Emmanuil Tanejevi süüdistuses KarS § 4231, KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi üldmenetluses
Prokurör
Lõuna Rood
Süüdistatav
EMMANUIL TANEJEV
Isikukood 39701152724; viibimiskoht: Tartu Vangla; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX; karistatus: neli kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud Tartu Maakohtu
9.augusti 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302; viis kehtivat väärteokaristust; tõkend: 18. oktoobri 2024 määrusega vahistatud alates 17. oktoober 2024 ja 11. detsembri 2024 määrusega pikendatud vahistamise tähtaega kuni 17. veebruar 2025
Kaitsja
Vandeadvokaat Kalju Kutsar
Ringkonnaprokuratuuri
ringkonnaprokurör
Silva
Kohtuistungite toimumise aeg 13. veebruar, 13. mai, 19. mai, 20. mai, 21. mai, 12. juuni
1.Süüdi tunnistada Emmanuil Tanejev KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
2.KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302 mõistetud karistusega, mis oli 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 8 (kaheksa) kuud 5 (viis) päeva vangistust. Emmanuil Tanejevi kandmata karistus on 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
3.Süüdi tunnistada Emmanuil Tanejev KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
4.KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-3302 mõistetud liitkaristusega, mis on 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Emmanuil Tanejevile 6 (kuus) aastat 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja hakata arvestama karistusaja algust alates Emmanuil Tanejevi kahtlustatavana kinnipidamisest 17. oktoobril 2024.
6.Rahuldada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute tsiviilhagid varalise kahju nõudes täielikult ja mõista Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks: 6.1 MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasuks 103,70 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EE182200221028541977 (Swedbank AS); 6.2 A. U. kasuks 190 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS); 6.3 M. M. kasuks 300 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX (AS LHV Pank); 6.4 K-E. K. kasuks 200 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX (Coop Pank AS); 6.5 A. N. kasuks 190 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS); 6.6 E. K. kasuks 200 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX (AS LHV Pank); 6.7 E. L. kasuks 190 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr XXX (Swedbank AS); 6.8 Tartu vald, Raadi alev, Kaupmehe tn 13 korteriühistu kasuks 827,46 eurot, mis tuleb hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EE221010220264425220 (AS SEB Pank).
7.KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Emmanuil Tanejevilt välja riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelses menetluses 673,44 eurot ja kohtumenetluses 2172,82 eurot, kokku 2846,26 eurot; DNA ekspertiiside kulust pool ehk 2170 eurot ja sundraha 2215 eurot. Kokku on menetluskulud 7231,26 eurot (seitse tuhat kakssada kolmkümmend üks eurot ja 26 senti).
8.Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99925700021718. Selgitusse tuleb märkida „1-25-615, menetluskulud, Emmanuil Tanejev“.
10.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juures olevad DVD-plaadid kriminaalasja materjalide juurde.
11.KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Emmanuil Tanejevile musta värvi Calvin Kleini kott, mis asub samuti Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis.
12.KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse sõrgkang (Politsei- ja Piirivalveametile kasutamiseks) ja musta värvi Nike kilejope, musta värvi Calvin Kleini kapuutsiga pusa, musta-hallivärvi Nike dressipüksid (viia taaskasutuskeskusesse).
13.KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada keldriboksi nr 16 ja nr 24 lukuvastused, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis.
15.KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel teavitada kannatanuid S. P., M. M. ja S. L. V. kui Emmanuil Tanejev vahi alt vabastatakse ning S. P., M. M. ja lisaks K. K. Emmanuil Tanejevi ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest.
16.Kaitsja taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
I Süüdistuse sisu Emmanuil Tanejevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatilisi vargusi, tungis ajavahemikul 14.-15. oktoober 2024, grupis koos S. S., sisse uste lahti murdmise teel Tartus, Kummeli XXX asuvasse korterimaja keldrikorrusele ja keldriboksidesse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära: • M. V. kuuluva Makita akulööktrelli koos laadijaga väärtusega 350 eurot ja Makita laadija koos akuga väärtusega 100 eurot; • K. M. kuuluva ressiiveri Sony STR-DH100 väärtusega 100 eurot; • S. P. kuuluvad Makita akutrell DF347D koos kahe aku ja laadijaga, Makita tikksae JV143D, Makita puuri otsikud kõik kokku komplektis koguväärtusega 155 eurot ning puuride komplekti väärtusega 10 eurot; • A. U. kuuluvad Makita tööriistakast Combokit koos kahe akutrelli, kahe aku ja laadijaga koguväärtusega 563,90 eurot, seinalihvija Mirka Leros väärtusega 800 eurot, Makita akuketassaag väärtusega 250 eurot, Makita aku väärtusega 60 eurot, Makita juhtmevabakõlar väärtusega 144 eurot, Makita trell-kruvikeerajaga koos kahe akuga koguväärtusega 151 eurot; • S. L. V. kuuluva sülearvuti Lenovo Thinkpad väärtuses 100 eurot; • K. R. kuuluva elektriline tõukeratas Navee Electric Scooter N40 väärtusega 469,90 eurot; • M. M. kuuluva elektriline tõukeratas GPad Joyride koos laadijaga koguväärtusega 599 eurot, naiste parka väärtusega 180 eurot, AEG akutrelli koos kahe aku ja akulaadijaga väärtusega 174 eurot.
Samas murdis sisse K. K. ja M. K. keldriboksidesse lõhkudes uksehaagi aga ei leidnud midagi huvipakkuvat, mida omastada. Samuti üritas võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse murda M. K. keldriboksi lõhkudes uksehaagi, kuid tabalukk takistas sissepääsu. Ajavahemikul 16.-17. oktoober 2024 grupis koos S. S. tungis sisse uste lahti murdmise teel Tartus, Mõisavahe XXX kortermaja keldrikorrusele ja keldriboksidesse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära boksist nr 16 K.-E. K. kuuluva elektrilise jalgratta Oolter Torm S väärtusega 799,99 eurot ja jalgratta luku väärtusega 62 eurot ning boksist nr 24 R. L. kuuluva elektritõukeratta Gpad Joy Eco koos laadijaga koguväärtusega 499,99 eurot. Samuti üritas sisse murda A. N. kuuluvasse boksi nr 13 painutades uksepiita ja üritades lukku katki teha ning E. K. kuuluvasse boksi nr 20 üritades lukku katki teha, kuid sisse pääseda ei õnnestunud.
15.oktoobril 2024 kella 01.15 paiku grupis koos S. S. tungis sisse uste lahti murdmise teel Tartus Jaama tn XXX kortermajja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja seejärel üritas sisse tungida keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest olenemata põhjusel, kuna ust ei õnnestunud avada. 16.oktoobril 2024 kella 01.00 paiku grupis koos S. S. tungis uste lahti murdmise teel sisse Tartus Narva mnt XXX asuvasse MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. L. kuuluva lukustatud jalgratta Scott Aspect 980 väärtusega 300 eurot.
16.oktoobril 2024 kella 05.00 paiku grupis koos S. S. tungis sisse uste lahtimurdmise teel Tartus Kaupmehe tn XXX asuvasse kortermajja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seejärel üritas sisse tungida keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest olenemata põhjusel, kuna ust ei õnnestunud avada. Sellega pani Emmanuil Tanejev süüdistuse kohaselt toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt grupi poolt ja sissetungimisega. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS § 423 1 järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 9. augusti 2024 otsusega (kuriteod 18. oktoober 2023 ja 8. detsember 2023), juhtis 21. detsembril 2023 kella 16.00 paiku Tartus Kalda tee 32B juures mootorsõidukit Audi A6 reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Emmanuil Tanejev rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Emmanuil Tanejev süüdistuse kohaselt toime KarS 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. II Kohtu seisukoht
1.Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis, leiab, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud.
2.Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu. Seejärel mõistab kohus Emmanuil Tanejevile karistuse. Viimaks võtab kohus seisukoha tsiviilhagide,
menetluskulude ja asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete ja tõkendi kohta ning lõpuks kaitsja taotluse osas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Emmanuil Tanejevi süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi.
