältel tehtu suhtes kahetsust.
63.Kaitsjaga tuleb nõustuda selles, et esineb maakohtu poolt tuvastamata jäänud kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. S. Berg on end süüdi tunnistanud ja avaldanud, et kahetseb tehtut (dtl 275). Kohtuistungil vabandas ta ka kannatanu ees (dtl 1521). Kahetsust avaldas S. Berg juba ka kohtueelses menetluses vahistamise istungil (dtl 1072). Kolleegiumi hinnangul puudub alus pidada avaldatud kahetsust ebasiiraks.
64.Sellest hoolimata ei näe kolleegium siingi põhjust mõistetud karistuse vähendamiseks. Kuigi idee kuriteo toimepanemiseks tuli I. Valgelt, oli S. Berg sellega nõus. Lisaks kaasas ta veel kolmandagi isiku, s.o K. Mihhailovi. S. Berg tungis pandimajja sisse, varastas ehted ning
osales hiljem ka I. Valgega nende kaalumisprotsessis. Seega oli S. Bergi roll varguses samuti keskne. Kuriteoga tekitatud kahju on suur – kuigi osa ehteid sai kannatanu tagasi, jäi hulk ehteid ka tagastamata. Kuna ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et süüdistatavad on toime pannud kõigi süüdistuses kirjeldatud ehete varguse, ei ole alust selgi põhjusel karistust vähendada. Täidetud on 3 KarS § 199 lg 2 kvalifitseerivat tunnust. Sarnaselt I. Valgele saab ka S. Bergi teosüüd hinnata keskmisest mõnevõrra suuremaks.
65.Karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoos on S. Bergi puhul halb. Tal on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning ta pani käsiloleva kuriteo toime katseajal. Seega on põhjendatud S. Bergile sanktsiooni keskmises määras karistuse mõistmine. Samuti puuduvad süüdistatava isikus või toimepandud teos eripärad, mis võimaldaks mõistetud karistuse jätta kasvõi osaliselt täitmisele pööramata. K. Mihhailov
66.Maakohus mõistis K. Mihhailovile KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi karistuseks 1 aasta vangistust, mille jättis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. Lisakohustusena on K. Mihhailov kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
67.Prokuröri hinnangul on karistus põhjendamatult leebe. Isegi kui K. Mihhailovi süü on keskmisest mõnevõrra väiksem, ei tingi see vaid 1 aastase vangistuse mõistmist olukorras, kus keskmine karistusmäär on 2,5 aastat vangistust. Arvestada tuleb, et K. Mihhailov täitis oma teoga 3 kvalifitseerivat tunnust. Karistus peaks ulatuma vähemalt karistusraami 1/3 piirile ehk olema 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
68.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti hinnanud K. Mihhailovi süüd keskmisest mõnevõrra väiksemaks. Nõustuda saab maakohtuga selles, et K. Mihhailovi roll varguse toimepanemisel oli võrreldes I. Valgega ja S. Bergiga oluliselt tagasihoidlikum. Siiski on ta realiseerinud 3 kvalifitseerivat tunnust. Nagu I. Valge ja S. Bergi puhulgi, tuleb arvestada kannatanule tekitatud kahju suurust. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Varasem karistatus ei võimalda hinnata karistuse eripreventiivsele mõjule allumise prognoosi heaks.
69.Karistuse kohaldamine ei ole täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kohtule karistuse mõistmisel antud kaalutlusruum tähendab, et liigilt ja/või määralt erinevaid õiguspäraseid karistusi, mille vahel kohus võib seadusest tulenevates piirides valida, on peaaegu alati mitu (RKKKo 1-194150/132 p 27) Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu valitud karistuse määr KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvate asjaoludele vastav.
70.Ringkonnakohus nõustub prokuröriga selles, et K. Mihhailovit ei ole võimalik tingimisi karistusest vabastada. Tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust (vargus ja röövimine). 2011. aastal toime pandud röövimise eest kandis ta üle 5 aasta reaalset vangistust. 2017. aastal toime pandud varguse eest mõistetud rahalise karistuse täitmise kohta info puudub. Lisaks on tal toimikusse lisatud väljavõtte järgi 3 kehtivat väärteokaristust, millest 2 varavastase teo ja 1 relvaseaduse rikkumise eest.
