Liiklussüüteod

SÜÜDISTUS

Juri Kozlov on süüdistatav tahtlikult KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Juri Kozlov 28.11.2021 kella 15:25 paiku Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva maanteel 177 km-l suunaga Narva poole juhtis sõidukit V C registreerimismärgiga XXX. J.Kozlov jättis kohandamata oma sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtted, sh pikivahe eesliikuva sõidukiga, teeoludele vastavaks ehk mis arvestaks tee seisundit, ilmastikutingimusi, sõiduki seisundit ja muid liiklusolusid, et ta suudaks vajadusel vältida liiklusohu tekitamist. Juri Kozlov kui mootorsõiduki juht olukorras, kus tema ees liikusid sõidukid lubatust aeglasemal sõidukiirusel pidi ette nägema ja aru saama ning vähemalt möönma, et eesliikuvad sõidukid võivad ootamatult pidurdada. Sellest hoolimata ei järginud ta liiklusseaduse nõudeid ning põhjustas kokkupõrke sõites oma sõiduki vasakpoolse esinurgaga tagant otsa parempoolsesse taganurka tema ees sõitnud sõidukile M C reg nr XXX mida juhtis N B. Löök paiskas M vastassuunavööndisse kus põrkas kokku seal vastu liikunud mootorsõidukiga C C C registreerimismärgiga XXX mida juhtis I G-K ning kus kaassõitjatena olid L G, O J ja K A. Ekspertiisiakti kohaselt sõidukis C C C olnud kaassõitjatele L G, O J ja K A liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati eluohtlikke tervisekahjustusi. Ekspertiisiakti kohaselt sõiduki M C juhile N B liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati pikaajaline üle 4 kuu kestev tervisehäire. Oma sellise tegevusega rikkus J.Kozlov järgnevaid liiklusseaduse (edaspidi LS) nõudeid: - LS § 14 lg 2 - iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; - LS § 16 lg 1 - liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; - LS § 46 lg 1 - juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. - LS § 50 lg 3 p 1 - juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust, sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, 2(19)

teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Seega rikkus Juri Kozlov mootorsõiduki juhina kaudse tahtlusega Liiklusseaduse § 14 lg 2, § 16 lg 1, § 46 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 nõudeid. Sel moel pani toime Juri Kozlov mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o kuriteo KarS § 422 lg 1 järgi. Poolte seisukohad Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Ilmaolud olid keerulised, sadas lund. Sõidukid liikusid kolonnis. Järsult hakkas ees sõitnud sõiduk pidurdama. Sõiduki juht pidi olema eriti tähelepanek ja kohaldama sõidukiirust ja hoidma pikivahet. Kui kolonn hakkas järsult pidurdama Kozlov sõidukit ei pidurdanud. C pidi riivama nii M kui VW. Oli kontakt nelja sõiduki vahel. Tagant otsasõit toimus suure jõuga. Asend esimese kokkupõrke ajal – sõidukid olid mõlemad suunatud samasse suunda. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, fotode, ekspertiisiakti ja N.Bi ning M.Gi ütlustega tõendatud, et sõiduk M paiskus vastassuunavööndisse ja laupkokkupõrkesse Ciga just seetõttu, et Mle sõitis tagant otsa J.Kozlovi juhitud VW C. Nagu eelnevalt osundatud, ekspertiisiakti skeem nr 2 kohaselt VW C ja M esimese kokkupõrke hetkel olid mõlemad liikumas samas suunas ehk saab eeldada, oma sõidusuunda mööda ning võttes arvesse sündmuse kulgu ei viita ükski tõend võimalusele, et sõiduk M oleks ka ilma nimetatud tagant otsasõiduta vastassuunavööndisse sattunud. Järelikult sõiduki VW C juht J.Kozlov sündmuse ajal ei kohandanud oma sõiduki kiirust ja ei hoidnud piisavat pikivahet eesliikuva sõidukiga tee- ja liiklusolusid arvesse võttes selliseks, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile (LS § 46 lg 1). Samuti võttes arvesse, et sõidukite kolonn oli ka enne pidurdamist, mis vallandas ahelavarii sarnaselt käitunud, pidi sellise takistuse võimalik tekkimine teele olema Juri Kozlovile ette aimatav (LS § 50 lg 3 p 1). Mitte miski ei saanud takistada J.Kozlovil kohandada oma sõiduki sõidukiirust ja pikivahet selliseks, et ka kõige ootamatu pidurdamise korral olnuks tal võimalik otsasõidu eesliikuvale sõidukile vältida. Tegemist on kõige puhtamal kujul sõidukijuhi teadva riskeeriva käitumisega liiklusnõuete rikkumisel. J.Kozlovit tuleb karistada 4 aastase vangistusega. Varem karistamata. Süüdistatav hoidub menetlusest kõrvale. Kannatanute hagid. G-K on nii ise kannatanu kui oma lapse esindaja. Kaitsja palus mõista süüdistatavat õigeks. Sündmus leidis aset 3,5 aastat tagasi. Sõidukid liikusid kolonnis madala kiirusega. Sellise kiirusega sõites ei saanud olla tekkinud rasked kahjustused. B kaotas juhitavuse ning tema auto esitiib põrkus kokku vastu Gi auto vasaku tagumist tiiba. Kuna VW oli oma sõidurajas, s.t B hakkas sõitma vastutulevale Cile. Teelõik oli sirge. B pidi nägema vastutulevat Ci. Laupkokkupõrge ei toimunud süüdistatava süül. Puuduvad tõendid, et just ja ainult Kozlov vastutab tekkinud tagajärgede eest. Süüdistatav tuleb õigeks mõista, hagid jätta rahuldamata.

UURITUD TÕENDID JA KOHTU SEISUKOHT

3(19)

Kohus on arutanud antud asja süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel kuna süüdistatava asukohta ei õnnestunud tuvastada, kuigi kohtukutse oli temale edastatud tema eposti aadressile (mida ta on teatanud politseis ülekuulamisel – vt KoTo lk 1, 5-7). Riigikohus on taoliste olukordade puhul leidnud, et: „Kuigi riigil lasub kohustus tagada isikule võimalus ennast kriminaalmenetluses kaitsta ja viibida oma kohtuasja arutamise juures, on tal ka kohustus arvestada menetlusökonoomiat ja avalikku huvi ehk seda, et kuriteole järgneks hukkamõist. KrMS § 269 kujutabki endast nende erinevate huvide ja kohustuste vahel leitud tasakaalupunkti. (Vt RKKK 06.10.2020, 1-19-8757/33, p 11)“. Ühe erandliku võimalusena tohib maakohus KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt kriminaalasja süüdistatava osavõtuta arutada siis, kui süüdistatav on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik.(RKKK 16.04.2024 määrus nr 1-21-8596, p 16) KrMS § 165 lg 4 sätestab, et kutse võib saata menetlusosalistele elektronpostiga menetlusosalise poolt menetlejale avaldatud või menetlusosalise tööandja või isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Elektronpostiga edastatud kutse peab sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta. Juhul kui menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutse saatmisest alates kolme tööpäeva jooksul ei saada kutse kättesaamise kinnitust, saadetakse kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või antakse kutsutavale allkirja vastu. Riigikohus on selgitanud oma lahendis nr 1-19-7121/38, et posti teel pole kutset vajalik saata ainul sellisel juhul, kui menetlusosaline on ise elektronposti aadressi menetlejale teatavaks teinud. „Juhul, kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu. Elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab KrMS § 165 lg 4 kolmanda lause tähenduses olla üksnes selline meiliaadress, mille on menetlejale teatavaks teinud menetlusosaline.“ (RKKKm 5.05.2020, 1-19-7121, p 6). Antud juhul ilmumata jätmise tagajärjed, sh et kohus võib arutada kriminaalasja tema osavõtuta, olid kutses märgitud, nii eesti kui vene keeles (tl 7-8). Süüdistatava asukoht on faktiliselt teadmata ning olemasolevatel andmetel viibib ta juba pikemat aega (alates 12.02.2025) Vene Föderatsioonis (vt KoTo lk 2p, 3, 4), kuigi varem oli ta viibinud Venemaal Maalselt mõned päevad, enamusel juhtudel on naasnud Eestisse samal päeval. Ka tema teadaoleval telefoninumbril (mida ta on ise teatanud poliseis üle kuulamisel) ei õnnestunud prokuratuuril ta kätte saada (tl 9). Eeltoodu veenab kohut, et süüdistatav tahtlikult hoidub kohtumenetlusest kõrvale ja varjab ennast Vene Föderatsioonis, kust teda välja nõuda ei saa kasvõi selle tõttu, et Eestil puudub kehtiv õigusabileping Vene Föderatsiooniga. Ehk siis, kohtu arvates, KrMS § 269 lg 2 p-st 2 tulenevad nõuded kriminaalasja arutamiseks ilma süüdistatava osavõtuta on antud juhul täidetud (kutse koos vastava hoiatusega oli süüdistatavale kätte antud, tema asukoht on teadmata, viibib juba rohkem kui viis kuud, alates 12.02.2025, Vene Föderatsioonis, kus tema asukohta ei ole võimalik kindlaks määrata ega isikut sealt välja nõuda ehk ta varjab end kohtu eest), mistõttu asja arutamine süüdistatava osavõtuta on seaduslik ja põhjendatud. KrMS § 294 p 2 alusel võttis kohus tõendina vastu J.Kozlovi kohtueelses menetluses antud ütlused. 28.11.2021 ülekuulamisel selgitas J.Kozlov, et ...sõitsin Tallinnast... kella 16.00 ajal hakkasid ... autod järsult pidurdama. Selleks, et vältida kokkupõrget, ma keerasin rooli vasakule ja minu 4(19)