3.Emmanuil Tanejevile heidetakse esmalt ette seda, et ta tungis ajavahemikul 14.-15. oktoober 2024, grupis koos S. S., sisse uste lahti murdmise teel Tartus Kummeli XXX asuva korterimaja keldrikorrusele ja keldriboksidesse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära: 1) M. V. kuuluva Makita akulööktrelli koos laadijaga väärtusega 350 eurot ja Makita laadija koos akuga väärtusega 100 eurot; 2) K. M. kuuluva ressiiveri Sony STR-DH100 väärtusega 100 eurot; 3) S. P. kuuluvad Makita akutrell DF347D koos kahe aku ja laadijaga, Makita tikksae JV143D, Makita puuri otsikud kõik kokku komplektis koguväärtusega 155 eurot ning puuride komplekti väärtusega 10 eurot; 4) A. U. kuuluvad Makita tööriistakasti Combokit koos kahe akutrelli, kahe aku ja laadijaga koguväärtusega 563,90 eurot, seinalihvija Mirka Leros väärtusega 800 eurot, Makita akuketassae väärtusega 250 eurot, Makita aku väärtusega 60 eurot, Makita juhtmevabakõlari väärtusega 144 eurot, Makita trell-kruvikeeraja koos kahe akuga koguväärtusega 151 eurot; 5) S. L. V. kuuluva sülearvuti Lenovo Thinkpad väärtuses 100 eurot; 5) K. R. kuuluva elektrilise tõukeratta Navee Electric Scooter N40 väärtusega 469,90 eurot; 6) M. M. kuuluva elektrilise tõukeratta GPad Joyride koos laadijaga koguväärtusega 599 eurot, naiste parka väärtusega 180 eurot, AEG akutrelli koos kahe aku ja akulaadijaga väärtusega 174 eurot. Samas murdis Emmanuil Tanejev süüdistuse kohaselt sisse K. K. ja M. K. keldriboksidesse lõhkudes uksehaagi, aga ta ei leidnud midagi huvipakkuvat, mida ära võtta. Samuti üritas võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse murda M. K. keldriboksi lõhkudes uksehaagi, kuid tabalukk takistas sissepääsu. 3.1 14.–15. oktoobril 2024 Tartus Kummeli XXX kortermaja keldriboksidese sissetungimise järgset sündmuskoha olustikku ja sealt leitud jälgi kirjeldab sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha vaatlus viidi läbi 15. oktoobril 2024 ja sellele lisatud fotod ja kommentaarid selgitavad väga täpselt, kuidas 0-korrusel asuvate keldribokside (panipaikade) ja tehnoruumide juurde pääseb ja kuidas keldriboksid paiknevad. Samuti on pildistatud nende sisu (II kd lk 1-20). 3.2 Sündmuskohalt võeti hulga DNA proove. Koostatud on 18. oktoobril 2024 DNA ekspertiisimäärus, mille eesmärgiks on teha kindlaks, kas leitud DNA langeb kokku süüdistatava Emmanuil Tanejevi, S. S. või mõne teise Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA-ga (II kd lk 22-23). Ekspertiisiakt 4. novembrist 2024 nr 24E-GE00972-01 tõendab, et nii Emmanuil Tanejevi kui S. S. DNA on esinenud sündmuskohalt leitud proovides, s.o nii sündmuskohalt leitud klaaspudelil kui keldriboksi rippluku kinnituselt (II kd lk 24-26). 14. jaanuaril 2025 on tehtud täiendav ekpertiisimäärus ja 15. jaanuaril 2025 esitatud ekspertiisiakt nr 25E-GE00039-01 (II kd lk 29-33p), mis samuti tõendab nii süüdistatava kui S. S. DNA esinemist sündmuskohalt võetud proovis. 3.3 Isikulistest tõenditest küsitleti kohtuistungitel kannatanuid M. V., M. K. ja K. R. 3.4 Kannatanu M. V. selgitas 20. mail 2025 kohtuistungil, et tema on Tartus Kummeli XXX asuva korteri omanik. Ta selgitas, kus asuvad kortermaja keldriboksid ja kuidas neisse pääseb. Kõik keldriboksid asuvad ühes ruumis. Selgus, et keldribokside juurde viiv rauduks on lukustatud. Tema keldriboks oli samuti lukustatud ja tabalukk oli ukse ees. Vargusest sai M. V. teada 15. oktoobril kell 8.40 Facebooki grupist kortermaja elanikele. Vargus oli toimunud õhtul ja hommikul liikus info, et on sisse murtud. Kannatanu selgitas, mida ta nägi kui läks oma keldriboksi juurde- seal oli jälgi rüüstamisest, ära oli võetud elektritööriistu, uks oli lõhutud ja maas olid alkoholipudelid. Kannatanu ei teadnud, kuidas sisse murti, kuid ta eeldab, et seda tehti abivahendiga, võimalik, et sõrgkangiga. Sisse murti kõigisse keldriboksidesse. Temalt võeti ära konkreetsemalt tööriistakohvris olevad elektritööriistad5
Makita akulööktrell koos akudega ja laadijaga, mille hinnanguline väärtus oli 350 eurot. Lisaks oli võetud veel suurema amprilise võimekusega Makita laadija väärtusega 100 eurot. Kahjunõuet ta ei esitanud, kuna sai enamiku varastatud asjadest tagasi. Lõhutud ust oli võimalik ise parandada (I kd 72-74). 3.5 Kannatanu K. R. selgitas 19. mai 2025 kohtuistungil, et tema üürib kortermajas Tartus Kummeli XXX korterit M. K.. K. R. selgitas samuti, et 15. oktoobril 2024 murti sisse kõikidesse keldriboksidesse. Kannatanu selgitas, et kortermaja keldriboksid ei ole numbritega tähistatud, iga elanik teab, milline temale kuulub. Keldribokside ala on metalluksega lukustatud, samuti oli lukustatud tabalukuga tema kasutuses olev keldriboks. Lukustus, mis kruvidega seinte külge on kinnitatud, oli seintest lahti kangutatud. Tabalukud olid kõigil terved, aga metallosad, mis on seina ja ukse külge kinnitatud, need olid seintest kruvidega väljas. Paar päeva enne seda olid kõik korras. Selleks on tema hinnangul tarvis eraldi abivahendit, tugevat kangi, sest niisama need lahti ei tule. K. R. kirjeldas, mida ta nägi kui pärast sissemurdmist keldribokside juurde läks- asjad olid laiali kogu keldibokside ala ulatuses. Temale kuuluva keldriboksi juures oli üks tema kahest tõukerattast. Teine tõukeratas, mille mark Navee N40 ja väärtus ca 500 eurot, oli varastatud. Kõikide keldribokside uksed olid lahti kangutatud. Tõukeratast ei ole ta tagasi saanud, kuid hagi ei esita, kuna kodukindlustus korvas kahju. Lõhutud ukse parandamise korraldas korteri omanik (I kd lk 60-61p). 3.6 Kannatanu M. K. selgitas 19. mai 2025 kohtuistungil, et tema on Tartus Kummel tn XXX korteri omanik ja korteris elab üürnik K. R.. Sündmus, millega seoses teda tunnistama on kutsutud, toimus 15. oktoobri 2024. Sündmusest kuulis ta majahaldurilt ja siis suhtles üürnikuga. Üürnik saatis talle keldriboksi olukorrast pildid. Näha oli, et rauddetail, millega ust suletakse, oli muljutud. Ukseramp oli välja rebitud, lukuaas oli ka välja rebitud. Tema hinnangul on selleks tarvis palju jõudu ja võimsat kangi, mis ukse vahele ajada. Ta kinnitas samuti, et panipaigad ei ole nummerdatud. Nii majja kui keldrisse pääseb läbi tugevate rauduste. Panipaiga juurde saamiseks tuleb kõigepealt välisuksest sisse saada. Selle lõhkumise kohta tal infot ei ole, keldriukse oli keegi ilmselt lahti jätnud, kuna seal lõhkumisjälgi ei olnud. K. R. varastati elektritõukeratas. Korteriühistu korraldas keldribokside korda tegemise (I kd 64p-65p). 3.7 Kohus tegi pärast kannatanute M. K., K. R. ja M. V. ülekuulamist ettepaneku avaldada ülejäänud kannatanute kohtueelsel menetlusel antud ütlused, millega kõik kohtusse kutsutud osapooled nõustusid. Kuigi kannatanute eisukoht ei ole oluline, kinnitasid nad siiski kohtule, et nad ei soovi kohtus ütluseid anda ning jäävad kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde (I kd lk 74). 3.8 Nii uuris kohus lisaks eelnevale dokumentaalsete tõenditena kannatanute S. P. (III kd lk 50-61), A. U. (III kd lk 62-76), S. L. V. (III kd lk 77-94), M. M. (III kd lk 96-106), K. M. (III kd lk 111-122), K. K. (III kd lk 123-132), M. K. (III kd lk 133-141) ja K. T. (II kd lk 36) vahetult pärast sissetungimisest teadasaamist esitatud süüteoteated, millest selgub sündmuse aeg, koht ja kirjeldus, samuti tekitatud kahju. Nimetatud kannatanute ülekuulamise protokollides antud ütlused sissemurdmise aja, koha ja sündmuskoha olustikku kohta on ühetaolised. Lisaks on kannatanud kirjeldanud nendelt ära võetud esemeid ja nende väärtust ning ka seda, millised varastatud asjad nad on tänaseks tagasi saanud või millises ulatuses on neile tekitatud kahju hüvitatud. Ütluste juurde on esitatud kviitungeid, arveid ja pilte, mis tõendavad kannatanutele konkreetse eseme kuuluvust ja samuti nende esemete väärtust. 3.9 Lisaks eelnevale on dokumentaalsete tõenditena hulga üleandmise ja vastuvõtmise akte, millega kannatanud on tõendanud seda, et nad on politseist tagasi saanud nendelt varastatud esemed. Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab, et S. P. on saanud kätte talle kuuluvad Makita akutrelli numbriga DF347D koos kahe akuga ja akulaadijaga, Makita tikksae numbriga JV143D ja Makita otsikute komplekti numbriga D-34936 (II kd lk 41).
Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab, et A. U. on saanud kätte temale kuuluvad esemed- Makita ketassaag numbriga DHS860 ja Makita aku, mille külje peal on kiri „kodumaja“ (II kd lk 42). Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab K. M. V. kannatanule S. L. V. kuuluva eseme üle andmist (III kd lk 95). Üleandmise-vastuvõtmise akt
7.detsembrist 2024 tõendab, et M. M. on saanud kätte temalt varastatud AEG akutrelli koos akulaadija ja kahe akuga (III kd lk 107). Üleandmise-vastuvõtmise akt 7. detsembrist 2024 tõendab, et K. M. on saanud kätte talle kuuluva Sony ressiiveri numbriga STR-DG520 (II kd lk 40). Üleandmise-vastuvõtmise akt 6. detsembrist 2024 kinnitab, et M. V. on saanud kätte talle kuuluvad Makita akulööktrelli ja Makita akulaadija koos Makita akuga (II kd lk 39).
4.Emmanuil Tanejevile heidetakse ette ka seda, et tema tungis ajavahemikul 16.-17. oktoober 2024 grupis koos S. S. uste lahti murdmise teel sisse Tartus Mõisavahe tn XXX asuva kortermaja keldrikorrusele ja keldriboksidesse ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära boksist nr 16 K.-E. K. kuuluva elektrilise jalgratta Oolter Torm S väärtusega 799,99 eurot ja jalgratta luku väärtusega 62 eurot ning boksist nr 24 R. L. kuuluva elektritõukeratta Gpad Joy Eco koos laadijaga koguväärtusega 499,99 eurot. Samuti üritas sisse murda A. N. kuuluvasse boksi nr 13 painutades uksepiita ja üritades lukku katki teha ning E. K. kuuluvasse boksi nr 20 üritades lukku katki teha, kuid sisse pääseda ei õnnestunud. 4.1 Eelpool kirjeldatud süüteosündmuse raames on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, millega tõendatakse sündmuskoha olustikku, sh kus paiknevad keldriboksid ja kuidas nende juurde pääseb ja sealt leitud jälgi (II kd lk 109-129). 4.2 Sündmuskohalt võeti kaasa seitse pakendit DNA proovidega. 22. oktoobril 2024 koostati ekspertiisimäärus eesmärgiga tuvastada, kas ekspertiisiasutuse käsutusse antud proovidest määratletud DNA profiilidel on kokkulangevus S. S. ja Emmanuil Tanejevi talletatud DNA profiiliga või Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. 5. novembri 2024 ekspertiisiakti nr 24E-GE00979-01 kohaselt ei tuvastatud, et proovides sisalduv DNA langeks kokku Emmanuil Tanejevi või T. S. (II kd lk 131-136). 4.3 Isikulistest tõenditest kutsuti kohtusse kannatanud K.-E. K., E. K. ja R. L. 4.4 Kannatanu K.-E. K. selgitas kohtuistungil 19. mail 2025, et temale kuulub Tartus Mõisavahe XXX asuva korter koos selle juurde kuuluva keldriboksiga. Kannantanu selgitas, kus maja asub, kuidas see paikneb seoses kergliiklus- ja sõiduteedega ja mismoodi maja juurde pääseb. Keldriboksi sissemurdmisest sai tema teada 17. oktoobril 2024 kell 11.55, kui üks majaelanikest postitas maja Facebooki gruppi pildi, kus oli näha lahtiseid panipaiga uksi. Kannatanu selgitas, et kõik panipaigad on tähistatud numbriga, tema oma nr XXX. Panipaik oli lukustatud ja sinna oli sisse saadud nii, et uksepiit ja uks olid kahjustatud, ukseleng, kus on ukse südamik, oli katki murtud. Ta arvab, et käega sellist vigastust ei tekita. Kui ta panipaika paar päeva enne sündmust külastas, siis oli tema elektriline maanteeratas Oolter Torm S väärtusega 799 eurot ja rattalukk väärtusega 63-64 eurot seal olemas. Ratta sai ta tagasi politseist, kuid see oli tugevasti kahjustatud. Rattale tekitataud kahju ja panipaiga ukse parandamise kulu hüvitas talle kodukindlustus. Tema tasuda oli omavastutus 200 eurot, mille osas on esitatud tsiviilhagi (I kd lk 61p-63). 4.5 Kannatanu E. K. ütlused kohtuistungil 19. mail 2025 kinnitavad, et tema elukohaks olnud korteri juurde kuuluvasse panipaika märgiga PP20 kortermajas aadressil Mõisavahe XXX Tartus murti sisse 17. oktoobril 2024 ja sellega tekitati talle varalist kahju. Sissemurdmisest sai ta teada elanike Facebooki grupi kaudu. Keldribokside juurde viib metalluks, mis oli jäänud lukku panemata. Kannatanu kirjeldas, mida ta nägi kui oma panipaika kontrollima läks - uks oli saanud kahjustada käepideme kõrgusel lukukeele läheduses, täpsemalt oli ukseleht saanud muljuda. Lisaks oli lukusüsteemi konstruktsioon, kuhu ukse sulgudes keel riivistub, muljuda saanud. Lukukeele süsteem raami ja ukse küljes olid metallist osad ja need metallist osad olid kõverad. Oli kasutatud sellist jõudu, mida kätega ei ole võimalik tekitada. Panipaiga
