Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. september 2025, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-25-3530 (23259050049)
Kohtunik
Kristel Jaakus
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Marge Voogma
Kriminaalasi
E A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
E A, isikukood XXX, XXX, elukoht XXX, emakeel XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid välisriigi karistusi 1, väärteokorras karistatud 1-l korral, tõkendit ei ole kohaldatud.
Kaitsjad
vandeadvokaat Silver Reinsaar ja vandeadvokaadi abi Mileen Arbma kokkuleppel
Kannatanu
K T, isikukood XXX,
Kohtuistungi toimumise aeg
15.09.2025
Juhindudes KrMS § 202 § 206, § 274 lg 5, § 385 p 10 sätetest, kohus määras: Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus. Lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-25-3530 (23259050049) E A esitatud süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel kohustada E A maksma 1500 (üks tuhat viissada) eurot riigituludesse 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Riigituludesse maksmisele kuuluv summa
eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Luminor Bank või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925900000636 ning selgitus „E A, 1-25-3530, summa riigituludesse.“
KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustada E A tasuma menetluskulud 310 (kolmsada kümme) eurot riigituludesse 5 (viie) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank, nr EE221700017003510302 Luminor Bank või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925900000649 ning selgitus: „E A, 1-253530, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kaks DVD-R plaati 02.04.2023 Virma pubi valvekaamera salvestisega ja häirekeskuse kõne salvestisega kriminaalasja juurde. KrMS § 206 lg 5 alusel käesolev määrus avalikustatakse KrMS §-s 408 1 sätestatud korras, asendades süüdistatava E A nime ja isikuandmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtumäärus edastada E A ja tema kaitsjatele, kannatanule ning prokurörile. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust (KrMS § 385 p 10). Asjaolud ja menetluse käik Viru Ringkonnaprokuratuur edastas 27.06.2025 Viru Maakohtusse süüdistusakti E A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi menetlemiseks üldmenetluses. E A süüdistatakse selles, et tema 02.04.2023 kella 02:24 paiku XXX asuvas Virma Pubis ehk avalikus kohas KorS § 54 mõttes, tungis kallale ja lõi K T ühel korral parema käe rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus pikali maha ja kaotas teadvuse. Sel ajal kui K T oli teadvusetult maas, lõi E A teda veel korduvalt jalaga vastu pead ja nägu. Antud tegevusega põhjustas E A kannatanu K T füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähemalt neli nädalat kestvad tervisekahjustused – s.o vasaku kulmu piirkonnas 4 cm pikkune põrutushaav, vasakul pool ülahuulel ca 0,2 cm pikkune põrutushaav ja vasakul pool alalõualuu murd. Eelkirjeldatud käitumise ja tegevusega häiris E A lisaks kannatanule oluliselt sündmuskohal viibinud ja sündmuste käiku nende tahte vastaselt kaasatud, sündmuse juures viibinud asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat ja halvustatavat suhtumist avalikku korda. Sellise käitumisega rikkus E A KorS § 55 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata või kakelda. KorS § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Seega E A, rikkudes tahtlikult avalikus kohas käitumise üldnõudeid, kui see on toime pandud vägivallaga, kahjustades oma tegevusega teise inimese tervist ning tekitades tahtlikult füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis põhjustasid pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat, kuid vähem kui 4 kuud, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
15.09.2025 toimunud eelistungil esitas prokurör menetluse lõpetamise taotluse. Kohus andis E A süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusest nähtub, et KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et menetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Süüdistatavale E A etteheidetav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aasta pikkuse vangistuse. Etteheidetav kuritegu on toime pandud 02.04.2023. Kohtueelse menetluse käigus on E A poolt teo toimepanemine veenvalt tõendamist leidnud. Karistusregistri andmetel puuduvad E A käesoleval hetkel kehtivad kriminaalkaristused, isikul on üks kehtiv väärteokaristus ja üks kehtiv välisriigi karistus ning uute, tema poolt toimepandud kuritegude kohta informatsioon puudub. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et E A suhtes ei ole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine ja isiku edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik tema kriminaalkorras karistamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks E A suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. E A on andnud nõusoleku, mille kohaselt ta on nõus ja soovib, et tema suhtes lõpetataks eelviidatud kuriteosüüdistuse osas kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel (seoses avaliku menetlushuvi puudumisega). Talle on selgitatud ka KrMS § 202 lõpetamise tähendust ja tagajärgi. E A on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel maksma kindla summa 1500 eurot riigituludesse 5 kuu jooksul. Samuti on ta nõus tasuma sama aja jooksul menetluskulud kokku summas 310 eurot. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 4 ning § 206, ringkonnaprokurör taotleb Viru Maakohtult lõpetada kriminaalasjas nr 1-25-3530 (23259050049) menetlus E A suhtes ning kohustada E A KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel maksma kindla summa 1500 (üks tuhat viissada) eurot riigituludesse 5 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma menetluskulud kogusummas 310 eurot 5 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Asitõendid, elektroonilised andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaat, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde, tõkendid ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad ning andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvad andmed: puuduvad. Kaitsja toetas kohtuistungil täielikult prokuröri taotlust, pidades seda põhjendatuks ning paludes menetlus kriminaalasjas lõpetada. Süüdistatav E A oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning lubas kohtuistungil talle määratavad kohustused tähtajaks täita. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