pihta lendas M. Mina sõitsin V C’ga. Ma sõitsin enne kokkupõrget kiirusega 60-70 km/h. (tl 116119) 1.04.2024 ülekuulamisel selgitas ta, et 28.11.2021 sõitsin tööautoga V C. Tallinnast sõitsime välja kella 12.30 ajal. Mina juhtisin sõidukit. Juhiload on mul aastast 1996, staaž 28 aastat. Nägemine on mul korras, prille ja läätseid ei vaja. Sõitsime Tallinn-Narva maanteel. Auto oli kollast värvi... Sõitsime tööobjektilt koju, olin puhanud, see oli puhkepäev just kohu sõiduks. Sõitsin Tallinnast kolleegidega. Mina oleks Sillamäeni roolis olnud, kus ma elan ja teised autos oleksid Narva edasi sõitnud... minu kõrval ... oli M M. Autos oli veel tagaistmel kolm kohta. Tagaistmel istusid V N, A I, kolmandat ma ei mäleta... ilmastikutingimused olid halvad. Tee oli libe ja lumine. Teekatte märgistust polnud näha. Tee oli jäise-lumise kattega. Kella 15.00 ajal jõudsime autoga Konju. Väljas oli valge. Teel oli lubatud maksimaalne kiirus 90 km/h. Mina sõitsin kiirusega maksimaalselt 70 km/h, kuna ilmastikutingimused olid halvad. Minu ees sõitsid kaks sõiduautot. Ei mäleta, et minu taga keegi sõitis. Nägin, et 200-300 meetrit eespool hakkas mingi kaubaveok pidurdama, pidurituled süttisid ja lülitas suunatule paremale keeramiseks, aga sõitis ikka edasi ja ei jäänud seisma, ega keeranud paremale... kui see kaubaveok pidurdas, siis minust eespool sõitev väike tume-hõbedane sõiduk sõitis vastassuuna vööndisse vasakule. Ta ei jõudnud nähtavasti pidurdada ja vältimaks kokkupõrget sõitis vastassuunavööndisse. Selle tumehõbedase sõiduki taga sõitis veel minu ees kaks sõiduautot ja nad ka ei suutnud pidurdada ja sõitsid maantee äärde paremale. Mina ka pidurdasin, kuna ees teised pidurdasid ja siis tekkis koridor, et saan edasi teiste vahelt, kuna ees sõitnud sõiduautod sõitsid paremale tee äärde. Ja sama hetk toimus selle tume-hõbedase sõiduki ja Narva poolt vastu sõitva valge autoga laupkokkupõrge ja tume-hõbedane sõiduauto sellest löögist liikus minu juhitud V C vasakusse esiotsa. Kokkupõrkes osalenud autod – valge oli C, tume-hõbedane oli M C... minu V C jäi pärast kokkupõrget Mga koha peal paremas tee ääres seisma. See oli nii tugev löök ja sõiduk läks pärast seda mahakandmisele. Mina selle liiklusõnnetuse ajal vastassuunavööndisse oma autoga ei sattunud, kokkupõrge oli ainult Mga, mis vastassuunavööndist heiskus minu sõiduki ette laupkokkupõrkest Ciga. Mina kellelegi tagant otsa ei sõitnud. Meie sõidukist väljusid kõik mehed ja hakati helistama kiirabisse. Meie autos keegi viga ei saanud, turvapadja avanemisega roolil sain veidi paremale käelabale viga, arstiabi see kriimustus ei vajanud. C seisis vasakul tee ääres ninaga Jõhvi suunas ja M seisis vastu Ci ninaga Narva poole. Cist tuli mootorist suitsu ja seal istus juhi kõrvalistuja kohal naisterahvas. Cist aitasin enne kiirabi saabumist juba naisterahva kellegi abiga autost välja. Teiste kannatanute osas ei mäleta, aga seal oli veel mitu kannatanut, kellega päästjad ja kiirabi tegeles. Kohale sõitsid ka kiirabi ja päästjad. (tl 121-123) 27.08.2024 kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud J.Kozlov esitatud kahtlustust. Oma süüd mina ei tunnista ... kahtlustuses märgitud kehavigastused olid kannatanutel tekkinud enne kokkupõrget minu autoga. Esimene kokkupõrge oli Ci ja M vahel. Ma olin sel hetkel pealtnägija ja kõik minuga sõitnud kaasreisijad nägid seda. (tl 128) 3.12.2024 ülekuulamisel jäi J.Kozlov selle juurde, et süüd ei tunnista (tl 133). Antud asjas ei olnud vaidlust selle üle, et teeolud tol päeval olid keerulised: sadas lund ning teekate oli kaetud lumega. See nähtub nii kohtus üle kuulatud kannatanute ja tunnistajate ütlustest, aga ka sündmuskoha vaatlusprotokollist. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi liiklusõnnetus toimus Ida-Virumaal, Toila vallas, TallinnNarva mnt 177.km-l. Tee on kaherealine, kahesuunaline, asfaltkattega. Tee on kaetud lumega. Sõidurajad on enam vähem puhtad, kuid sõiduradade vahel ja teepeenral on lumi. Vasakul pool seisab sõiduauto M reg.nr XXX. Sõiduki esi ja tagaosa on täielikult deformeeruud. Sõiduki parempoolsel esitiival on kraape jäljed. Sõiduki tagaosa vastas seisab sõiduk C reg.nr XXX, mille esiosa on täielikult deformeerunud. Parempoolsel sõidurajal seisab V C reg.nr XXX, mille vasakpoolne esinurk on deformeerunud. Sõidukil puudub eesmine reg.nr, mis on sõiduki tagaosa all. Paremal pool kraavi pervel seisab sõiduk V T reg.nr XXX. Antud sõidukil vigastused puuduvad. Parempoolsel teeserval eemal seisab sõiduk V P reg.nr. XXX. Sõiduki vasakpoolsel 5(19)