juures käis ta enda sõnul 2–3 päeva varem. Kannatanu kirjeldas, kuidas on võimalik kortermajja pääseda. Metallukse, mis viib keldribokside juurde, peab iga elanik ise lukustama, kui ta külastab oma panipaika. Üks aktiivne elanik nende majast käis mitu korda päevas ust kontrollimas, et panipaika viivad metalluksed oleksid lukus ja andis teada, kui ei olnud. Seda juhtus väga tihti, et ei olnud lukus. Sama elanik teatas, et 17. oktoobri 2024 hommikul oli jälle uks lahti jäetud. Ta nägi, et mitme keldriboksi uksed olid praokil, näha oli jälgi sissemurdmisest. Tema kahju seisneb ukse parandamises. Kodukindlustusele tasus ta kahjujuhtumi omavastutuse 200 eurot ja selles summas on ka tsiviilhagi (I kd lk 63-64). 4.6 Kannatanu K.-E. K. ja E. K. ütlustega haakuvad ka R. L. 19. mail 2025 antud ütlused, kus ta kinnitab, et tema Mõisavahe XXX Tartu linnas asuva korteri XXX panipaika murti sisse
15.oktoobril 2024. Ta selgitas samuti, kus ja kuidas kortermaja paikneb võrreldes sõiduteede ja teiste kortermajadega, mitu ust majal on ja kuidas panipaikade juurde pääseb. Panipaigad jagunevad kahte osasse. Tema panipaik on teises osas. Seal on metalluks ees ja sealt edasi on juba erinevate korterite panipaigad. Metalluks on lukus, tuleb elanikel ise lukustada iga kord. Murdmisjärgi sellel ei olnud. Välisuksed on iselukustuvad. Sinna saab sisse kas võtmega või magnetvõtmega või pinkoodiga, on võimalik ka läbi fonotelefoni avada see uks. Välisuksel samuti sissemurdmisjälgi ei olnud. Kui ta koos politseiga panipaikade juurde läks, siis nägi, et neisse on sisse murtud. Tema panipaiga uksest oli tükk välja murdunud ja oli välja tõmmatud ukse lukuvastus. Oma panipaigas hoidis ta kahte rula, vana jalgratast, elektritõukeratast. Elektritõukeratast GPad Joyride Eco, mille ta soetas aastal 2021 hinnaga 549 eurot ja lukku, millega ta elektritõukeratast kinnitab ning laadijat enam ei olnud. Tõukeratta ostuhind täna oleks 499 eurot. Selleks, et taastada panipaiga uks olukord enne sissemurdmist, oleks täielikult vaja ära vahetada ukseleht ja ukselengid, aga tema kindlustus ei soostunud seda vahetama ja siis ta ei pidanud seda mõistlikuks ja parandas ust ise. Tõukeratta sai politseilt tagasi (I kd 65p-67, II kd 139). 4.7 Prokuröri taotlusel võttis kohus KrMS § 296 lg 1 ja 2911 alusel vastu kannatanu A. N. süüteoteate koos fotodega lõhutud uksest, kannatanu ülekuulamise 28. oktoobril 2024 protokolli, Vennad Ehitus arved ja Swedbanki kodukindlustuse poliisi. Kannatanu ütluste kohaselt kuulub tunnistajale korter Tartus Mõisavahe tn XXX ja selle juurde panipaik number XXX. 16. oktoobri 2024 kella 21.00 ja 17. oktoobri 2024 kella 12.00 vahel murti sisse kortermaja panipaikadesse, mis asuvad maja esimesel korrusel. Tema elukaaslane käis
16.oktoobril 2024 enne kella 21.00 panipaigas ja siis oli kõik korras. Elukaaslane lukustas panipaiga ukse ja panipaiga juurde viiva ukse. Sissemurdmisest sai teada Facebooki grupi kaudu. Kui ta õhtul panipaika vaatama läks, siis oli panipaiga uksepiit ära muljutud ning püütud oli lukku katki teha. Uksel oli kahjustada saanud metallist osa, kuhu ukselukk sisse käib. Uks ise läks kinni ning ka võtmega sai keerata ust kinni. Midagi kaasa ei olnud võetud (III kd lk 142-153). 4.8 Dokumentaalsete tõenditena uuriti kohtus arveid jt dokumente, mis kinnitavad kannatanutelt ära võetud esemete väärtust ja vargusega tekitatud muud kahju ning tekitatud kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutusi (II kd lk 169-184, III kd 18-23, III kd lk 29). 4.9 Üleandmise-vastuvõtmise akt 9. detsembrist 2014 tõendab, et K.-E. K. on saanud tagasi talle kuuluva valget värvi elektrilise jalgratta Oolter Torm S (III kd lk 28). Üleandmisevastuvõtmise akt 7. detsembrist 2024 tõendab R. L. kuuluva elektrilise tõukeratta Gpad JoyrdeEco koos musta värvi koodilukuga kättesaamist (III kd lk 31). Leiu akt tõendab kannatanult varastatud eseme leidmist ja hoiule võtmise akt esemete hoiule võtmist.
5.Emmanuil Tanejevile heidetakse ette seda, et 15. oktoobril 2024 kella 01.15 paiku grupis koos S. S. tungis ta sisse uste lahti murdmise teel Tartus Jaama tn XXX kortermajja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja seejärel üritas sisse tungida keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest olenemata põhjusel, kuna ust ei õnnestunud avada.
5.1 Kannatanu Jaama 10a juhatuse liige K. V. (II kd lk 43) andis kohtuistungil ütlusi seoses korteriühistusse toimunud sissemurdmiskatsega 15. oktoobri 2024 öösel kella 01.15 paiku. Sissemurdmiskatse avastas hommikul tema abikaasa tööle minnes. Ta saatis pildi, mis sai kaasa kuriteoavaldusega. Pärast käis ka ise murdmisjälgi vaatamas. Kahjustused ukselukustus mehhanismi piirkonnas on ilmselt kangiga tekitatud. Sissetungijaid oli kaks. Sündmusest on videosalvestised. Videosalvestise põhjal saadi sisse välisuksest ja liiguti kohe trepist alla garaaži keldriukse juurde. See on ühine uks, mis viib garaažiruumi ja keldriruumidesse. Uksel ei ole mingeid silte ega viiteid. Aru otseselt saada ei ole, mis uks see võiks olla, aga võid eeldada, sest see on maa all null korrusel. Alumine uks oli ka lukustatud. Sellel olid murdmisjäljed. Välisuksest tuldi kiiresti läbi, sellel murdmisjälgi pole, aga ometi sisse saadi. Välisuks oli öösel lukus, see on automaatselt lukustuv uks. Sissetungijad olid meesterahvad, seda saab kindlalt väita. Vanust on raske hinnata, aga umbes 20-40 vahel. Sisse püüti murda kangiga, seda on videopildist näha. Videost on näha, kuidas isik jookseb alla, tal on käes kang. Ka välisukse murdmisel ühe liigutuse tegemisel on näha mingi kangi taoline ese, millega sinna sisse püüti saada. Keldri ja garaažiruumi uksel on muukimisjäljed, see oli ainus kahju. Ühistu jaoks väärtuses kuskil 200 eurot, sest see on kindlustuse omavastutuse osa. Kindlustuse protsessi läbiviimine jäi soiku. Me ei andnud seda käiku, see uks on senimaani sellises olukorras seal ees, sest jäljed ei ole väga suured ja keegi sellega ei tegele. Hagiavaldust esitatud ei ole (I kd lk 29-30). 5.2 Sissemurdmise kohta on kortermaja turvakaamerate salvestised, mis on asitõendina vaadeldud
14.novembril 2024. Salvestiselt NVR_ch1_main_ 20241015003130_20241015003210 on näha, kuidas kell 00:31:31 tulevad ukse juurde kaks meesterahvast. Üks isik on üleni tumedates riietes ja kott üleõla ning teisel isikul on tumedad üleriided ja heledad püksid. Heledates pükstes isik kangutab kortermaja välisust samal ajal midagi ukse vahele pistes. Kell 00:31:38 tuleb välisuks lahti ja isikud sisenevad koridori. Koridori tuli läheb põlema ja isikud jooksevad trepist alla. Videosalvestiselt on näha, et heledate pükstega isikul on seljas Nike märgiga jope, peas must müts ja näo ees sinise-valge puhv. Üleni mustas isikul on kapuuts peas, mille alt paistab välja heledat värvi nokamüts. Teiselt salvestiselt NVR_ch1_main_20241015003210_20241015003224 on näha, kuidas väliukse peegeldusest paistab, et isikud kangutavad midagi. Salvestiselt NVR_ch1_main_20241015003224_20241015003303 on näha, kuidas kell 00:32:29 lahkuvad isikud väliukse kaudu kortermajast (II kd 141-144).
6.Emmanuil Tanejevile heidetakse ette sedagi, et 16. oktoobril 2024 kella 01.00 paiku grupis koos S. S. tungis ta uste lahti murdmise teel sisse Tartus Narva mnt 89 asuvasse MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi ning võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära E. L. kuuluva lukustatud jalgratta Scott Aspect 980 väärtusega 300 eurot. 6.1 MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi sissetungimise fakt on tõendatud MTÜ Tartu Üliõpilasküla seadusliku esindaja kannatanu G. L. ütlustega. Kohtuistungil selgitas kannatanu esindaja, et MTÜ Tartu Üliõpilasküla on kohtule esitanud hagi seoses üliõpilaskülale kahju tekitamisega 16. oktoobril 2024 pärast südaööd. Sisse murti Narva mnt 89 rattaruumi. Sissemurdmisega lõhuti ukseplaat ja lukk. Kokku oli kahju 103,70 eurot. Üliõpilasküla juhatuse liige U. P. (III kd lk 36) esitas hagiavalduse (I kd 68p-69). Hagi tõendamiseks on esitatud Asluk OÜ arve 11. novembrist 2024 rattaruumi välisukse lukutööde maksumuse kohta summas 225,70 eurot (III kd lk 39). 6.2 Sissetungimist ja jalgratta vargust on tõendatud ka videofailidega Tartu linnas Narva mnt 89 asuva üliõpilaselamu turvakaamerate videosalvestistest ajavahemikul 11.-18. oktoober 2024. Kokku on 5 videofaili ja neid on vaadeldud ja koostatud 5. novembril 2024 asitõendi vaatlusprotokoll (II kd 149-164). Vaatlusprotokollis on väga detailselt kirjeldatud videosalvestistel nähtut, nii rattaruumi sisse tunginud isikute välimust kui tegevust. 16. oktoobril 2024 kella 00.53 paiku sisenevad kaks noormeest üliõpilasküla rattaruumi,
kangutavad sõrgkangiga ust, murtakse sõrgkangi abil sisse ja valitakse välja jalgratas. Videol on näha, et seal on väga palju jalgrattaid ja isikud liiguvad seal ruumis ringi ja otsivad sobivat jalgratast. Üks noormeestest lõhub rattaluku ja väljub rattaga. Video lõpeb, kui turvakaamera vaatevälja ilmuvad kaks noormeest, kes sõidavad jalgratastega sealt minema. 6.3 Üks ratastest, millega noormehed rattaruumist lahkusid, kuulus E. L. ja oli tema poja kasutuses. Tegemist oli jalgratta Scott Aspect 980, mis osteti 9. mail 2020. Esitatud on samast kuupäevast Lõunakeskuse Hawaii kviitung-arve summas 465 eurot, mis tõendab ratta 20 aspect 980 M Scott ostu (III kd lk 32). E. L. on esitanud rattast fotod (III kd lk 33-35). Jalgratas varastati ühiselamust ratta hoiuruumist Narva mnt 89 ajavahemikus 11.-18. oktoober 2024. Laps kirjutas talle ratta vargusest 18. oktoobril 2024 enne kella 17.00 Messengeris. Ratta väärtus on kannatanu hinnangul 300 eurot ja luku väärtus 50 eurot. Tsiviilhagi on esitatud summas 190 eurot, kuna ratas oli kindlustatud ja kindlustus hüvitab osa kahjust (I kd 67-68).