71.Nii KarS § 73 lg 1 kui § 74 lg 1 sätestavad, et kohus võib jätta mõistetud karistuse täielikult või osaliselt täitmisele pööramata, kui selle tingivad kuriteo asjaolud ja süüdlase
isik. Kergemate süütegude kontekstis on seadust tõlgendatud siiski leevendavalt ning leitud, et seaduses nimetatud alused ei pea esinema ühel ajal, vaid piisab ka ühest alternatiivist. Kui kohus peab võimalikuks jätta mõistetud vabadusekaotuslik karistus tingimisi kohaldamata, siis peab ta jälgitavalt põhjendama, millised kuriteo toimepanemist ja/või süüdlase isikut iseloomustavad eripärad tingivad konkreetsel juhul karistuse individualiseerimise sellisel viisil (RKKK 1-23-52/69 p-d 23-24).
72.Maakohus on tingimuslikku vabastamist põhjendanud asjaoluga, et K. Mihhailovi viimane karistus jääb aastasse 2021. Karistusregistri andmetest (V kd lk 50–52) nähtuvalt pani süüdistatav selle karistamise aluseks olnud teo toime mõned kuud pärast seda, kui ta vabanes ennetähtaegselt talle röövimise eest mõistetud pikaajalise karistuste kandmiselt. Talle mõisteti rahaline karistus, kuid andmeid selle karistuse täitmise kohta ei ole. Isegi kui viimane kriminaalkaristus jääb aastasse 2021, on ta nii 2023. kui 2024. aastal toime pannud KarS § 218 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Seega on tegemist isikuga, kes juba pikka aega paneb toime varavastaseid süütegusid ning senised karistused õiguskuulekusele mõju avaldanud ei ole. K. Mihhailovi isiku puhul ei ole eripärasid, mis tingiks karistusest tingimisi vabastamise.
73.Samuti ei võimalda seda kuriteo asjaolud. Kuigi tegu on II astme kuriteoga, ei saa mööda vaadata selle varguse mastaapsusest. Võõrastesse ruumidesse märkimisväärset energiat rakendades sissetungimine ja üle 30 000 euro väärtuses ehete varastamine narkootilise aine saamiseks ei ole tegu, mida iseloomustaks leebemat kohtlemist õigustav eripära.
74.Seega tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu maakohtu otsus tühistada osas, millega K. Mihhailov vabastati talle KarS 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi mõistetud karistusest KarS 74 alusel tingimisi. K. Mihhailovil tuleb talle mõistetud karistus ära kanda.
(III)
75.Maakohus mõistis I. Valgelt välja menetluskulud summas 7259,80 eurot, s.o ekspertiiside maksumused kokku 2170 eurot, tunnistaja K.K. i kulud summas 109,34 eurot, kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1013,82 eurot ja kohtumenetluses 2637,64 eurot ning sundraha 1329 eurot. Maakohus määras menetluskulude tasumise 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
76.S. Bergi menetluskuludeks maakohtus olid määratud korras kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 746,64 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 1771,44 eurot ning sundraha 1329 eurot, s.o kokku 4197,08 eurot. Maakohus määras, et menetluskulud kuuluvad tasumisele 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
77.I. Valge kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist poole võrra ning võimalust nende ositi tasumiseks 1 aasta jooksul. S. Bergi kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist kohtu poolt võimalikuks peetavas ulatuses ning võimalust nende ositi tasumiseks 1 aasta jooksul.
78.Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et nii I. Valge kui S. Bergi puhul puudub alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks. Mõlemad on täisealised ja töövõimelised isikud, ent miskipärast eelistavad nad rahalisi vahendeid teenida kuritegude toimepanemisega. Nii I. Valge kui S. Berg on varem kriminaalkorras karistatud ja seega teadlikud, et kriminaalmenetlusega kaasnevad süüdimõistetule menetluskulud. Ainuüksi
seetõttu, et süüdistatavatel puudub raha menetluskulude tasumiseks ei tingi veel nende vähendamist. Teisi asjaolusid, mis vähendamise tingiks, paraku ei nähtu. Samuti ei ole põhjendatud menetluskulude kandmise võimaldamine ositi 1 aasta jooksul. I. Valge ja S. Berg viibivad mõlemad käesolevas kriminaalasjas vahi all ning peavad kohtuotsuse jõustumisel asuma kandma vangistust (mõlemale mõisteti üle 3 aasta pikkune vangistus). Tõenäosus, et menetluskulude tasumise võimaldamine aasta jooksul aitab neil võrdlemise kõrged menetluskulud tasuda, on kolleegiumi hinnangul äärmiselt väike. Seda kinnitab ka I. Valge kaitsja apellatsioonist nähtuv, mille kohaselt I. Valgel ei ole olnud selle aasta jooksul kinnipidamiskohas võimalusi raha teenida, sääste tal ei ole ja kui ta vabanedes saaks asuda tööle, siis kindlasti ei ole võimeline tasuma ka mitte 1 või paari lähima aasta jooksul täies mahus menetluskulusid, kuna selleks puuduvad majanduslikud võimalused. Seega oleks ka vähendatud ning 1 aasta peale jaotatud menetluskulude õigeaegne tasumine äärmiselt ebatõenäoline.