tagatiival on kraape jäljed ja vasakpoolsel tagatallel on tükk puudu. Sõidukite asukoht näha skeemil. Ehk siis kindlalt teada on, mis sõidukid on liiklusõnnetuses osalenud ja kes on neid juhtinud. Esimene liiklusõnnetuses osaleja on N B, kes on juhtinud sõidukit M C reg.nr XXX. Teine osaleja on I G-K, kes on juhtinud sõidukit C C C reg.nr XXX. Reisijatena olid tema autos kannatanud K A, L G ja O J.0, n Kolmas osaleja on M G, kes on juhtinud V Pi reg.nr XXX. Neljas osaleja on Juri Kozlov, kes on juhtinud V C reg nr XXX. Ühtlasi on teada, et liiklusõnnetuse tagajärjel said kannatada viis inimest, s.o N B, I G-K, K A, O J ja L G. K A saabus haiglasse üliraskes seisundis järgmiste vigastustega: xxx. xxx (vt Ida-Viru Keskhaigla teatis, tl 76). Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka haigusloo väljavõttest (tl 109-110, 167-175). 17.03.2022 ekspertiisiaktist nr 22E-IDI0011 tulenevalt K.Al esinesid haiglasse saabumisel järgmised vigastused: xxx, mis tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et löögist autosalongi väljaulatuvate osadega liiklusõnnetuse ajal. Antud vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (tl 114117). Antud asja kohtuliku arutamise ajaks oli K A surnud uuritava sündmusega mitteseotud põhjusel (vt rahvastikuregistri väljavõte tl 190). Samuti üliraskes seisundis oli L G, kellel oli xxx (tl 78). Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka patsiendikaardist (tl 94-96). 17.03.2022 ekspertiisiaktist nr 22E-IDI0009 nähtuvalt haiglasse pöördumisel esinesid L Gl järgmised vigastused: xxx, mis tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et löögist autosalongi väljaulatuvate osadega liiklusõnnetuse ajal. Antud vigastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuse tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (tl 123126) Samuti üliraskes seisundis saabus haiglasse O J, kellel olid muud xxx (tl 80). Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka patsiendikaardist (tl 90-93). 17.03.2022 ekspertiisiakti nr 22E-IDI0010 järgi O Jl esinesid haiglasse saabumisel järgmised vigastused: xxx, mis tekkisid kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et löögist autosalongi väljaulatuvate osadega liiklusõnnetuse ajal. Antud vibastused koosvõetuna, ohustades elu vigastuste tekitamise momendil, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse (tl 132136). Ka N B oli haiglasse saabumisel üliraskes seisundis: xxx (tl 84). Diagnoos, ravi kulgemine jms on näha ka patsiendikaardist (tl 101-103). 25.11.2024 ekspertiisiakti nr 24E-AOI00379-01 järgi N Bil esinevad tervisekahjustustena I xxx. xxx. Tervisekahjustused on saadud 28.11.2021 toimunud liiklusõnnetuse käigus löökidest vastu autosalongis paiknevaid esemeid ja pindu, kinnitatud turvavöö löögist/selle survest rindkerelekõhule ning lülisamba ülemäärasest jõulisest painutusest/sirutusest sõidukite kokkupõrke momendil. N.B tervisekahjustused ei ole eluohtlikud ja põhjustasid pikaajalise üle 4 kuu kestva tervisekahjustuse (tl 236-238)

6(19)

Vaidlus antud asjas käis selle üle, kas toimunud liiklusõnnetuse põhjustas süüdistatav, rikkudes süüdistuses märgitud liiklusseaduse sätteid või oli selleks mõni muu põhjus ja J.Kozlov ei ole liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Liiklusõnnetuse sündmuste ahela rekonstrueerimisel tuleb lõpp-punktina võtta sõidukite paiknemine sellisel kujul, nagu need on fikseeritud liiklusõnnetuse skeemil (tl 62p) ja näha sündmuskohal tehtud fotodest (tl 65-75). Kõige raskemad kahjustused on M ja C sõidukitel. 25.04.2024 liiklustehnilise ekspertiisi aktist nr 24E-LL00012 nähtuvalt liiklusõnnetuses osalenud sõidukite liikumiskiirusi kokkupõrke hetkel ja enne pidurdusjälje tekkimist ei ole akti uurimuslikus osas toodud põhjendustel arvutuslikult võimalik määrata. Sõiduautode M C reg.mk XXX ja C C C reg.mk XXX kokkupõrge toimus sõiduauto C suunavööndis. Ülejäänud sõidukite kokkupõrke kohti ei ole üheselt võimalik määrata. Sõidukite tehniliselt reaalsed vastastikused asendid kokkupõrgetel on toodud akti uurimuslikus osas olevatel skeemidel. Kokkupõrke vältimise võimalust ei ole akti uurimuslikus osas toodud põhjendustel võimalik arvutuslikult määrata. Sõiduautode M C ja C C C puhul ei ole kokkupõrge välistatud ka juhul kui sõiduauto C juht oleks jõudnud oma sõiduki peatada (tl 88-93) Eksperdiarvamuse järgi sõidukite M ja C vastastikune asend kokkupõrke hetkel on määratav avariilike vigastuste alusel. Cil on deformeerunud esiosa vasak pool suunaga eest taha ja mõnevõrra vasakult paremale. Ml on deformeerunud esiosa. Arvestades kirjeldatud vigastuste asukohti, tekitamise suundi ja ulatust, on tehniliselt reaalne, et kokkupõrke hetkel paiknesid C ja M sõiduautod ekspertiisiaktis märgitud skeemil nr 1 toodud vastastikuses asendis (vt tl 90). Peale selle Ml on deformeerunud parempoolse tagatiiva tagaisa otsekontaktil suunaga tagant ettepoole. Purunenud on tagatiivale kinnituv tagalaterna osa. Auto vasakpoolse tagatiiva tagaosa, tagaluugi vasakpoolse serva piirkond ja tagapaneeli vasakpoolse nurga piirkond on deformeerunud suunaga vasakult paremale. Vasakpoolne tagalatern on kogu ulatuses purunenud. V C’l on purunenud vasakpoolne esilatern ja esikaitseraud esilaterna piirkonnast. Kapoti vasakpoolse esilaternaga kohakuti olev piirkond ja vasakpoolne esitiib on deformeerunud suunaga eest tahapoole. Sõidukite kirjeldatud vigastuste tekitamise suundi, paiknemist ja ulatusi arvestades, on tehniliselt reaalne, et sõiduautode VW C ja M vahel on toimunud kaks kontakti. Esmalt on C vasakpoolse esinurga piirkond kontakteerunud M parempoolse taganurgaga (vt skeem nr 2, tl 91). Teine kontakt pidi toimuma pärast M kokkupõrget Ciga, kui M oli kontaktist tingituna pöördunud vastupäeva ja tema vasakpoolne taganurk jäi ette sõiduautole VW C. Autode tehniliselt reaalne vastastikune asend teisel kokkupõrkel on toodud skeemil nr 3 (tl 91). Sõiduautode M ja VW P (s.o tunnistaja M.Gi juhitud auto) vahel on samuti olnud kontakt. Ml esinevad auto pikisuunalised kraapejäljed parempoolsel esitiival ja esiukse esiosas. Purunenud on parempoolse külgmise suunalaterna klaas. Uksel ja esitiival on näha mõningased deformatsioonid. Parempoolse esiratta ilukilbil esinevad kontaktijäljed. VW P tagumise kaitseraua vasakul küljel alates kaitseraua nurgast ja tagatiiva tagumisel alanurgal esinevad auto pikisuunalised kraapejäljed. Ühtlasi nähtuvad diagonaalsed ja osaliselt kaarjad kraape- ja nühkejäljed kaitseraua küljel liistust allpool. Viimased jäljed on iseloomulikud teise sõiduki pöörleva ratta kontaktile. Ml kirjeldatud vigastuste paiknemist, suunda ja iseloomu arvestades lähevad need kokku VW P kirjeldatud vigastustega. Tegemist on riivava kontaktiga. Autode tehniliselt reaalne vastastikune asend on märgitud skeemil nr 4 (tl 92). VW Pil esineb lisaks sellele veel sõiduki vasakpoolsel tagatiival teine kontaktijälgede tsoon, mis paikneb kohakuti tiivakoopa kaare keskosaga. Sellest tagapool on tagatiival näha kraapejälgi ja teatud ulatuses kollase värvusega aine jälgi. Seega ei ole välistatud, et sõiduautoga VW P kontakteerus riivavalt ka sõiduauto VW C. C puhul saab antud kontaktiga seonduvalt vaadelda parempoolset külge. 7(19)