7.Emmanuil Tanejevit süüdistatakse viimaks ka 16. oktoobril 2024 kella 05.00 paiku grupis koos S. S. uste lahtimurdmise teel Tartus Kaupmehe tn 13 asuvasse kortermajja sisse tungimises võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seejärel üritas ta sisse tungida keldriruumidesse, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata süüdlase tahtest olenemata põhjusel, kuna ust ei õnnestunud avada. 7.1 K. N. korteriühistu Kaupmehe 13 esindajana (II kd lk 44) selgitas kohtuistungil, et sissemurdmine leidis temale teadaolevalt aset 16. oktoobril 2024. Kahju said korterelamu uksed. Kannatanu selgitas, kuidas kortermajja Raadi alev Kaupmehe 13 sisse pääseb. Majal on kaks peaust – peauks, tambur ja siseuks ning üks keldriuks. Maja on ristküliku kujuline, kitsama külje pealt on peasissekäik, laiema külje pealt maja eest on keldri sissekäik. Läbi keldri saab ka esimesele korrusele korterite juurde. Sisse püüti murda peauksest. Seal läheb järjest kaks peaust. Sealt on ilmselt sisse murtud, sest seal olid murdmisjäljed. Vargad pääsesid peauksest sisse ja läksid keldrisse ja toimetasid seal. Näha oli, et mingi kangilaadse esemega on sisse proovitud saada, seal oli muljumisjäljed, värv oli maas, ukse tihendid olid katki. Uksed olid enne seda lukustatud, need lähevad automaatselt lukku. Keldrisse pääsemiseks välisuksest on üks uks. Siseuksi on kaks. Siseuksed on lahti, neid ei lõhutud. Kahju, mis uste lõhkumistega tekitati oli vastavalt hinnapakkumistele ca 800–900 eurot. Kahjunõue koosneb esmasest lukkude ülevaatusest/hooldusest, lukusüsteemi vahetusest, uste hooldusest/parandusest. Tööde hinnapakkumised esitas politseile koos hagiavaldusega summas 827,46 eurot (I kd lk 30p-32). Hinnapakkumised, võetud Lukupood OÜ-lt, Aardla Lukuproff OÜ-lt, Fox Invest OÜ-lt on ka kriminaaltoimikus (II kd lk 45-47). Doordec OÜ on esitanud arve metalluste hoolduse ja remondi eest summas 298,90 eurot (II kd lk 48). 7.2 Tunnistajana andis kohtuistungil 21. mail 2025 ütlusi K. H., kes selgitas 16. oktoobri 2024 sündmusega seonduvalt järgmist. Ta elab aadressil Kaupmehe XXX ja ta ärkas umbes kella 5 paiku hommikul metallikolina peale üles, pani riidesse ja läks asja uurima. Talle tundus, et kolin kostis keldrist, mis on tema korteri all. Trepikojast saab kahe ukse kaudu keldrisse. Üks uks läheb bokside keskele, teine uks on nurgatagusem, millest tema läks. Mõlemad uksed, millest keldrisse pääseb, olid tol hetkel lahti. Kui ta keldrist uksest sisse läks, siis nägi, et kõik tuled põlevad, järelikult oli keegi seal või on just seal olnud. Kedagi tema ei näinud. Tuled on taimeriga, põlevad lühikest aega ja süttivad liikumise peale. Ta nägi ühe boksi uksel sissemurdmisjälgi, ust oli kangutatud ja proovitud lahti saada, kuid sisse ei olnud saadud. Ust oli tõenäoliselt pekstud kangiga. Jäljed olid vaid ühel uksel. Keldrisse saab kolme ukse kaudu, kaks trepikojast ja üks väljast. Välisuks oli jäetud niimoodi lahti, et jalamatt oli jäetud vahele. Ta läks õue ja märkas kahte isikut vasakul pool kõnnitee peal 20–30 meetri kaugusel majast. Selle peale helistas ta Häirekeskusesse ja teatas kortermaja keldrisse sissemurdmisest. Samal ajal filmis tema elukaaslane korteri aknast neid isikuid. Tegemist oli meestega, üks oli natuke lühem teisest, üleni mustas, kapuuts peas, mõlemal olid puhvid või torusallid. Teine
meesterahvas oli heledate dressipükstega, must jope, pigem heledam sinakas-hall pusa, kapuuts peal, puhv näo ees. Ta jälgis isikuid seni, kuni neile auto, tõenäoliselt takso, hall Seat järgi tuli. Ta nägi ka seda, et kang pandi kahe kortermaja vahel olevasse põõsasse. Kang oli lühema isiku käes, kes oli üleni mustas. Nad panid ka suvalise auto ratta alla moosipurgi ootamise käigus (I kd 77-78p). 7.3 Tunnistaja K. H. on uurijale saatnud videosalvestised 16. oktoobril 2024 Raadi alevis Kaupmehe tn 13 maja ees olevatest isikutest. Videosalvestisi on vaadeldud 24. jaanuaril 2025 ja koostatud vaatlusprotokoll (III kd lk 3-11). Salvestisi vaadati ka kohtusaalis ja need kinnitavad tunnistaja ütlusi. Esimese videosalvestiselt IMG_ 6104 2 nähtub, et kõnniteel puu all on kaks meesterahvast. Üks isik on üleni tumedates riietes ja kannab tumedat värvi jalanõusid. Teisel isikul on seljas tumedad jalanõud, heledat värvi püksid ja heledat värvi pusa, mille peal on tumedat värvi jope. Jope hõlmad on lahti, kapuuts peas ja nägu varjatud. Heledate pükstega isikul on käes telefon, mille ekraanivalgus on näha. Isikud räägivad midagi omavahel ja jäävad koos telefoni vaatama. Videosalvestiselt IMG_6104 on näha, et kaks isikut hakkavad kõndima puu alt ära. Kaamera keeratakse ära. Mõne hetke pärast keeratakse kaamera tagasi ja isikud on tagasi puu all ning räägivad omavahel. Heledate pükstega isikul on käes telefon. Kolmandalt videolt IMG_6105 on näha kuidas isikud on üksteise kõrval ja üleni tumedates riietes isikul on paremas käes kang. Isikud räägivad omavahel ja hakkavad siis ära kõndima. Neljandalt videolt IMG_6108 on näha, kuidas parkiva sõiduki tagant tuleb välja heledate pükstega isik. Tal ei ole enam peas kapuutsi ega ka nägu kaetud. Isik kõnnib edasi-tagasi. Kaamera keeratakse ära ja kui kaamerapilt uuesti tuleb, siis on näha, et ka tumedates riietes isik on tema kõrval. Mõlemad isikud hakkavad kõndima tagasi. Video lõpus on näha, et parklasse tuleb hõbedane sõiduk, mille poole isikud kõnnivad ja siis sellesse istuvad. 7.4 Asjaolu, et sündmuskoha lähedal viibivad isikud olid Emmanuil Tanejev ja S. S., kinnitab tunnistajana ütlusi andnud patrullpolitseinik S. J.. Tunnistaja selgitas, et nad said kolleegiga
16.oktoobril 2024 umbes kell 05.18 väljakutse aadressile Kaupmehe 13, Raadil, kus inimene teatas, et ta kuuleb hääli, kuidas keldrisse püütakse sisse murda. Nad jõudsid patrullpolitseinik K. V. sündmuskohale paari minutiga. Kohapeal näitas sissemurdmisest teataja, kust oli mindud sisse, mis uksed olid lahti, kust oli üritatud sisse murda. Trepikoja uksest ei olnud võimalik läbi saada, sest see lukk ei andnud järgi. Oli mindud läbi keldrikorruse ukse, mis oli lahtisesse asendisse jäetud. Üritatud oli saada keldriboksi, kus oli sees hinnalisem elektri tõukeratas, seda lukku oli üritatud muukida, aga lukk ka järgi ei andnud. Murdmisjälgi oli näha. Trepikoja välisuksel oli näha muukimisjälgi. Samamoodi lukk ei andnud järgi, selle kaudu nad ei saanud sisse minna. Kohapeal majast 20 meetrit eemale oli jäetud sõrgkang. Sellega oli arvatavasti üritatud sisse murda. Teataja andis teada, et nemad aknast nägid, kuidas sõrgkangi olid eemale pannud maha muru sisse ehk põõsa ja muruvahelisele alale. Sõrgkang oli 50 cm pikk, metallist ja musta värvi. Teataja näitas enda salvestatud videoid isikutest. Neil olid suusamaskid ees. Üks oli pikemat kasvu, teine oli lühem. Kui nad hakkasid sündmuskohalt lahkuma, jõudsid Coopi kõrval asuvale ristmikule, nägid, et kaks meesterahvast, kirjeldustele vastavad isikud, kõnnivad üle tee. Ristmik oli majast 100 m. Nad hakkasid järgi sõitma, siis üks isik pani jooksu, Emmanuil Tanejev jäi seisma. Teist isikut selle sündmuse käigus ei õnnestunud tabada kohapeal. Emmanuil Tanejev ise ütles, et paariline oli S. S. ja kirjeldas S. S. tegevust Kaupmehe 13 kortermajas. Väidetavalt tema ainult vaatas, kuidas tema paariline kohapeal keldriboksis sees käis (I kd lk 78p-81). 7.5 Kohtule esitatud juhtumi kokkuvõte patrull-lehe näol haakub omakorda tunnistajate S. J. ja K. H. ütlustega.
7.6 Leiu vastuvõtmise akt 16. oktoobril 2024 tõendab, et aadressil Kaupmehe 13 Raadi alevikus Tartu vallas on leitud musta värvi läbipaistva teibiga sõrgkang (II kd lk 145). Seda on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud 10. jaanuaril 2025 (II kd lk 146-148).
8.Kohtumenetluses Emmanuil Tanejev ennast süüdi ei tunnistanud, kuid tema süü KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud.