79.KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 182 lg 2 alusel mõistis maakohus OÜ Vallesburg kasuks välja kannatanu esindaja tasu 2058,75 eurot, mis jagati võrdselt kõigi kolme süüdistatava vahel. Seega tuleb igal süüdistataval tasuda kannatanu esindaja tasu katteks 686,25 eurot. K. Mihhailovi kaitsja taotleb eelnimetatud kulu väljamõistmise tühistamist seoses sellega, et tsiviilhagi nõude alus on tõendamata ning hagi tuleks jätta rahuldamata. Kuna OÜ Vallesburg tsiviilhagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, puudub alus kannatanu esindaja tasu väljamõistmise tühistamiseks või vähendamiseks. (IV)
80.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2 ja § 340 lg 4 p-st 1, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 07.05.2025. a otsuse osas, millega kohus vabastas K. Mihhailovi mõistetud karistusest KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi. Samuti täiendab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-le 3 tuginedes maakohtu otsuse põhjendusi I. Valgele ja S. Bergile karistuse mõistmisel. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Prokuröri, I. Valge, tema kaitsja ja S. Bergi kaitsja apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele. K. Mihhailovi kaitsja apellatsioonid jäävad rahuldamata.
81.I. Valge määratud kaitsja Anu Pärtel on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 60 minutit, nõupidamisele kliendiga 30 minutit ja apellatsiooni koostamisele 110 minutit, mille eest taotleb ta kokku tasu 292,80 eurot, sh käibemaks 52,80 eurot. Kolleegium, hinnates maakohtu otsuse ja apellatsiooni mahtu, leiab, et tasutaotlus tuleb lugeda põhjendatuks.
82.S. Bergi määratud kaitsja Aro Siinmaa on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal toimikuga tutvumiseks 2 tundi, maakohtu otsusega tutvumiseks 1 tund, nõupidamisele kliendiga 25 minutit ja apellatsiooni koostamisele 4 tundi, mille eest taotleb ta kokku tasu 607,56 eurot, sh käibemaks 109,56 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud.
83.K. Mihhailovi määratud kaitsja Marko Paabumets on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 1 tund ja apellatsiooni koostamisele 1,5 tundi, mille eest taotleb ta kokku tasu 219,60 eurot, sh
käibemaks 39,60 eurot. Kolleegiumi hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
84.KrMS § 185 lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.
85.Riigikohus on selgitanud, et süüdistatava (või kaitsja) täielikult põhjendamatuks osutunud apellatsiooni menetlemisest tingitud kulu peab KrMS § 185 lg 2 esimese lause kohaselt hüvitama süüdistatav, isegi juhul, kui maakohtu otsus mõne teise kohtumenetluse poole apellatsiooni alusel (osaliselt) tühistatakse (vt ka RKKKo 1-21-1421/182 p 151; 1-202438/33 p 58, 1-16-9323/410 p 30). See tähendab, et kuna ringkonnakohus jätab K. Mihhailovi kaitsja apellatsiooni rahuldamata, jäävad K. Mihhailovi menetluskulud tema endi kanda. I. Valge kaitsja ja S. Bergi kaitsja apellatsioonid rahuldab ringkonnakohus osaliselt ehk teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 3 sätestatud lahendi, mis tähendab, et nende menetluskulud jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
86.Seega jäävad KrMS § 185 lg 1 alusel I. Valge menetluskulud 292,80 eurot ja S. Bergi menetluskulud 607,56 eurot riigi kanda. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad K. Mihhailovilt riigi kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 219,60 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.