Edasi toob ekspert välja, et sõiduauto VW C põrkas sõiduautoga M kokku kaks korda ja esimene kokkupõrge (tagant otsasõit) toimus enne M kokkupõrget Ciga. Seega võis VW C paisata sõiduautot M rohkem vastassuunavööndisse, kui viimane üksnes oma liikumisenergia arvel oleks liikunud. Löök parempoolsesse taganurka pidi sõiduautot M pöörama vastupäeva ja suunama vastassuunavööndi poole. Seega ei ole tehniliselt välistatud olukord, et kokkupõrkeni sõiduautoga C viis sõiduauto VW C poolt saadud löök parempoolsesse taganurka, mis paiskas sõiduautot M edasi ja vasakule (tl 92-93). Kohtu arvates eksperdi põhjendused ja järeldused riimuvad kohtus üle kuulatud tunnistajate ka kannatanute ütlustega. Tunnistaja M G ütluste järgi: 28.02.2021 viibisin oma perega autos, Tallinn Narva mnt peal umbes Konju lähedal. V P XXX, mina juhtisin sõidukit. Teeolud olid halvad, vahepeal sadas lund, nähtavus oli halb, tee oli lahti lükkamata. Liiklustihedus – sõitsime pikas kolonnis ... Minu järel sõitis sõiduk, mis osales kokkupõrkes, hall väike sõiduauto, peale avariid oli nii katki, et marki ei oska öelda. Selle halli sõiduki järel sõitis kollane mikrobuss, marki ei mäleta, kas V või M. Kui ei eksi just sõitsime mööda Konju ristist ja kuskil enne pööret talu poole paremale juhtus see liiklusõnnetus... Kuna selline kaootiline sõidukiirus oli juba tükk aega, vahed autode vahel oli väikesed. Mul õnnestus ennetada kokkupõrget, märkasin, et autode vahed hakkas vähenema, hoidsin meelega suuremat vahet minu ees sõitva autoga. Lisaks olid värskelt soetatud naelrehvid. Auto ei jäänud päris terveks. Meie autole sõideti tagant sisse. Tundus, et oli kaks pauku, aga meie saime pihta üks kord. Meie sõidukil sai viga tagumine vasaknurk. Enne seda sõidukil vigastusi ei olnud. Kas nägite milline sõiduk teie sõidukile tagant sisse sõitis – nägin, mis auto minu tagant välja sõitis. Mis sõiduk oli minu sõidukiga kontaktis ei näinud. Kuidas tajusite seda, et toimus otsasõit – vajutasin pidurit, sujuvalt, et vältida külglibisemist peale mida me jäime seisma, naisega veel mõtlesime, et kõik läks hästi, kuna meie ees üks maastur vajus kraavi ja peale seda käis pauk, väikene hall sõiduauto sõitis minu kõrvale ja peale seda toimus laupkokkupõrge minu kõrval. Peale seda tulin autost välja, vaatasin enda autot, vasak tagumine tuli oli katki ja olid kriimustatud vasak tagumine pooritiib ja kaitseraud. Pärast vaatasime uuesti meie autot ja meie imestuseks oli meie autol kollane värv peal. Kas kollane värv oli kokkulangev auto värviga, mis sõitis halli sõiduki taga – jah, oli täpselt sama värv. Seisime ja arutasime kuidas see värv võis sattuda meie auto peale. See hall auto liikus , tundus nii, et see oli samuti jäänud seisma ja mingi põhjusel oli ta uuesti läinud liikvele ja sõitnud vastu meid ja vastassuunavööndisse, tema liikluskiirus ei olnud üldse suur. Enne kui sõideti sisse kas oli mingi hääl – kui jäime seisma, kuulsime pauku ja peale seda juba sõideti sisse meie autosse. See pauk ei olnud sellest, et sõideti meie auto sisse. Meie autosse löök ei olnud tugev, ei teadnud alguses isegi, et auto viga sai. Enne oli pauk ja siis meie sõiduki riivamine. Jäime seisma, tundus, et kõik on hästi, käis pauk ja peale seda tundsime müksu. Oli vahe pauku ja müksu vahel, ei olnud sama sündmus. Need olid eraldi sündmused. Mitu avariilist sõidukit oli – neli – meie sõiduk, hall auto sattus laupkokkupõrkesse C C-ga ja sama kollane mikrobuss, millel oli katki eesmine vasak nurk. See pani meid imestama, kuidas mikrobuss sai sellise kahjustuse ka sellepärast, et nägin oma silmadega kuidas toimus laupkokkupõrge see juhtus minu kõrval. Mitu isikut oli hallis autos – oli üks naisterahvas. See võis olla kannatanu B. C C-s oli vist neli inimest. Halli autot juhtinud naisterahvas oli šokiseisundis, ta veel küsis, kas tema koer jäi ellu. Valges autos olnud isikud ei saanud üldse midagi aru. Tagaistmel olnud tütarlaps oli koos istmega tulnud auto küljest lahti ja lamas esiistme all. Teadvusta. Teine tagaistmel oli teadvusel, šokis, ei saanud aru, mis toimus. Tagaistmel olnud inimesed ise välja ei saanud ja vajasid arstiabi. Tütarlaps oli üleni verine ka. 8(19)

Mitu isikut oli kollases mikrobussis – oli umbes 4 meesterahvast, võib olla rohkem, nad tulid välja. Suhtlesin juhiga, küsisin talt, mis juhtus. Ta väitis, et peale seda laupkokkupõrget paiskus hall auto vastu nende mikrobussi ja sellest tekkisid nende mikrobussi esiotsa kahjustused. Oli vestlus ka teiste meestega. Väga nad ei rääkinud midagi. Mehed rääkisid, et tulid praami pealt, Rootsist, oma töökohast sõitnud terve öö, siis praamiga mere peal, nüüd Tallinnast Narvani jäänud sõita natuke ja sattusid liiklusõnnetusse, oli pikk tee sõita ja natuke jäi koduni. Siis juba nägin kollast värvi omal sõidukil. Ei mäleta, kas küsisin midagi mikrobussi juhilt. Kas temalt olid väsimuse või joobetunnused - joobe kohta ei saa midagi väita, aga mehed olid väsinud ja närvitsesid, osa seltskonnast üritas eraldi seista ja mitte suhelda kellegagi. Halli sõidukit juhtinud naisega rääkisin. Ta küsis, kas kõik on elus selles vastu tulnud autos. Kuidas tema auto sattus vastasuunavööndisse – meid oli mitu inimest, küsisime, mis juhtus, vist ta vastas, et ta jäi seisma ja peale seda läks pauk ja peale seda ta midagi ei mäleta. Halli auto ja C auto kokkupõrge toimus vastassuunavööndis. Kas teie auto peatus tee ääres - sõidurajal, teepervel oli ohtlik sõita. Pidurdamise hetkel hoidsin rooli sirgelt ja vajutasin sujuvalt piduri pedaali. Kas kokkupõrge toimus teie sõidurajal – kuna vigastada sai vasak tagumine külg, siis see hall auto riivas meid juba vastassuunavööndisse sõites. Kas kollane kaubik peatus ka sõidurajal või teepervel – ta seisis viltu esiotsaga paremale poole teepervele, nagu oleks üritanud teelt välja keerata, et vältida kokkupõrget tema ees sõitnud halli autoga. Tunnistaja Gi ütlused riimuvad eksperdi järeldustega, et enne M ja C laupkokkupõrget vastassuunavööndis olid eelnevalt toimunud veel kaks kokkupõrget (tunnistaja kuulis kaks pauku), millest esimene pidi olema VW C otsasõit Mle (milles P ei osalenud ja mida tunnistaja kirjeldab kui „pauk“). C vasakpoolse esinurga piirkond on kontakteerunud M parempoolse taganurgaga, millest tingituna Pi taga juba seisma jäänud M hakkas (C’lt saadud löögijõu mõjul) uuesti liikuma ja sõitnud vastu Pit (seda tunnistaja kirjeldab kui „müksu“) ja edasi vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndis põrkusid M ja C kokku. Samal ajal C jätkas liikumist ja riivamisi puudutas Pi, mille tagatiival on näha kraapejälgi ja kollase värvusega aine jälgi (VW C kere on just kollast värvi). Ka kannatanu N B ütlused riimuvad tunnistaja Gi ütlustega, et vahetult enne seda liiklusõnnetust M sõiduk oli juba vähendanud oma kiirust selleni, et praktiliselt peatus Gi juhitud Pi taga, kui järsku oli uuesti läinud liikvele. Sõitsin Tallinnast Narva... Sõiduk M C XXX. Olin üksi, kaasas oli väike koer. Teeolud olid halvad, teekate oli väga libe. Esimene lumi tuli maha. Tee oli puhastamata. Hakkas juba pimenema. Liiklustihedus - Tallinnast sõitsime kolonnis... Sõitsin mitte rohkem kui 70 km/h... Enne avariid sõidukil mingeid vigastusi ei olnud... Mida tegi must auto enne liiklusõnnetust – sõitis, siis hakkas järsult pidurdama, mistõttu mina ka peatusin. Hakkasin ka pidurdama, sest oli väga libe. Jäi mulje, et mind lükati tagant, sest auto hakkas liikuma... Kui hakkasin pidurdama ei saanud jalg olla gaasi peal... Kui oli tagant tõuge, kas sõiduk puudus kokku eessõitnud sõidukiga samasuunavööndis – hakkasid tööle turvapadjad ja ei näinud rohkem midagi. Kas kohapeal kuulsite, rääkisite kellegagi – mäletan vaid, et helistasin tütrele, olin šokis. Kui see aeglustumine toimus, enne kui toimus tagant tõukamine, kas hoidsite pikivahet eessõitva autoga, et saaks ohutult pidurdada – jah, sest tee oli libe... Miks ei saanud vältida kokkupõrget ees sõitnud autoga – tagant lükati ja minu auto sattus vastasuunavööndisse. Mitu kokkupõrget kokku oli ei oska öelda. Enne turvapatjade tööle hakkamist teisi kokkupõrkeid ei ole toimunud. Enne Ciga kokkupõrget põrkusite kokku tunnistaja Gorbatšjpvi autoga – mäletan vaid kui oli tagant tõuge ja viis mind vastassuunavööndisse. 9(19)