9.Kannatanute ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses, mis puudutab kõiki varguste episoode, ei ole põhjust kahelda. Kõik ütlused haakuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kinnitamist on leidnud, et kannatanutelt on nende nõusolekuta võetud ära erinevaid esemeid. Kõik eeltoodud episoodide kohta kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad üheselt, et selleks on sisenetud uste lahtimurdmise teel, s.o seadusliku aluseta, kannatanutele kuuluvatesse keldriboksidesse (panipaikadesse). Vaid kahe episoodi korral jäi kuritegu lõpule viimata süüdistatava tahtest olenemata põhjusel, kuna keldribokside ust ei õnnestunud avada. Need olid 15. oktoobril 2024 Tartus Jaama tn 10a kortermajas ja 16. oktoobril 2024 Tartu vallas Raadi alevis Kaupmehe tn 13 kortermajja sissetungimised.
10.Tartus Kummeli XXX kuriteo episoodis tuvastati sündmuskohal keldriboksi 026 rippluku sisepinnalt võetud proovist Emmanuil Tanejevi DNA ja keldriboksi 015 ees asuva klaasipudeli pinnalt leiti nii S. S. kui Emmanuil Tanejevi DNA-d. Emmanuil Tanejev pidas võimalikuks, et tema DNA sattus sinna kui keegi tema riideid kandis, millised ta oli E. P. elukohta viinud. See ei ole usutav ega ka võimalik, sest sissemurdmine toimus ajavahemikul 14.-15. oktoober 2024, kuid oma riided viis Emmanuil Tanejev enda ja tunnistaja G. L. ütluste kohaselt E. P. juurde 16. oktoobril 2024. Samuti ei ole usutav, et alkoholipudeli viis sinna keegi teine, kes koos Emmanuil Tanejeviga alkoholi tarvitas.
11.Emmanuil Tanejevile kui varguste toimepanijale viitab tunnistaja E. P.. Tunnistaja E. P. kohtu kutsel kohtuistungile ei ilmunud, kohus kuulutas tunnistaja 23. mai 2025 määrusega tagaotsitavaks ja kohaldas tema suhtes mitmele järgmisele kohtuistungile sundtoomist (I kd lk 95-96), mida ei õnnestunud täita. Otsinud on teda juba varasemalt politsei (I kd lk 92-93). Tunnistaja asukoht on teadmata tänaseni. Kohtuistungil 12. juunil 2025 taotles prokurör KrMS § 291 lg 1 p 4 rahendamist, kuivõrd isiku asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha. Seega võttis kohus tõendina vastu tunnistaja E. P. ütlused koos 17. oktoobril koostatud 2024 fototabeliga, mis tõendavad temale mittekuuluvate esemete välja andmist (I kd lk 99p, III kd lk 160, lk 162-221). E. P. selgitas, et Emmanuil Tanejev elab kuskil nädal aega tema juures temale kuuluvas eramajas aadressil XXX, Rõõmu küla, Luunja vald, Tartu maakond, sest tal polnud kuskil elada. Tema juurde tuli ta rattaga Scott Aspect ja selle rattaga sõitis ringi. Kui ta tema juures elas, siis viimased 4 ööd käis ta ära. Ta ei rääkinud, kus ta käis ja millega tegeles. Tunnistaja andis Emmanuil Tanejevile võtmed, et ta saaks majja siseneda. Ta pani tähele, et tema majja tekkisid võõrad asjad, näiteks kõlarid, sülearvutid. Emmanuil Tanejev selgitas, et need asjad kuuluvad talle. 17. oktoobri 2024 hommikul avastas ta, et tema eramu suures toas seisab valget värvi jalgratas, mille varastamist Emmanuil Tanejev tunnistas. Selle peale palus tunnistaja Emmanuil Tanejevilt tema elukohast lahkuda. Emmanuil Tanejev hakkas oma asju kokku pakkima kui kohale saabus politseipatrull ja pidas ta kinni. Emmanuil elas tema poja toas ja sealt riidekapist leidis ta erinevaid tööriistu, mis ei kuulu talle ega tema pojale ja ta andis need vabatahtlikult politseile välja. Samuti andis ta politseile üle kõik esemed, mis ei ole tema ega tema poja omad ja mis kuuluvad Emmanuilile. Nende hulgas on veel 3 ratast. Politsei pidas kinni ka S. S., kes viibis samuti tema majas ja elas seal 2024 maikuust. E. P. selgitab, et kui Emmanuil öösiti ära käis, siis S. oli temaga kodus. E. P. andis politseile vabatahtlikult üle erinevaid esemeid, need fotografeeriti ja asitõendi vaatlusprotokoll 25. novembrist 2024 kajastab samuti esemeid, millised tunnistaja E. P. välja andis (II kd lk 49-108).
12.Tunnistaja E. P. väljaantud esemete hulgas on mitmeid esemeid, mis on eelpool kirjeldatud kuriteoepisoodide raames erinevatelt kannatanultelt ära võetud ja mille nad on
hiljem politseis ära tundnud ja kätte saanud. Näiteks S. P. kuuluvad Makita akutrell DF347D ja Makita tikksaag JV143D, S. L. V. kuuluv sülearvuti Lenovo Thinkpad, M. M. kuuluv AEG akutrelli koos kahe aku ja akulaadijaga, K.-E. K. kuuluv elektriline jalgratas Oolter Torm. Viimati nimetatud jalgratas varastati ajavahemikul 16.-17. oktoober 2024 ja tunnistaja E. P. sõnul ilmus tema elukohta 17. oktoobri 2024 hommikul. Tunnistaja selgituste kohaselt tekkisid võõrad asjad tema elukohta alates ajast, mil Emmanuil Tanejev tema juures elas ja Emmanuil Tanejevi sõnul kuulusid temale. E. P. sõnul viibis Emmanuil Tanejev enne 17. oktoobrit 2024 ära 4 ööd. See langeb kokku perioodiga, mil eelpool kirjeldatud varguste episoodid toime on pandud.
13.Emmanuil Tanejevi sõnul (21. mai 2025 istung I kd 85p-90) tema E. P. juures ei elanud ja ei tea, kuidas varastatud esemed E. P. elukohta said. Väidetavalt tahab E. P. süüd tema kaela veeretada, kuna paneb ise varavastaseid kuritegusid pidevalt toime. Emmanuil Tanejev selgitas, et kui ta Tallinnast Tartusse tuli, siis ta alguses läks E. P. lihtsalt külla. E. P. koduuks oli talle alati avatud, kui tal polnud kuhugi minna. Ta elas G. L. juures, kui nad tülitsesid ja ta sealt ära läks, siis on vahepeal oli E. juurdes. Tallinnast Tartusse tuli umbes kaks nädalat enne seda kui plaanis ravile minna (I kd 85p). Emmanuil Tanejevi sõnul ei ole tema viibinud kohtades, kus vargused toime pandi ajal, mil need toime pandi, va 16. oktoobril 2024 kui ta viibis tõepoolest Raadi alevis Kaupmehe tn 13 asuva kortermaja juures (I kd lk 86). Väidetavalt saab tema ütlusi kinnitada G. L., kelle juures ta sellel perioodil tegelikult elas ja ööd veetis.
14.Tunnistaja G. L. selgitas 21. mai 2025 kohtuistungil, et nad on Emmanuil Tanejeviga head sõbrad. Emmanuil Tanejev elas tema juures Tartus XXX septembri lõpust kuni kinnipidamiseni, st ööbis tema majapidamises. Tunnistaja kinnitab, et Emmanuil Tanejev sellel perioodil mujal ei elanud, kuna ta oli öösiti temaga, va öö, kui ta Emmanuil Tanejevil Vahi Coopi juures järel käis autoga 16. või 17. oktoobril. Süüdistatav helistas talle varahommikul kella 4-6 vahel. Ta läks järgi talle Vahi Coopi juurde. Emmanuil Tanejev oli öelnud, et oli probleem politseiga, kuid lähemalt ei uurinud. Tunnistaja selgitas, et nii tema kui Emmanuil Tanejev on keevalise iseloomuga, nad tülitsesid tihti ja tihti kõndis süüdistatav kodust ära, kuid lepiti juba paari tunni jooksul ära ja Emmanuil Tanejev tuli tema elukohta tagasi. G. L. märkis, et oma isiklikud asjad viis Emmanuil Tanejev tema juurest ära 16. oktoobril 2024 pärast järjekordset tüli. Emmanuil Tanejevi isiklikud asjad olid ühe naisterahva E. juures. Kui politsei E. elukohta saabus, siis Emmanuil Tanejev helistas tunnistajale ja ütles, et politsei saabus, ta ei saa rohkem rääkida. Emmanuil Tanejevi vahistamisest kuulis G. L. hiljem tuttavate käest (I kd lk 81-84p).
15.Kohtu arvates ei lange G. L. ütlused kokku tunnistaja E. P. ega ka Emmanuil Tanejevi enda ütlustega ja ka teiste kogutud tõenditega. Usaldusväärsed ei ole G. L. ütlused osas, kus ta väidab, et Emmanuil Tanejev öösiti alati koos temaga oli, va öö, mil ta Emmanuil Tanejevil Vahi Coopi juures järel käis.
16.Emmanuil Tanejevi ütlustest saab järeldada, et ta viibis E. P. elukohas tihti. Vastuolude tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütluste ja kohtuistungil avaldatu vahel, avaldati Emmanuil Tanejevi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest osa, kus ta selgitas, et ööbis nii G. L. kui ka E. P. juures ning oma riideid hoidis ta E. P. elukohas teisel korrusel E. P. poja kapis (I kd lk 87p). Kohus nõustub prokuröriga, et kohtus antud ütlustes püüab Emmanuil Tanejev olukorda kohaldada tunnistaja G. L. ütlustega sobivaks, öeldes, et ta ei ole ööbinud E. P. juures, küll on ta aga öösel sinna läinud ja öösel sealt ka tagasi tulnud. Ta on sinna oma asju viinud, kuid mitte sellisel määral kui 16. oktoobril 2024. Emmanuil Tanejev väidab, et viibis E. P. elukohas siis, kui ta vajas puhkust tülitsemisest. G. L. kinnitas, et nad tülitsesid Emmanuil Tanejeviga pidevalt. Kuigi G. L. väitis, et süüdistatav tuli paari tunni möödudes alati tagasi, siis Emmanuil Tanejev selgitas, et vahel oli ta ära ka kauem ja ei läinud kohe tagasi. Emmanuil Tanejevi sõnul oli tema viimane tüli G. L. 16. oktoobril 2024, siis viis ta oma asjad
E. juurde, ta plaanis ööseks sinna jääda, oma asjad ära pesta enne Tallinnasse minekut. Lisaks on tuvastatud, et ka mitmel teisel ööl on Emmanuil Tanejev viibinud erinevates kohtades, kus on varguseid toime pandud. Seega ei ole usutav, et Emmanuil Tanejev ja G. L. olid koguaeg koos.
17.Tartus Jaama 10a kortermaja ja MTÜ Tartu Üliõpilasküla turvakaamerate videosalvestistelt ja K. H. üle antud videosalvestistele Raadi alevis Kaupmehe tn 13 kortermaja juures jäänud isikute visuaalse vaatluse põhjal, nii käitumise kui riietuse järgi, saab öelda, et tegemist on samade isikutega. K. H. antud videosalvestistel Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja juures tundis ennast ära ka Emmanuil Tanejev ise (I kd 88p). Salvestistel on näha kahte meesterahvast, üks on pikem ja teine lühem. Sama videosalvestise põhjal tuvastas tunnistaja S. J. isikud, kellest üheks osutus Emmanuil Tanejev ja teiseks S. S..
