Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Kohustada Kevin Šubravõid tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 258,89 eurot. Menetluskulud, kogusummas 3106,68 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber xxx. Selgitusse võib märkida: „Kevin Šubravõi, kriminaalasi 1-25-4445, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KarS § 84 alusel mõista Kevin Šubravõilt konfiskeerimise asendamise korras välja 372,80 eurot, mis tuleb kanda riigituludesse 1 aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Asitõendid: - narkootiline aine ja kanepitaim (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - plastiktops, kilepakend, fooliumtükid, kasvatustelk koos konstruktsioonidega ja ventilatsioonifilter Mars hydro (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Kevin Šubravõid (Šubravõi) süüdistatakse selles, et ta omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohast ja isikult suures koguses (s.o koguses, millest piisaks narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele) narkootilist ainet hašišit. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet hoidis ta enda valduses kuni 26.03.2025 kellani 14.00, mil tema elukohas Tallinnas aadressil xxx teostatud läbiotsimise käigus andis ta enda toast kirjutuslaua sahtlist välja plastiktopsi „3xhhcspacecakes“, milles kilepakend ning kuus fooliumpakendit kokku 18,64 grammi kanepist valmistatud hašišiga, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 39-41%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine,

laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš) kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisaga 1 kehtestatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1 lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Hašiši puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1 grammist. Seega käitles Kevin Šubravõi narkootilisi aineid koguses, millest saaks narkojoobe vähemalt 186 inimest.

Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kevin Šubravõi toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse Kevin Šubravõid kanepi ebaseaduslikus kasvatamises. Nii hakkas tema kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajast alates ebaseaduslikult kasvatama narkootilise aine kanepi valmistamise eesmärgil ühte kanepitaime Tallinnas aadressil xxx. Selleks hankis ta kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohast ja isikust kanepitaime kasvatamiseks vajalikud esemed (kasvatustelgi, LED-valgustuslambi, ventilatsioonisüsteemi, hüdropoonika, istutuspoti, mulla) ja kanepiseemned, mille külvas istutuspotti. Sel viisil kasvatatud kanepitaime hooldas ta kuni 26.03.2025 kellani 14.00, mil Tallinnas aadressil xxx teostatud läbiotsimise käigus võeti korteris paremat kätt asuvast toast taimekasvatustelgist ära kasvav kanepitaim massiga 48,18 grammi, mille THC sisaldus on 12%. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib kanepit kasvatada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõuete kohaselt.

Seega oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Kevin Šubravõi toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise, s.o KarS § 188 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Kevin Šubravõi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 25.08.2025 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Kevin Šubravõi süüdi tunnistamist Kars § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 2 aastat 3 kuud ning KarS § 188 lg 1 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat ning mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täitmisele kui Kevin Šubravõi ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 84 alusel mõista Kevin Šubravõilt välja konfiskeerimise asendamise korras 372,80 eurot, mis tuleb kanda riigituludesse hiljemalt 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KarS § 83 lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KarS § 191 alusel kohus

konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KarS § 83 lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja KrMS § 126 lg 3 p-dest 1, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootiline aine ja kanepitaim (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - plastiktops, kilepakend, fooliumtükid, kasvatustelk koos konstruktsioonidega ja ventilatsioonifilter Mars hydro (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2215 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 536 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 355,68 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.