Mis toimus kui otsustasite pidurdada oma auto ja vajutasite pidurit – kolonn hakkas järsku pidurdama, mina ka hakkasin pidurdama. Kas peale piduri vajutamist jätkas auto liikumist – aeglaselt, pidurdasin sujuvalt. Kas keerasite rooli vasakule või paremale – ei oska öelda. Palju aega möödus pidurdamisest kuni kokkupõrkeni Ciga – nagu lülitusin kohe välja, mäletan vaid kui mind viib vastassuunavööndisse, pärast juba kui auto jäi seisma. Ei kaotanud teadvust, hakkasin pidurdama, mind tõugati, turvapadjad hakkasid tööle, siis toibusin kui auto oli juba vastassuunavööndisse. Auto jäi seisma ja näen enda ees katkiseid turvapatju. Kas nägite seda autot, millega toimus kokkupõrge – et auto liigub vastassuunavööndisse, seda ma sain aru. Vastassuunas liikunud autot ei näinud, siis hakkasid tööle turvapadjad, nähtavus oli kaetud. Turvapadjad avanesid enne laupkokkupõrget – täpselt ei oska öelda. Auto oli täielikult omas sõidusuunas. Oli pisut keskjoonest vasakule, sõidusuunas, paremalt oli kraav, kartsin, et auto sõidab kraavi. Auto on halli värvi. Pärast avariid vajasin arstiabi, mul oli murtud parem jalg, selgroog ja parem käsi. Mul oli 2,5 aastaga 6 operatsiooni. Sel ajal töötasin, nüüd on töövõimekaotus. Töövõimekaotus on keskmise raskuse liikumispuue. Töövõimekaotus 100%. Haiglas olin üle kuu aega. Alguses oli kaks operatsiooni IVKH-s, selgroo operatsioon juba Tallinnas. Tsiviilhagi ei esita. Ehk siis kannatanu B selgelt osutab, et tema autole sõideti tagant sisse, tema taga aga sõitis süüdistatava juhitud VW C. Kannatanu ütlustest ühemõtteliselt nähtub, et ta oli kogu aeg oma suunavööndis, ta hakkas pidurdama, peatus ja siis tema taga olnud sõiduk (s.o C) sõitis temale tagant sisse (millest hakkasid tööle turvapadjad) ja auto hakkas uuesti liikuma ja sattus vastassuunavööndisse ja siis ta vastassuunas liikunud Ci juba ei näinud, sest nähtavus oli kaetud tööle hakanud turvapadjaga. Kannatanu versioon riimub ka eksperdi järeldusega, et ...löök parempoolsesse taganurka pidi sõiduautot M pöörama vastupäeva ja suunama vastassuunavööndi poole... C poolt saadud löök parempoolsesse taganurka ... paiskas sõiduautot M edasi ja vasakule. Ci roolis olnud kannatanu I G-K samuti viitab oma ütlustes, et temale vastu sõitnud sõiduki manööver oli imelik, ebaloomulik, oli näha, et see ei hakanud möödasõidu tegema vms. See (kasvõi mingil määral) toetab eelpool tuvastatu, et M roolis olnud N.B ei sõitnud ise vastassuunavööndisse välja, vaid see toimus temast mittesõltuval põhjusel, sest ta sai lööki temale tagant otsa sõitnud C’lt. ...Olime sõidukis C C, reg nr XXX, tähte ei mäleta. Sõiduk oli valget värvi. Autos oli neli isikut: mina, L, O ja K. Mina olin roolis, kõrval L G, minu taga K, L taga istus O. Sõiduk oli tehniliselt korras. Mingeid vigastusi ei olnud. Sõitu alustasime Narvast. Turvavöö oli mul kinni. Kui toimus avarii turvapadi avanes, turvavarustus oli töökorras. Kas teistel reisijatel turvavöö oli kinnitatud – ei tea. Kõrvalistujal Ll – ei mäleta, kas temal oli turvavöö kinnitatud. Ilmastiku- ja teeolud – lubati sadu, seetõttu sõitsime välja nii, et jõuda Tallinna veel enne pimedaks minekut. Mis teeolud olid praegu ei mäleta. Pärast kui väljusin sõidukist sadas natuke lund, mingit lörtsu. Teeolud ei olnud head. Ei saanud ennast vabaks lasta ja lihtsalt sõita. Olukord oli pigem pingeline. Minu sõidusuunas ees ja taga autosid ei olnud. Vahetult enne kokkupõrget mis kiirusega sõitsin ei mäleta. Lubatud sõidukiirus sel teelõigul – ei mäleta. (Pärast mälu värskendamiseks protokolliga tutvumist) – sõidukiirus oli umbes 90 km/h. See oli antud teelõigul lubatud sõidukiirus. Kahtlesin, kas seal oli 70 või 90 lubatud sõidukiirus. Rehvid olid talverehvid. Vastassuunas olid autod rivis. Esimene sõiduk rivis oli mikrobuss. Kuidas see sõidukite kolonn liikus – kiirust ei oska öelda, imelik oli, et nad seal kõik kokku kogunenud kolonni. Esimene auto mikrobuss mida tegi – ei mäleta. Kuidas kokkupõrge toimus ma nägin, vaatasin sel hetkel vastu tulevatele autodele. See väike ... auto vasakult poolt minu suunas lähenes, see oli minu jaoks imelik, oli näha, et auto ei hakanud möödasõitu tegema, oli 10(19)