18.Tõendamist on leidnud Emmanuil Tanejevi enda ütlustega, et 16. oktoobril 2024 viibis ta koos S. S. Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja juures (I kd lk 86). Emmanuil Tanejev selgitas, et tema ei teadnud, et S. S. plaanib minna kuritegu toime panema. Väidetavalt tahtis S. S. tuua ära talle kuuluva eseme ja kutsus teda kaasa. Kui ta sai aru, et S. S. tahab tõukeratast varastada, siis tema sellest osa ei võtnud. S. S. ei õnnestunud sõrgkangiga keldriboksi ust avada ja tema ei aidanud, sest kui ta oleks seda teinud, siis oleksid nad ukse lahti saanud. Kohtu arvates ei ole aga usutav, et Emmanuil Tanejev tegevusest osa ei võtnud ega saanud aru, et minnakse kuritegu toime panema. S. S. pidi minema oma asjale järgi just öösel ja vajas selleks sõrgkangi. Käitumine Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja juures sarnanes nende käitumisele varasemates sündmuskohtades. Emmanuil Tanejevi sõnul võttis S. S. sõrgkangi ja ka moosipurgi, millest K. H. oma ütlustes räägib, kaasa E. P. juurest. Pärast ebaõnnestunud sissemurdmise katset sõideti taksoga E. P. elukohta, kuid S. S. soovis maha jäetud sõrgkangi tagasi, et teda sissetungimisega seostada ei saaks. Seejärel sõideti tagasi ja Emmanuil Tanejev peeti politsei poolt kinni ja S. S. põgenes.
19.Sõrgkang on tõenäoliselt ese, mis samuti kõiki sündmuskohti perioodil 14.-17. oktoober 2024 seob. Sündmuskohtadelt leitud jäljed viitavad sissemurdmisele, nii kortermajade kui keldribokside uste avamiseks on kasutatud abivahendit, tõenäoliselt sõrgkangi. Sõrgkang oli S. S. kaasas ka 16. oktoobril 2024 Raadi alevis Kaupmehe 13 asuvasse kortermajja sisenedes. Sõrgkang oli kaasas ja jäi videosalvestisele ka MTÜ Tartu Üliõpilasküla rattaruumi sissemurdmise episoodis, mis oli ajaliselt enne Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja episoodi. Sõrgkang on nähtav ka 15. oktoobri 2024 Tartus Jaama tn 10a kortermajja sissemurdmist tõendaval videosalvestisel.
20.Tõendamist on leidnud, et Emmanuil Tanejev on kõik sissemurdmised toime pannud grupis. Teiseks isikuks oli S. S., kelle DNA leiti ka sündmuskohalt Tartus Kummeli 10a kortermajast ning kes on jäädvustunud turvakaamera salvestistele koos Emmanuil Tanejeviga. Emmanuil Tanejev kinnitas, et ta viibis 16. oktoobril 2024 Raadi alevis Kaupmehe 13 kortermaja juures koos S. S.. Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-25-1484 on S. S. samades kuriteoepisoodides süüdi mõistetud (III kd lk 14-17). Emmanuil Tanejevi ütlustega on kinnitatud seegi, et samal perioodil kui Emmanuil Tanejev ise E. P. elukohas viibis, elas ja viibis seal ka S. S.
21.Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja need teod võivad olla üksikult subsumeeritavad nii kuriteona (KarS § 199) kui ka väärteona (KarS § 218). Lisaks vähemalt kolmele vargusele tuleb tuvastada ka sisuline seos nende vahel. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Ajalist faktorit peavad kohtud kindlasti hindama, kuid seda tuleb teha tegude sisemise seose analüüsi juures. Ajavavahemik, mille jooksul vaadeldavad teod toime pannakse, võib toetada süütegude nn ühtset käekirja. Kuriteoepisoodid on pandud toime ajavahemikul 14.-17. oktoober 2024, seega vaid nelja päeva jooksul viis erinevat vargust, mille käekiri on sarnane.
Süstemaatilisusele viitab ka Emmanuil Tanejevi elukäik. Tegemist on isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt.
22.Kohus leiab, et Emmanuil Tanejev pani kõik kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil) ja ta ka teadis, et see tema ühise ja kooskõlastatud tegevuse tagajärjel S. S. saabub. S. S. osas on enne kriminaalasja kohtusse saatmist materjalid eraldatud seoses sellega, et S. S. nõustus kokkuleppemenetlusega (III kd lk 13).
23.Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Emmanuil Tanejevi süüdistus KarS § 4231 järgi.
24.Emmanuil Tanejevit süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS § 4231 järgi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 9. augusti 2024. a otsusega (kuriteod 18.10.2023 ja 08.12.2023) juhtis 21. detsembril 2023 kella 16.00 paiku Tartus Kalda tee 32B juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
25.Liiklusseaduse § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Liiklusseaduse § 90 lg 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. KarS § 4231 näeb ette kriminaalvastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-82-15 p-s 8 märkinud, et KarS § 423 1 järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 4231 (kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla. Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv).
27.Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistataval Emmanuil Tanejevil puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Seda kinnitab ka kriminaaltoimikusse lisatud liiklusregistri väljatrükk (II kd lk 189) ja Emmanuil Tanejevi ütlused, et tal ei ole juhtimisõigust kunagi olnudki.
28.Samuti ei ole vaidlust selles, et süüdistatavat on karistatud Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302 samalaadsete süütegude eest, nimelt 18. oktoobril 2023, 8. detsembril 2023 ja 23. detsembril 2023 mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Eeltoodut kinnitavad toimikus olevad kohtuotsus (II lk 211-221) ja karistusregistri väljavõte (II kd lk 205-210). Käesolevas kriminaalasjas juhtis Emmanuil Tanejev seega pärast 18. oktoobrit 2023 ja 8. detsembrit 2023 uuesti 21. detsembril 2023 mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, milline on kolmas järjestikune episood. See tähendab, et Emmanuil Tanejev on süstemaatiliselt eiranud kehtivat seadust. Selles kuriteo episoodis alustati esmalt väärteomenetlus 2780,23,013074 LS § 223 lg 1, § 201 lg 2 ja § 236 lg 1 alusel. Väärteoprotokoll koostati 17. aprillil 2024 ja selles on kirjeldatud väärteo toimepanemise aega, kohta, ja sündmust ennast (II kd lk 166-166p). Lisaks sellele, et Emmanuil Tanejev juhtis sõidukit juhtimisõiguseta, nähtub väärteokirjeldusest, et tema juhitud sõiduk osales liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju ja menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud liiklusõnnetusest politseid. Väärteomenetlus lõpetati 17. mail 2024, kuna väärteomenetluse käigus selgus, et menetlusalune isik on korduvalt pannud toime samalaadseid süütegusid ning tema teos on kuriteo tunnused (II kd 165). Prokurör selgitas
kohtuistungil, et kuivõrd väärteomenetlus lõpetati hiljem, siis ei olnud võimalik asja enne Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsust ära menetleda, et neid asju koos arutada.
29.Asjaolu, et süüdistatav Emmanuil Tanejev juhtis 21. detsembril 2023 kell 16.45 mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust on tõendatud nii Emmanuil Tanejevi süü omaksvõtuga ja tema poolt kohtuistungil antud ütlustega kui ka tunnistajana ülekuulatud S. S. ja P. K. ütlustega (III kd lk 155). Kohtus tunnistajate ristküsitlemist läbi ei viidud, kohtule esitati tunnistajate ülekuulamise protokollid KrMS § 2911 kohaselt. S. S. selgitab ülekuulamisel 27. veebruaril 2024, et tema sõlmis Emmanuil Tanejeviga rendilepingu 17. novembril 2023 sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX rentimiseks. 23. novembril 2023 Emmanuil Tanejev helistas ja soovis lepingut pikendada veel kuu aega kuni 24. detsembrini 2023. Pärast seda võttis Emmanuil Tanejev tunnistajaga ühendust ja teatas, et renditud sõiduk on politsei parklas, tegu on tema tekitatud probleemiga ja ta tegeleb sellega. Emmanuil Tanejevit ta pärast seda enam kätte ei saanud (III kd lk 154). Sõiduki rendileping 17. novembrist 2023 kinnitab, et Emmanuil Tanejev rentis S. S. mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX perioodiks 17.-24. november 2023 (II kd lk 167). Väljatrükk liiklusregitrisse tehtud päringust sõiduki kohta registreerimismärgiga XXX kinnitab sõiduki kuulumist S. S. (II kd lk 190). Tunnistaja P. K. on 22. jaanuaril 2024 läbiviidud kaugülekuulamisel kirjeldanud tumedat luukpäraga autot, mis tema tähelepanu äratas, kui tema 21. detsembril 2023 kella 16.00 paiku Tartus Annelinnas suunaga kesklinnast Annelinna suunas liikus. Kalda tee ja Kaunase pst ristmikul nägi ta sõidukit, mis seisis keskmises sõidureas ega liikunud edasi. Kui seisnud auto liikuma hakkas, siis vajus see välimise rea poole ja sõitis otsa Kaunase pst ristmikul asuvale liiklusmärgile, tagurdas ja seejärel kiirendas kesklinna suunas. Tunnistaja andis juhtunust teada politseile. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, mis on koos fotodega lisatud kriminaaltoimikusse, on näha sündmuskoha olustiku kirjeldus, samuti süüteo toimepanemise aeg, koht, viis ja sündmuskoha olustik (II kd lk 185-188). Fotodelt on näha nii kahjustatud liiklusmärk kui sõiduki enda kahjustused kaasreisija poolsel esiosal.
30.Emmanuil Tanejev tunnistas enda süüd ja selgitas, et kohtuistungil 21. mail 2025, et vabanes vanglast 10. oktoobril 2023, ostis endale auto ja tegi sellega avarii, sõitis mahakandmisele, mistõttu vajas uut sõidukit ja rentis selle S. S. Sõiduk sai viga, kui ta millelegi otsa sõitis, keegi kannatada ei saanud, mistõttu otsustas ta edasi sõita. Ta teavitas avariist sõiduki omanikku ja lootis sõiduki ise ära parandada, kuid ei saanud seda enam politseist kätte. Emmanuil Tanejev kinnitas, et juhtimisõigust tal ei ole ja sõiduki rooli istumine oli viga.
31.Kriminaalasjas on kohus tuvastanud, et süüdistatav Emmanuil Tanejev, olles eelnevalt kahel korral, s.o 18. oktoobril 2023 ja 8. detsembril 2023, juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, on sellele järgnevalt ka 21. detsembril 2023 (ja ka 23. detsembril 2023) juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta, seega on juhtimisõiguseta juhtimisi ajavahemikus 18. oktoober 2023 kuni 21. detsember 2023 olnud kokku 3 korda. Sellega on täidetud süstemaatilisuse esmane eeldus - juhtimisõiguseta juhtimisi peab olema tuvastatud vähemalt kolmel korral. Juhtimisõiguseta juhtimised on pandud toime veidi rohkem kui kahe kuu jooksul. Üksiktegusid lahutavate väikeste ajavahemike tõttu on Emmanuil Tanejevi teos süstemaatilisus olemas ja need rikkumised moodustavad sisulise süsteemi. Süstemaatilisus viitab korduvusele või harjumuslikkusele.