KrMS § 202 lg 2 p 1,2 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg olla pikem kui kuus kuud. KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel. Kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamise eeldused KrMS § 202 lg 1 alusel on olemas juhul, kui 1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) isik on kuriteoga tekitatud kahju heastanud või asunud seda heastama, 4) isik on kriminaalmenetluse kulud tasunud või võtnud endale kohustuse need tasuda, 5) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, 6) prokuratuur on taotlenud kriminaalmenetluse lõpetamist ning 7) isik on sellega nõustunud. Nende eelduste olemasolul võib kohus KrMS § 202 lg 2 p 1,2 alusel kaalutlusõigusest lähtuvalt panna prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle tähtajalisi kohustusi, millisteks on käesoleval juhul kohustus tasuda osaliselt kriminaalmenetluse kulud ja maksta kindel summa riigituludesse. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja. KrMS § 202 kohaldamine eeldab esmalt, et eelnenud kriminaalmenetluse käigus on kahtlustatava või süüdistatava käitumises tuvastatud KarS § 2 lg-s 2 sätestatud teo karistatavuse üldised eeldused - süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü (RKKK 3-1-1-19-10, p 8.3). Kohus leiab, et kriminaalasja toimikus sisalduvate tõenditega on tõendamist leidnud E A poolt talle etteheidetava süüteo toimepanemine, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mille toimepanemises E A süüdistatakse, näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, seega on tegemist teise astme kuriteoga. Prokuratuur on esitanud taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Süüdistatav E A on andnud nõusoleku kriminaalasja lõpetamiseks. Prokurör taotles, et E A võtab endale KrMS § 202 lg 2 p-des 1, 2 sätestatud kohustused, s.o maksta kindel summa 1500 eurot riigituludesse 5 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest ja tasuda menetluskulud kogusummas 310 eurot 5 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. E A kinnitas kohtuistungil, et on kohustustega nõus ning saab aru, et kui ta kohustusi ei täida, jätkatakse kriminaalasja arutamist üldkorras. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul selliste kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul süüteole, mis on tõendamist leidnud, riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse
kohaldada õigusrikkuja suhtes teatud juhtudel oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Kohtu hinnangul puudub asjas avalik menetlushuvi. Tegemist ei ole sellise teoga, millest saaks järeldada, et E A edasine käitumine võib ohustada laia avalikkust või igaüht. Tegemist oli konfliktisituatsiooniga eraisikute vahel, mis päädis vägivalla kasutamisega. Samuti ei olnud tegemist raskete tegudega (vrdl tapmine, raske tervisekahjustuse tekitamine jms), mis juba iseenesest võiksid õigustada E A karistamist. Samuti ei õigusta üld- ja eripreventiivsed kaalutlused E A karistamist. Kuigi E A on karistusregistri andmetel üks kehtiv välisriigi karistus ning üks kehtiv väärteokaristus, puuduvad tal Eesti Vabariigis kehtivad kriminaalkaristused. Väärteokaristus on mõistetud üle kahe aasta tagasi, s.o 31.05.2023. Käesolevas kriminaalasjas etteheidetavatest kuritegudest on samuti möödas üle 2 aasta 5 kuu ning selle aja jooksul ei ole E A Eesti Vabariigis uusi süütegusid toime pannud, vähemalt puudub kohtul sellekohane teave. Seega on E A suutnud juba näidata, et ta suudab käituda õiguskuulekalt. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et E A seaduskuulekuse tagamiseks ei ole käesoleval ajal tingimata vajalik tema kriminaalkorras karistamine, vaid selleks piisab talle kohustuste määramisest. Süüdistatav E A on võtnud endale kohustused tasuda riigituludesse 5 kuu jooksul kriminaalmenetluse kulud summas 310 eurot ja maksta riigituludesse 5 kuu jooksul 1500 eurot. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-25-3530 E A suhtes süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 202 lg 6 sätestatu kohaselt, kui isik ei täida talle pandud kohustust, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kui E A ei täida käesolevas määruses märgitud kohustusi või ei tee seda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse määrusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb kriminaaltoimiku juures asuvad kaks DVD-R plaati 02.04.2023 Virma pubi valvekaamera salvestisega ja häirekeskuse kõne salvestisega, jätta kriminaalasja juurde. Kriminaalasjas on E A menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOI00100-01) tegemisega tekkinud kulu
eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOI00189-01) tegemisega tekkinud kulu 155 eurot, kokku 310 eurot. KrMS § 183 lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Samas, KrMS § 202 lg 1 p 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud. E A on nõustunud temale pandava kohustusega tasuda kohtu määratud tähtajaks kriminaalmenetluse kulud. Seega kuuluvad käesolevas kriminaalasjas menetluskulud süüdistatava nõusolekul väljamõistmisele süüdistatavalt 5 kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. (digitaalselt allkirjastatud)
Kristel Jaakus Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.