ebaloomulik liikumine... Järgmiseks minu auto paiskus teelt välja, küsisin kas kõik on elus, siis hakkasin autost välja tulema. Autost sain omal jõul välja. Kaasreisijad – kohe pärast seda ei mäleta mis seisundis olid. Kas kõik autos olnud said ise välja – keegi tuli appi. Keegi hakkas rääkima, et auto hakkas tossama, öeldi, et tulge välja, võib põlema minna. Kes võis omal jalul seista – vist ainult mina sain omal jalul seista, võimalik veel O. Mis sõidusuunas sõiduk oli seisma jäänud – Tallinna suunas, vist, aga võin eksida. Peale kokkupõrget ei saanud auto enam edasi liikuda, kutsusime välja puksiirauto. C’is reisijana olnud kannatanu L G ütluste järgi: 28.11.2021 kl 16 ajal sõitsin autoga C, valget värvi, autos oli neli inimest. Mina istusin esiistmel juhi kõrval. Roolis oli I G-K, veel oli O J ja I tütar K. O istus minu taga, I taga istus K. Turvavöö oli mul kinnitatud. Sõit algas Narvast. Olime sõitnud Sillamäest mööda. Jõhvini ei jõudnud. Ilmastiku ja teeolud – algas lumesadu, natuke hämardas. Tee oli lumega kaetud, täpselt ei mäleta. Liiklustihedus – meie ees kedagi ei olnud, aga vastu sõitsid autod, seal oli nagu avarii toimunud. Kokkupõrke hetke ei mäleta. Natuke kaotasin teadvuse, kui hakati autost välja tirima olin juba teadvusel. Minu ees turvapadi avanes... Kuhu vaatasite vahetult enne kokkupõrget – olin telefonis. Kas enne kokkupõrget oli vestlus sõidukis viibinud isikute vahel – ei. Kas roolis olnud I rääkis midagi – sõitsime rahulikult, keegi ei rääkinud, mina olin telefonis. Kannatanu O J: 28.11.2021 kl 15.30 ajal olin autos C C. Istusin tagaistmel L G taga. Turvavöö ei olnud mul kinnitatud. Algusest peale ei kinnitanud turvavööd. Ilmastiku ja teeolud – esimene lumi tuli maha ja hakkas hämarduma. Sõitu alustasime Narvast. Sõit võis olla kestnud 20-30 minutit. Sel teelõigul lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Olin juhist diagonaalis, nägin sõidukiirust, meie juht sõitis kuni 90 km/h. Liiklustihedus – ees oli ummik. Ees sõitis aeglaselt valge mikrobuss. Selle taga oli palju autosid. Olen ka ise autojuht. Sõidukogemus al 1998.a. Kui kiiresti vastutulevad autot liikusid – see kolonn sõitis kuskil 60 km/h või isegi aeglasemalt. Meie sõidusuunas ees või taga sõidukeid ei olnud. Ei jälginud olukorda teel, vaatasin kõrvale. Enne kokkupõrget ei näinud kuidas vastassuunast auto kokku põrkas. Pärast kokkupõrget mul oli vasaku õlavarreluu murd, rohked hematoomid, kopsupõrutus. Jäin teadvusele. Edasi meie sõitsime kraavi, oli järsk pööre paremale. Mingi meesterahvas avas ukse minu poolt, küsis, kas kõik korras, tulin autost välja. Ei oska öelda mis värvi auto oli mis põrkus meie autoga kokku. Teise sõiduki juhti ei näinud. Kiirabi toimetas mind haiglasse. Enne seda kui kiirabi ära viis, rääkis keegi naisterahvas, vist oli med töötaja, küsis, kas on kõik korras, võimalik, et IVKH töötaja, kes sõitis tööle. Ei näinud mitu vigastatud autot oli, oli mulje, et palju autosid... Vahetult enne kokkupõrget ei vaadanud, mis teel toimub, nägin vaid, et autod ees rivis. Ma sõidan iga päev, tunnen, mis kiirusega auto sõidab isegi kui ma spidomeetrit ei vaata. Süüdistatava sõidukis olnud reisijatest sai kohtus üle kuulatud tunnistaja V N: viibisin Juri Kozlovi autos, kui oli avarii. Sõitsime Tallinnast lähetusest, kes sõitis Sillamäele, kes Narva. Autot juhtis Juri Kozlov. Istusin tagaistmel, juhi taga. Peale mind oli autos M M, kes veel oli ei mäleta. Kui sõitsime Narva vist arutasime teeolustiku... Tee oli lumine. Ei mäleta kas autos arutati eessõitvate autode kiirust. Ees sõitis auto, mis paiskus vastassuunavööndisse. Väljas oli valge veel. Eessõitva auto märki ei mäleta. Tol päeval toimus Kozlovi autoga avarii. Meie auto oli kollane V C. Mitu kokkupõrget oli, teiste autodega – üks kokkupõrge, ei tea, mis autoga kokkupõrge oli. Ei mäleta täpselt, 3.5 a möödas on. See auto, mis põrkus kokku meie autoga sõitis ees, kolonn hakkas pidurdama ja eessõitnud auto, et mitte kokku põrkuda kolonniga paiskus vastassuunavööndisse, toimus laupkokkupõrge, ja siis mingi auto küljega põrkas kokku meie autoga, aga ei mäleta enam, mis auto see oli. Kas oli märke, et Kozlovi auto tegi äkkpidurduse – ei. 11(19)

Kas keegi ütles enne kokkupõrget või selle ajal kokkupõrge võimaluse kohta – ei mäleta, vaevalt. Kas Kozlov kohapeal selgitas kokkupõrge põhjuseid – ei mäleta, mis selgitust vaja on kui kaks autot põrkusid kokku. Meie auto põrkus kokku vaid ühe autoga, arvan nii. Kus Kozlovi auto pärast kokkupõrget peatus ei mäleta. Kas jäi oma sõidurada või oli kraavis – vist jäi oma sõidurajal. Kas keegi tegi kohapeal fotosid või videosid ei mäleta. Hiljem nägin videot sündmuskohalt – ilmselt, töötasime koos, võib olla keegi tegi video, võib olla isegi mina, aga ei mäleta seda. Peale kokkupõrget kõik väljusid autost. Narvast tulid töökaaslased ja viisid meid edasi. Kes - ei mäleta. Kui kaua olite sündmuskohal – jõudsime külmetuda, rohkem kui tund aega. Juba läks pimedaks. Käisin autost ka eemale, tee äärde jne. Mitu autot oli kolonnis – ei oska öelda. Miks autode kolonn alustas pidurdamist – niipalju kui mina kuulsin mingi auto pidi teelt ära keerama, vist selle auto taga hakati pidurdama, nii kuulsin teistelt, vist sündmuskohal. Sündmuskohal vestlesime vaid omavahel, teiste sõiduki juhtidega ei suhelnud. Kozlovit tundsin mitu kuud. Pärast avariid suhtlesin Kozloviga ka. Olime samas firmas tööl – M. Töökohad olid Rootsis Sel päeval alustasime reisi Tallinnast. Sõitsime Tallinnast. Tulime praamiga baasi ja sealt juba koju. Enne seda sõitsime Rootsis kuni praamini, 800 km umbes. Ei mäleta, millega sõitsime, vist mikrobussiga. Vist mitte Kozlov ei olnud siis roolis. Ei mäleta kas Kozlov on midagi rääkinud väsimusest. Ise ka ei pannud midagi tähele. Kus kohas toimus avarii – kusagil Konju piirkonnas. Kiirus vähenes tasapisi, järsku pidurdamist ei saanud olla, tee oli lumine. Kas ees sõitnud sõiduk pidurdas aeglaselt – ei oska öelda, see juhtus nii kiiresti. Kas tal tagumised pidurituled põlesid – ei mäleta. Kui toimus pidurdamine, milline vahemaa oli C ja ees olnud auto vahel – ei oska öelda, pikivahe ikka oli. ... 20-30 meetrit oli vahemaa. Mitu sõiduautot võis olla autode vahel – mitu autot. Tee oli lumine, väga lähedal ei sõitnud. Spidomeetrit ei vaadanud kokkupõrke hetkel. Mina pidin Sillamäel Kozlovi asemel rooli istuma. Sõidustaaž on 10 aastat. Milline võis olla ligilähedane sõidukiirus kokkupõrke ajal – 20 km/h, seal kõik juba pidurdasid. Nägin kuidas ees sõitnud auto paiskus välja vastassuunavööndisse, laupkokkupõrge ja meie autoga põrkas juba küljega kokku. Miks eessõitnud auto sõitis vastassuunavööndisse – niipalju kui mina kuulsin mingi auto kolonnis tahtis keerata teelt ära. Kui eessõitnud auto sõitis vastassuunavööndisse, kas tema ees oli sõiduk – jah, mingid autod sõitsid tema ees, ta ei sõitnud ju niisaama vastussuunavööndisse. Kas see auto riivas teisi autosid, samas sõidusuunas – vist ainult meie auto oli, mida see auto riivas. Ei mäleta praegu rohkem. Nad põrkusid kokku, siis riivas meie autot. Kui hea nähtavus oli teil – nägin kõike hästi, aga ei mäleta hästi, palju aega möödas. Kas istusite sirgelt või kallutanud – ei mäleta. Juhil avanesid turvapadjad. Mis hetkel turvapadjad avanesid ja mis põhjusel – sest riivas meie autot, põrkas kokku meie autoga. Kui kiiresti oli et sõitis välja ja siis riivas – kiiresti. Oli kaks kokku põrkunud sõidukit ja meie kolmas auto. Kas ees olnud auto peatus ka – ei mäleta. Meie autos keegi rohkem viga ei saanud. Kas oli firma või renditud auto, ei tea. Ei tea mis rehvid sel olid. Viimati nägin Kozlovit suvel. 12(19)