32.Seega käsitletud asjaolusid ja tõendeid hinnates on usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Emmanuil Tanejev on realiseerinud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse teokoosseisu. Hinnates teo objektiivseid asjaolusid, leiab kohus, et Emmanuil Tanejev tegutses tahtlikult, KarS § 16 lg 2 mõttes kavatsetult, kuna seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Emmanuil Tanejevil puudus juhtimisõigus ja tal ei ole seda enda sõnul ka
kunagi olnud ning teda on varem kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria juhtimisõigust, seadis endale eesmärgiks mootorsõiduki juhtimise ja realiseeris oma eesmärgi.
33.Kohus ei tuvastanud Emmanuil Tanejevi teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistus
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb Emmanuil Tanejev süüdi tunnistada KarS § 199 lg 7, 8, 9 järgi ja KarS § 4231 järgi ning mõista talle karistus. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 4231 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
35.KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 31-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).
36.Praeguses kriminaalasjas on Emmanuil Tanejevile esitatud süüdistus viies varguse episoodis, mis on pandud toime ajavahemikul 14.-17. oktoober 2024 ja lisaks ühes episoodis, mis puudutab süstemaatilist mootorsõiduki juhtimist juhtimisõiguseta isiku poolt 21. detsembril 2023. Oluline on, et Emmanuil Tanejev vabanes viimase karistuse kandmiselt 27. augustil 2024 ja juba kahe kuu möödudes pani ta toime uued kuriteod. Seda varasema otsusega määratud katseajal.
37.Viimati karistati Emmanuil Tanejevit Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302 KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust; KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 203 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; KarS § 424 lg 1 ja § 423 1 järgi (18. oktoobri 2023 teos) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust; KarS § 423 1 järgi (08. detsembri 2023 ja 23. detsembri 2023 teod) ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 184 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Emmanuil Tanejevile liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Emmanuil Tanejevi eelvangistuses viibitud aeg 3.-5. november 2023 ja alates 25. detsember 2023 kuni kohtuotsuse jõustumiseni 27. augustil 2024 (s.o kokku 8 kuud ja 5 päeva) karistusaja hulka ning määrati, et Emmanuil Tanejevil tuleb ära kanda veel 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus kandmata karistuse 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust tingimisi täitmisele pööramata, tingimusel, et Emmanuil Tanejev ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud
kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel keelati Emmanuil Tanejevil käitumiskontrolli ajal narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine (v.a arsti väljakirjutatud ravimid). KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati Emmanuil Tanejevit läbima narkomaanide sõltuvusravi järgmistel tingimustel. Emmanuil Tanejev pidi läbima raviprogrammi edukalt hiljemalt katseaja lõpuks. Ravi alustamiseks pidi ta ilmuma kohtuotsuse jõustumise päeval (s.o 27. augustil 2024) SA Viljandi Haigla ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse. Emmanuil Tanejev pidi ravi kestel alluma tervishoiuteenuse osutaja määratud statsionaarsele või ambulatoorsele ravile ja järgima raviasutuse sisekorda.
38.Kuigi Emmanuil Tanejev oli kohustatud kohe pärast vanglast vabanemist minema ravile, siis ajaks, mil ta kahtlustatavana kinni peeti 17. oktoobril 2024, ta ravile pöördunud ei olnud. Seega ei olnud Emmanuil Tanejev asunud täitma varasema kohtuotsusega määratud kohustusi. Emmanuil Tanejevi sõnul ei võetud teda kohe raviasutusse vastu ja tal tuli langetada oksükodooni doosi. Väidetavalt oli tal plaanis minna raviasutusse Wismari Haigla AS tilgutite alla, mis ka langetab doosi ja seejärel SA Viljandi Haiglasse. Esialgu pidi ta minema
17.oktoobril, kuid suhtles kriminaalhooldajaga ja lükkas minemise päeva võrra edasi
18.oktoobriks. Kohtuistungil antud ütlustest selgus, et ühtegi mõjuvat põhjust ravi edasilükkamiseks Emmanuil Tanejevil ei olnud. Ta soovis lõpetada oma pooliku tätoveeringu. See ilmestab süüdistatava ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistusse ja kohustustesse.
39.Karistusregistri väljavõte näitab, et Emmanuil Tanejevil on neli kehtivat kriminaalkaristust, millest kõik hõlmavad nii isiku- kui varavastaseid süütegusid. Kokku on Emmanuil Tanejevit kriminaalkorras karistatud 10 korda, sealhulgas kuus korda varguste toimepanemise eest. Emmanuil Tanejevi puhul on selgelt välja kujunenud süütegude toimepanemise muster. Asjaolu, et kahtlustatavat on varasemalt karistatud muuhulgas arvukate varavastaste süütegude eest ning teda süüdistatakse taas samaliigiliste kuritegude toimepanemises, annab piisavalt alust järeldada, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga ja varguste toimepanemine on saanud harjumuseks ehk kujunenud tema elustiiliks. Emmanuil Tanejev on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt vangistusasutuses viibimisest, ei ole Emmanuil Tanejev suutnud senini oma käitumises korrektiive teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja seda varasemate otsustega määratud katseajal.
40.Riigikohtu praktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.
41.Kohtu hinnangul on Emmanuil Tanejevi süü kuritegude toimepanemisel keskmine. Seejuures arvestab kohus kuritegude toimepanemise asjaolusid ja samuti süüdistatava isikust tulenevaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, tuleb Emmanuil Tanejevit karistada reaalse vangistusega. Karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada keskmisest määrast veidi suurema karistusega, mis puudutab KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 kvalifitseeritavat süütegu ja keskmises määras karistusega, mis puudutab KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavat kuritegu.
42.Emmanuil Tanejev tuleb süüdi tunnistada KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-24-3302 mõistetud karistusega, mis
oli 4 aastat 6 kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 4 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 8 kuud 5 päeva vangistust. Emmanuil Tanejevi kandmata karistus on 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Emmanuil Tanejev tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita karistust Tartu Maakohtu 9. augusti 2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-3302 mõistetud karistusega, mis on 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest mõista Emmanuil Tanejevile 6 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning Emmanuil Tanejevi karistuse kandmise aja algust arvestada alates 17. oktoobrist 2024. Tsiviilhagid
43.Kriminaalasjas on kannatanu Tartu Kaupmehe 13 KÜ esitanud tsiviilhagi summas 298,90 eurot, MTÜ Tartu Üliõpilasküla summas 103,70 eurot, A. U. summas 190 eurot, M. M. summas 300 eurot, K.-E, K. summas 200 eurot, E. L. summas 190 eurot, A. N. summas 190 eurot ja E. K. summas 200 eurot.
44.Varaline kahju on kannatanutele tekkinud Emmanuil Tanejevi ja S. S. ühise õigusvastase tegevuse tagajärjel. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. S. S. on Tartu Maakohtu 9. aprilli 2025 otsusega kriminaalasjas nr 1-25-1484 (jõustunud 3. mail 2025) tsiviilhagid täies ulatuses välja mõistetud (ta võttis tsiviilhagid omaks), Emmanuil Tanejevi kohustus on seega solidaarne, et ei tekiks olukorda, kus nii Emmanuil Tanejev kui S. S. hüvitavad mõlemad kannatanule täies ulatuses tekitatud kahju ja kannatanu seeläbi hoopis rikastub.
45.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
46.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 46.1 Hagiavalduses palub MTÜ Üliõpilasküla sissemurdmisega tekitatud varalise kahju 103,7 eurot (rattaruumivälisukse parandustööd: küljekatte plaat 1 tk summas 42,7 eurot ja lukutööd summas 61 eurot, hinnad koos käibemaksuga) väljamõistmist kahtlustatavalt/süüdistatavalt. Hagiavalduse kohaselt murti 16. oktoobril 2024 kell 00.54 ukse kangutamise teel sisse Tartus Narva mnt 89 asuvasse MTÜ Tartu Üliõpilasküla hallatavasse rattaruumi (I kd lk 14). 46.2 Hagiavalduses palub A. U. temale varguse käigus tekitatud varalise kahju summas 190 eurot (kindlustuslepingust tulenev omavastutus, mis jäi tema kanda) väljamõistmist kahtlustatavatelt Emmanuil Tanejevilt ja S. S.. Hagiavalduse kohaselt murti 15. oktoobril 2024 tuvastamata kellajal sisse Tartu linn, Kummeli XXX aadressil asuvasse kortermaja keldriboksidesse, mille käigus varastati tema keldriboksist temale kuulunud Makita Combokit väärtuses 563,90 eurot, Mirka LEROS väärtuses 800 eurot, Bluetooth kõlar Makita väärtuses 144 eurot ja trell-kruvikeeraja Makita väärtuses 151 eurot (I kd lk 9). Esemete väärtust kinnitavad uurijale edastatud Makita Combokiti, seinalihvija Mirka LEROS ja Makita ketassae ostudokumendid (III kd lk 72-73). Juhtmevaba kõlari ja Makita trell-kruvikeeraja kohta tal dokumente ei ole, sest need olid kingitused. Hagiavaldusele on lisatud Swedbank AS
27.novembri 2024 hüvitisotsus. Kokku on hüvitist tasutud 1769,99 eurot.