Järsu pidurdamist ei olnud. Kui pärast laupkokkupõrget riivati teie auto, kas auto oli veel liikumas - aeglane liikumine oli. ei seisnud aeglaselt sõitsime edasi. Kozlov oli vist adekvaatne puhanud ja kaine, politsei on vist kontrollinud kohal. Mitu lööki tundsite – üks. Pärast viimast kokkupõrget autod ei ole asukohta muutnud. Nii nagu peatusid nii ka jäid kuni politsei saabumiseni... Mingi manööver oli... Jura keeras välja... Ainult vasak eesmine tuli sai kahjustatud. Mina tagaistmel ei tundnud lööki, aga turvapadjad hakkasid tööle, kiirus oli väike. Kuidas Kozlov on reageerinud, mida on rääkinud kohapeal - ei mäleta. Kuigi tunnistaja Ni ütlused ei kinnita süüdistatava juhitud VW C otsasõitu kannatanu B juhitud Mle, tuleb arvestada, et tunnistaja on mitmel korral selgitanud, et ei mäleta asjaolusid hästi, kuna on möödas juba rohkem kui kolm aastat ning tunnistaja ise ei olnud oma vastustes kindel. Seetõttu, kohtu arvates, tema ütlused, et oli vaid üks kokkupõrge, ei kaalu üles varem uuritud kannatanute ja tunnistajate ütlusi, nagu ka eksperdiarvamuse, et tegelikult lööke (C ja M vahel) oli mitu. Samas N oli järjekindel selles, et enne kokkupõrget Kozlov ei teinud äkkpidurduse, järsu pidurdamist ei olnud. Samuti mäletas N, et pärast (M ja C laupkokkupõrget) C oli veel jätkuvalt liikunud. See riimub eksperdijäreldusega ja tunnistaja Gi ütlustega, et kollast värvi C riivas (pärast otsasõitu Mle, mis paiskas ta edasi ja vasakule, vastassuunavööndi) ka M ees sõitnud VW Pit, millest Pile jäid C kerelt kollase värvi jäljed. Ehk siis ka tunnistaja Ni ütlused ei toeta kaitseversiooni, et süüdistatav tegi kõik temast oleneva, et vältida kokkupõrget, sh hoidis ilmaoludele vastavat pikivahet ja nähes ees olnud autode pidurdamist hakanud ka ise oma sõidukit vastava intensiivsusega pidurdama. Kui kõik teised tunnistajad ja kannatanud on rääkinud, et kolonn hakkas järsult pidurdama, siis Ni ütlustest ega teistest tõenditest ei nähtu, et ka süüdistatav Kozlov oleks oma sõidukit pidurdanud, et vältida kokkupõrget tema ees sõitnud Mga. Seetõttu sõitiski ta Mle tagant otsa, millega paiskas Mt edasi ja vasakule vastassuunavööndisse, kus see põrkas kokku kannatanu G-K juhitud Ciga ning peale seda kui M oli laupkokkupõrkest tingituna pöördunud vastupäeva jäi tema vasakpoolne taganurk ette VW C’le ja toimus teine kokkupõrge C ja M vahel. Kohtu arvates kõik eelpool uuritud tõendid toetavad süüdistuse versiooni ja eksperdi järelduse, et M kokkupõrkeni C’iga viis VW C poolt saadud löök parempoolsesse taganurka, mis paiskas Mt edasi ja vasakule, ehk VW C paiskas sõiduautot M rohkem vastassuunavööndisse, kui viimane oleks liikunud üksnes oma liikumisenergia arvel. Kuriteokoosseis KarS § 422 lg 1 puhul on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Koosseisu blanketsuse tõttu tuleb ära näidata, milliste liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete eiramist süüdlasele ette heidetakse. Kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad sõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustati raske tagajärg. Liiklus- või käitusnõuete rikkumise all tuleb mõelda sõidukiga liiklemisele või selle ekspluateerimisele kehtestatud nõuete rikkumist, mis võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Nimetatud nõuete rikkumine seisnev peamiselt sõidukijuhi kohustuste eiramises. Kohtupraktikas on liiklusnõuete rikkumiseks loetud näiteks teeolude, ilmastikutingimuste ja muude liiklusolude arvestamata jätmist (KarS-i 4. kommenteeritud väljaanne, lk 1011, p 2, 3, 3.6.2). Põhjuslik seos tuvastatakse reeglina ekvivalentsusteooria alusel. Selle kohaselt on põhjuslik seos olemas, kui tegu on tagajärje saabumise eeldus, st ilma selleta ei oleks tagajärge saabunud. Tagajärje on põhjustanud mainitud tegu, kui ei ole võimalik tegu mõtteliselt kõrvaldada ehk ära mõelda, ilma et ka tagajärg ära langeks. Tegu tunnistatakse saabunud tagajärje vajalikuks 13(19)

tingimuseks siis, kui tegija hoidumise korral sellest tegevusest ei oleks tagajärg saabunud (KarS-i

Süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel on olemas otsene põhjuslik seos. Süüdistava sõiduki mõttelise kõrvaldamise korral otsasõit N.B juhitud Mle ei oleks toimunud, see ei paiskuks vastassuunavööndisse ega põrkuks kokku G-K juhitud Ciga. B ja Gi ütluste järgi M oli praktiliselt juba peatunud Gi juhitud VW Pi taga. Kui VW C ei sõidaks temale tagant sisse oleks M jäänud seisma ja pärast jätkunud liikumist kolonnis nagu enne sedagi. Süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo nr 3-1-1-6-17, p 9 ja varasemad). KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kuni 5-aastane vangistus. Süü suuruse hindamisel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, teo toimepanemise asjaolud. Kohtu arvates süüdistatava süü on mõnevõrra üle keskmist määra. Raskete ilmaolude tingimustes rikkus ta mitut liiklusseaduse sätet, olles kergemeelne võimalikult saabuvate tagajärgede suhtes, mille tõttu toimus ränk liiklusõnnetus ja viis kannatanut said rasked kehavigastused. Kehavigastuste iseloomu kohus on varem juba kirjeldanud ja ei hakka need siinkohal kordama, aga selge on see, et tegemist oli väga tõsiste eluohtlikke tervisekahjustustega, mille tõttu kannatanud pidid taluma füüsilist valu, läbima erinevaid meditsiinilisi protseduure, nende elukorraldus ja -käik oli pikemaks ajaks – nädalateks või isegi kuudeks, häiritud, kannatanu B kaotas läbi selle töövõime jne. Kohus ei tuvasta karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J.Kozlovi süü raskusele vastab karistuse määr, mis jääb mõnevõrra üle sanktsiooni keskmisest määrast (s.o 2 aastat 6 kuud vangistust) ning temale tuleb mõista karistuseks 3-aastane vangistus. Arvestades, et J.Kozlov on varem karistamata (tl 114) mõistetud karistuse võib jätta KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele pööramata, kui ta ei pane 4-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagid KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. L G on esitanud tsiviilhagi summas 5000 eurot (KoTo tl 7). Hagi põhjenduste järgi liiklusõnnetuse tagajärjel oli tal tugevalt vigastatud selgroog, mistõttu peab ta pidevalt tarvitama valuvaigisteid, käima sporditeeningutel ja massaažidel, läbib taastusravi. Oli oluliselt 15(19)

raskendatud tema liikumine (liikudes oli tunda valu). Samuti oli ta tervisekahjustuse tagajärjel šokiseisundis ning vajas psühholoogilist abi. I G-K (ka alaealise K A seadusliku esindajana) esitas hagi summas 15000 eurot (KoTo tl 9). Hagi põhjenduste järgi liiklusõnnetuse tagajärjel oli tugevalt vigastatud tema selgroog, mistõttu peab pidevalt tarvitama valuvaigisteid, käima sporditreeningutel ja massaažidel. Kuni käesoleva ajani läbib taastusravi. Tervisekahjustuste tagajärjel oli šokiseisundis ja vajas psühholoogilist abi. Ta nägi pealt oma tütre K A kannatusi, mis olid põhjustatud liiklusõnnetusega tekitatud traumast. O J esitas hagi summas 3800 eurot (KoTo tl 11). Hagi põhjenduste järgi oli vigastatud õlg, mistõttu peab käima sporditreeningutel ja massaažidel. Aeg-ajalt tarvitab ka valuvaigisteid. Tervisekahjustuse tagajärjel oli šokiseisundis. Kannatanud jäi kohtuistungil tsiviilhagi juurde ning kinnitas, et neile tekitati rasked tervisekahjustused, nad tundsid saadud kehavigastustest valu, pidid läbima operatsioone ja saama muud ravi. Kannatanu I G-K: Tütar K sai vigastused – peaajutrauma, tal oli jalaluumurd, käeluumurd. Ei tea, kas siseorganid said kahjustatud, tegelesime rohkem peaga. Teda viidi kiirabiga Puru haiglasse, siis Tallinna haiglasse. Ise tütrega koos minna ei saanud, olin ise hospitaliseeritud. Enda kehavigastused – olid alumised selgroolülid vigastatud, kopsupõrutus. Haiglas olin 3-4 päeva. K oli haiglas paar nädalat. Siis oli ta Haapsalus rehabilitatsioonil seoses jalaluumurruga ja veel midagi. Komplekstaastusravi. Kui sain haiglast välja ei saanud tütrega koos olla, olid nimmeluumurrud ja ise vajasin hooldust ja abi. Uuesti nägin tütart kui ta sai haiglast välja, teda toodi koju, siis teda saadeti Haapsalu. Millised läbielamised olid Kl – tal muutus näo kuju, siis ta pidi palju puuduma koolist. Ta tegeles enne seda vehklemisega, pidi puuduma trennidest. Pärast haiglast välja saamist olid tal veel valud, jalg valutas, koljutrauma ei olnud päris terveks saanud, oleme pöördunud arstidele, ka tasulisele vastuvõtule. Siis peale seda tekkis tal meningiit. Valuvaigistid kirjutati mulle välja, ei mäleta mis perioodil võtsin valuvaigistid. Jään tsiviilhagi juurde. Kannatanu L G: Kui tiriti autost välja, ei tundnud oma jalgu, lamasin maas, nägin tagant vaid Ot, mul oli tugev valu. Mind viidi kiirabiga minema, rohkem ei mäleta. Toibusin Ida-Viru Keskhaiglas, siis viidi Tallinnasse, sest nemad ei tee selliseid operatsioone. Mis vigastused olid kohe ei öelnud. Siis sain teada. Roided olid katki, sisemine verejooks, oli midagi kopsudega, selgroo murd 3-4 kohas, sabakont oli ka katki, jalad ei liikunud. Haiglas olin nädal aega, siis kaks nädalat Haapsalus rehabilitatsioonil. Siis kodus ja veel mitmeid kordi Haapsalus rehabilitatsioonil kahe aasta jooksul. Raskelt elasin seda üle, käin pidevalt taastusravil, see jääb ilmselt kogu eluks. Kannatanu I J ütluste järgi: Pärast kokkupõrget mul oli vasaku õlavarreluu murd, rohked hematoomid, kopsupõrutus. Jään hagi juurde. Kiirabi viis mind Puru haiglasse. Sain vigastustest teada juba siis, kui tehti operatsioon. Vigastused olid: õlavars oli killumurd, titaaniga pandi kokku. Peale seda oli veel teisi vigastusi. Tervenemine võttis aega umbes aasta aega 2022.a oktoobrikuuni. Üleelamised – see on esimene selline kogemus, psüühiliselt oli raske. Valud oli tunda. Käisin mitmel korral kätt ravimas. Käe funktsionaalsus on praeguseks taastunud. Ravi ajaks vajasin kõrvalabi, umbes 1,52 kuud. Valuvaigistid ja rohud olid ka välja kirjutatud. Hüvitise seoses avariiga olen kätte saanud, 1000 eurot, s.o koos minu väljaminekutega, mille kohta esitasin tšekid. Mittevaralist kahju kindlustusandja hüvitas, 1000 eurot. 16(19)

Miks arvate, et see summa ei hõlma kogu mittevaralist kahju – see oli minu jaoks tugev psühholoogiline trauma. AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaali juristi vastusest nähtuvalt hüvitati kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud kahju järgmises ulatuses: O Jle 1500 eurot mittevaraline kahju (lisaks veel erinevad summad ravikulude ja ajutise töövõimetuse katteks). L Gle 2600 eurot mittevaraline kahju (lisaks veel ravikulude ja ajutise töövõimetuse katteks erinevad rahasummad). I G-K’ule 2600 eurot mittevaraline kahju (lisaks veel erinevad rahasummad ravikulude ja ajutise töövõimetuse katteks. (tl 97-98) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kohtu arvates L G tsiviilhagi põhjendused on ebapiisavad selle rahuldamiseks. Esiteks, tema väidete kinnitamiseks (et peab pidevalt tarvitama valuvaigisteid, käima taastusravil, vajas psühholoogilist abi) ei olnud esitatud ühtegi tõendit (nt perearsti õiend, psühholoogi iseloomustus vms). Samuti tuleb arvestada, et ta sai mittevaralise kahju katteks kindlustusandjalt 2600 eurot ehk faktiliselt see mittevaraline kahju on temale hüvitatud. Kohus ei tuvasta alust täiendava hüvitise välja mõistmiseks. Ka I G-K hagi puhul ei tuvasta kohus alust selle rahuldamiseks. Jällegi, oma väidete tõendamiseks (et peab pidevalt tarvitama valuvaigisteid, käima taastusravil, vajas psühholoogilist abi) ei olnud esitatud ühtegi tõendit (nt perearsti õiend, psühholoogi iseloomustus vms). Et tema tütrel K Al olid ka negatiivsed läbielamised (muutus näo kuju, pidi puuduma koolist, trennidest, olid valud) on samuti millegagi tõendamata (nt iseloomustusega koolist, õiendiga perearstilt vms). Samuti ei nähtu tema ütlustest erandlikke asjaolusid VÕS § 134 lg 3 mõistes. Pelgalt tütre kehavigastustest teadmine ja et teda viidi kiirabiga haiglasse ei ole veel selliseks erandlikuks asjaoluks. Kannatanu ütlustest ka ei nähtu, et toimunu või sündmuskohal nähtu oleks teda kuidagi eriti tugevasti mõjutanud. Et ta pidi tegelema nii enda kui tütre ravimisega, käima arstide juures jms on iseloomulik tagajärg praktiliselt iga trauma puhul ja pole kahtlust, et kannatanu oli mures tütre tervise pärast ja see põhjustas temale südamevalu jne. Samas, jällegi, tegemist ei ole erandliku asjaoluga VÕS § 134 lg 3 mõistes, mistõttu I.G-K tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata. 17(19)

Seejuures arvestab kohus ka, et kindlustusandja poolt maksti temale välja 2600 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks, s.t ka temale oli kahju faktiliselt hüvitatud. Analoogsed põhjendused nähtuvad ka kannatanu O J tsiviilhagist: oli vigastatud õlg, mistõttu peab käima sporditreeningutel ja massaažidel. Aeg-ajalt tarvitab ka valuvaigisteid. Tervisekahjustuse tagajärjel oli šokiseisundis. Jällegi, ka O.J hagi puhul ei ole esitatud ühtegi tõendit perearstilt või muult arstilt, et tema senine eluviis/-korraldus sai läbi kogetud liiklusõnnetuse oluliselt muutunud. Spordiga peavad tegelema mingil määral kõik inimesed. Sama kehtib massaaži ja valuvaigistite kohta. Ei olnud esitatud tõendeid, et ta pidi nt võtma pikema aja kestel tugeva toimega valuvaigistit vms. Ehk ka O.J hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ka tema puhul arvestab kohus, et J sai kindlustusandjalt mittevaralise kahju katteks 1500 eurot, mis faktiliselt katab tekitatud mittevaralist kahju. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1, 2 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt: toimiku juures olevad DVD-plaadid tuleb jätta toimiku juurde Menetluskulud Vastavalt KrMS § 189 lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ekspertiisikulud on antud asjas järgmised: 84 eurot (tl 119), 84 (tl 128), 84 eurot (tl 137), 155 eurot (tl 238), 731 eurot (tl 204). Toimiku materjalidest nähtub, et süüdistatavale riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: kaitsjatasud kohtueelses menetluses: 242,78 eurot (tl 102), 54,90 eurot (tl 105), 185,44 eurot (tl 109), 9,76 eurot (tl 112); kohtulikus menetluses: 346,48 eurot (KoTo lk 24), 1066,76 eurot (KoTo lk 60). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. 2025.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 886 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 1329 eurot (886*1,5=1329).

18(19)

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel arvestada toime pandud kuriteo iseloomu (RKKKo nr 3-1-1-38-11, p 27). Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele J.Kozlov’lt. Kohus ei tuvasta alust menetluskulude kandmisest vabastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2025 lahendiga.

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.