46.3 Hagiavalduses palub M. M. temale varguse käigus tekitatud varalise kahju 300 eurot (kindlustuslepingust tulenev omavastutus 300 eurot, mis jäi tema kanda) väljamõistmist kahtlustatavatelt. Hagiavalduse kohaselt murti 15. oktoobril 2024 tuvastamata kellajal sisse Tartu linn, Kummeli XXX aadressil asuvasse kortermaja keldriboksidesse, mille käigus varastati tema keldriboksist temale kuulunud elektriline tõukeratas GPad Joyride koos laadijaga väärtuses 599,99 eurot, Didrikson Lindsey naiste parka väärtuses 180 eurot ja AEG akutrell koos kahe aku ja laadijaga väärtusega 174 eurot (I kd 15). Osaliselt on ta saanud tagasi temalt varastatud esemed ja osa kahju on hüvitanud LHV kodukindlustus, mille sertifikaat 107292667 on lisatud hagiavaldusele (III kd 108-110). 46.4 Hagiavalduses palub A. N. talle varguse käigus tekitatud keldriboksi ukse lõhkumise kahju 190 eurot, mis on kindlustuslepingust tulenev omavastutus, mis jäi tema kanda, väljamõistmist kahtlustatavatelt. Hagiavalduse kohaselt murti ajavahemikul 16. oktoober 2024 õhtu kuni 17. oktoober 2024 kell 11.51 vahel sisse Tartu linn Mõisavahe XXX aadressil asuvasse kortermaja keldriboksidesse, mille käigus sai kahjustada ka A. N. kuuluva keldriboksi P13 uks. Tekitatud kahju suurust tõendavad hagiavaldusele lisatud dokumendid. Vennad Ehitus arved 19. novembrist 2024 ja 20. novembrist 2024 tõendavad remonttööde maksumust summas 414 eurot (III kd lk 150, 153). Swedbank AS 15. novembri 2024 hüvitisotsuse järgi hüvitatakse A. N. tekitatud kahju summas 224 eurot, sest omavastutus on 190 eurot (III kd lk 151). Lisatud on 10. mai 2024 Swedbank AS kodukindlustuse poliis 01011640523 (III kd lk 152). 46.5 Hagiavalduses palub K.-E. K. temale varguse käigus tekitatud varalise kahju 200 eurot (kindlustuslepingust tulenev omavastutus, mis jäi tema kanda) väljamõistmist kahtlustatavatelt. Hagiavalduse kohaselt murti ajavahemikul 16. oktoobri 2024 õhtu kuni 17. oktoobri 2024 kell 11.51 vahel sisse Tartu linn, Mõisavahe XXX aadressil asuvasse kortermaja keldriboksidesse, mille käigus varastati tema, K.-E. K. keldriboksist temale kuulunud elektriline jalgratas Oolter Torm S valget värvi väärtuses 799,99 eurot ja rattalukk Folt Lite 80 väärtuses 62 eurot. Lisaks sai kahjustada tema keldriboksi PP16 uks (I kd lk 10). Kriminaaltoimikus olevad dokumendid, mis tõendavad kahju tekkimist. Tellimuse kviitung 5. augustist 2024 koos maksekorraldusega summas 799,99 eurot ettevõttele Voltride OÜ, tõendab K.-E. K. ratta väärtust (II kd lk 169-171). Kaarditehingu arve tõendab rattaluku väärtust 62,95 eurot (II kd lk 173). Lisaks on toimikus koopia K.-E. K. 31. mail 2024 sõlmitud kodukindlustuse poliisist nr 5374524204, kus on näha ei omavastutuse summa kahjujuhtumi korral on 200 eurot (II kd lk 180-181p). Pakkumine lõhutud keldriukse parandamiseks ettevõttelt BACHKSON OÜ koostatud summas 370 eurot, millele lisaks vana ukse utiliseerimine 20 eurot (II kd lk 182). 1. novembril 2024 koostatud arve tõendab ehitustööde ja remonttööde maksumist vastavalt 18. oktoobri 2024 hinnapakkumisele (II kd lk 183). Kannatanu on saanud tagasi varastatud ratta ja rattale tekitataud kahju ja panipaiga ukse parandamise kulu hüvitas talle kodukindlustus. Tema tasuda oli omavastutus 200 eurot. Tekitatud kahju suurust tõendavad hagiavaldusele lisatud dokumendid. 46.6 Hagiavalduses palub E. K. talle varguse käigus tekitatud keldriboksi ukse lõhkumise kahju 200 eurot (kindlustuslepingust tulenev omavastutus 200 eurot jäi tema kanda) väljamõistmist kahtlustatavatelt. Tema kahju seisneb ukse parandamises (I kd lk 11). Kodukindlustusele tasus ta kahjujuhtumi omavastutuse 200 eurot ja selles summas on ka tsiviilhagi. Hagiavaldusele on lisatud Vennad ehitus OÜ arved 19. novembrist 2024, mille sisuks murvarguse järgsed kindlustustööd summas 414 eurot (III kd lk 22) ja 20. novembrist 2024 arve LHV pangale 214 eurot seoses kindlustusjuhtumiga (III kd lk 23) ning 20. novembrist 2024, millega tõendatakse kannatanu tehtud kulutusi, tasutud on omavastutuse osa 200 eurot (III kd 21). Kriminaaltoimikus on lisaks veel kodukindlustuse poliis 105611086 (III kd lk 24-25) ja tõend, mis kinnitab, et AS LHV Kindlustus luges antud juhtumi kindlustusjuhtumiks ja kahju kuulub hüvitamisele summas 214 eurot (III kd lk 26).
46.7 Hagiavalduses palub E. L. talle vargusega tekitatud varalise kahju 190 euro väljamõistmist kahtlustatavalt/süüdistatavalt. Hagiavalduse kohaselt varastati ajavahemikul 11. oktoober 2024 kella 19.00-st kuni 18. oktoober 2024 kella 16.40-ni Tartus Narva mnt 89 asuvast üliõpilaselamu keldrist temale kuuluv, kuid tema lapse R. L. kasutuses olnud lukustatud jalgratas Scott Aspect 980 (musta värvi M suuruse meeste raamiga, roheliste kirjadega, raaminumber AS91221524, spidomeetriga, rattakellaga, ees ja taga paigaldatud lisatuled, raamiees üleval paar kriimu) väärtusega 300 eurot. Jalgrattaluku lõhkumisega tekitati talle kahju summas 50 eurot. Tal on olemas kodukindlustus ja ta andis kindlustusele vargusest teada. Vargusega tekitati talle kahju kogusummas 350 eurot. Omavastutus on 190 eurot, seega soovib ta omavastutuse summa 190 eurot hüvitamist (I kd lk 13). 46.8 Hagiavalduses nõuab Kaupmehe 13 korteriühistu Tartu vald, Raadi alev, Kaupmehe tn 13 lõhkumisega tekitatud varalist kahjusummas 827,46 eurot (väljakutse, lukutööd ja uste hooldus summas 65 eurot: solenoidlukk ABLOY ja teenustööd summas 429,40 eurot; Kaupmehe 13 fonokoodi vahetus summas 34,16 eurot ja metalluste remont, hooldus ja tarvikud summas 298,90 eurot). Hagiavalduse kohaselt tungiti 16. oktoobril 2024 kella 05.18 ajal sisse Tartu vallas Raadi alevis aadressil Kaupmehe tn 13 kortermajja. Sissetungimise käigus sai kahjustada kortermaja peauks. Tekitatud kahju suurust kinnitavad hinnapakkumised, mis on võetud Lukuabi OÜ-lt, Aardla Lukuproff OÜ-lt, Fox Invest OÜ-lt on ka kriminaaltoimikus. Doordec OÜ on esitanud arve metalluste hoolduse ja remondi eest summas 298,90 eurot (II kd lk 45-48).
47.VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
48.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
49.Kohus on seisukohal, et kannatanute varalise kahju nõuded kuuluvad rahuldamisele kogu ulatuses. 49.1 Kohus rahuldab kannatanu MTÜ Tartu Üliõpilasküla tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu MTÜ Tartu Üliõpilasküla kasuks 103,7 eurot, mis tuleb kanda MTÜ Tartu Üliõpilasküla arveldusarvele EE182200221028541977. 49.2 Kohus rahuldab kannatanu A. U. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu A. U. kasuks 190 eurot, mis tuleb kanda A. U. arveldusarvele XXX. 49.3 Kohus rahuldab kannatanu M. M. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu M. M. kasuks 300 eurot, mis tuleb kanda M. M. arveldusarvele XXX. 49.4 Kohus rahuldab kannatanu K.-E. K. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu K.-E. K. kasuks 200 eurot, mis tuleb kanda K.-E. K. arveldusarvele XXX. 49.5 Kohus rahuldab kannatanu A. N. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu A. N. O kasuks 190 eurot, mis tuleb kanda A. N. arveldusarvele XXX.
49.6 Kohus rahuldab kannatanu E. K. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu E. K. kasuks 200 eurot, mis tuleb kanda E. K. arveldusarvele XXX. 49.7 Kohus rahuldab kannatanu E. L. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu E. L. kasuks 190 eurot, mis tuleb kanda E. L. arveldusarvele XXX. 49.8 Kohus rahuldab kannatanu Kaupmehe 13 korteriühistu tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Emmanuil Tanejevilt solidaarselt S. S. välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu Kaupmehe 13 korteriühistu kasuks 827,46 eurot, mis tuleb kanda Kaupmehe 13 korteriühistu arveldusarvele EE221010220264425220. Menetluskulud
50.Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Kalju Kutsarile kohtueelses menetluses makstud tasu 673,44 eurot (II kd lk 224-240) ja kohtumenetluses 2172,82 eurot (t lk 108-110p), kokku 2846,26 eurot. Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt läbi viidud DNA ekspertiiside kulu 4340 eurot (II kd 27, 34, 137). Ekspertiisikuluga seoses märgib kohus, et DNA ekspertiisid viidi kõigil kolmel juhul läbi selleks, et tuvastada kas sündmuskohtadelt võetud proovides on Emmanuil Tanejevi ja S. S. DNA-d. Seega on ekspertiisikulu põhjustanud mõlemad isikud. S. S. on pool ekspertiisitasust juba kohtuotsusega välja mõistetud ja pool tuleb välja mõista Emmanuil Tanejevilt, st 2170 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Emmanuil Tanejevile on mõistetud liitkaristus varasema kohtuotsusega mõistetu karistusega. Tegemist oli liitkaristusega, mille üheks osaks ka esimese astme süütegu. Seega on ka käesolevas ajas üks liidetav karistus esimese astme süüteo eest ja selle tõttu tuleb mõista välja sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral ettenähtud ulatuses ehk 2215 eurot. Kokku on menetluskulu 7231,26 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis. Asitõendid
51.Kohtutoimikus olevad DVD-plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juurde. Asitõenditena on hoiule võetud ka erinevaid esemeid (III kd lk 12). Sõrgkang ja riided, mille omanikku ei ole tuvastatud (musta värvi Nike kilejope, musta värvi Calvin Kleini kapuutsiga pusa, musta-hallivärvi Nike dressipüksid) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel anda riigi omandisse. Sõrgkang jääb Politsei- ja Piirivalveameti kasutusse ja riided toimetada taaskasutuskeskusesse. Keldriboksi nr 16 ja nr 24 lukuvastused, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Musta värvi Calvin Kleini kott, mis asub samuti Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoiuruumis ja mille Emmanuil Tanejev on enda omaks tunnistanud, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Emmanuil Tanejevile. Tõkend
52.KrMS § 306 lg 1 p 9 peab maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Emmanuil Tanejev peeti kahtlustaatavana kinni 17. oktoobril 2024 (II kd lk 191-194). Kohtu arvates on süüdistatava vahistamise jätkuv kohaldamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud, kuna Emmanuil Tanejev jätkab vabadusse pääsemisel suure tõenäosusega süütegude toimepanemist. Varasemates tõkendi küsimust lahendanud määrustes (II kd lk 195204) kajastatud seisukohad on kohtu arvates asjakohased ka praegu. Kohus leiab, et Emmanuil Tanejevi suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - on jätkuvalt põhjendatud ning tuleb jätta uute kuritegude ärahoidmiseks muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
Kannatanute taotlused
53.KrMS § 38 lg 5 p 1 ja 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
54.Kannatanud S. P. ja M. M., on KrMS § 38 lg 5 p-de 1 ja 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks kahtlustatava vahistamisest või vahistatu vabastamisest, süüdistatava ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanu K. K. on KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks süüdistatava ennetähtaegsest vangistusest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Kannatanu S. L. V. on KrMS § 38 lg 5 p 1 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks kahtlustatava vahistamisest või vahistatu vabastamisest.
55.Kohtu hinnangul on kannatanutel õigus saada KrMS § 38 lg 5 p 1 ja 2 märgitud teavet. Seega kajastab kohus kannatanute vastavad teavitamissoovid kohtuotsuse resolutiivosas. Kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks.
56.Kaitsja esitas kohtule taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (I kd 97-98). Kaitsja leidis, et juhul kui kohus mõistab Emmanuil Tanejevi varguste toimepanemises õigeks, siis tekib alus nõuda kahju hüvitamist, mis tekitatai Emmanuil Tanejevile tema vahistamisega. Nimelt on Emmanuil Tanejev 12. juuni 2025 seisuga olnud 207 päeva vahistatud. Kaitsja taotles Emmanuil Tanejevile kriminaalasja 1-25-615 menetluses tekitatud mittevaralise kahju summas 13875,21 eurot hüvitamist.
57.Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) vahistamisega või 2) kahtlustatavana kinnipidamisega.
58.Kuivõrd kohus tunnistas Emmanuil Tanejevi süüdi kõigis süüdistuses esitatud kuriteoepisoodides, puudub alus kaitsja taotlust lahendada ja kohus jätab selle rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Marek Vahing Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.